Ootan aega, mil saab teha just nii nagu tüdruk pildil teeb.

Blogger paneb hetkel ikka no TÄIEGA näkku. Ilgelt nõme. Kõigepealt näitab ta mulle, et je je C on midagi tunni aja eest kirjutanud, vajutan peale... eilne sissekanne. No hüva. Logisin sisse, et kirjutada ja vaatan, et kõik blogid mida ma followin on kadunud. Magically disappeared. Okkei..
Igatahes nüüd helgemad teemad:)

Ma hängisin orkutis (vaatasin ühe vana klassiõe pilte ja).. no igatahes, kui ma tagasi avalehele läksin nägin seal, et Annabel oli mulle iseloomustuse kirjutanud! Päev läks kohe helgemaks! Nii armas! Ma mõtlesin, et ma ei hakka midagi vastu kirjutama vms, sest see oleks vale... Otsustasin teda parem siin tänada:)

Aiäth, aitäh, aitäh:)
Väga armas,
Semu.

Tulles tagasi tänase päeva juurde, siis peamised sündmused olid siis, et vene keelest me lasime C ja L-ga jalga, et minna WF proovi. Niikuinii meie oma õpetajat polnud, seega eriti midagi juurde ei saaks. Ma ei tea kui palju tavalises tunnis saab. Igatahes pärast tuli välja, et tund oli olnud üpris meeleolukas. Vahet pole.

Järgmiseks, päeva lõpus .. kui oli füüsika, siis seal oli pisike TK ja kui valmis saad võid ää minna. No ma siis tegin selle ära.. okei, me (C, P, K koos) tegime selle ära ja siis kodu poole. Aga.. mul oli bussini aega pool tundi või marsani 10 minutit. Valisin marsa. Panin ruttu riidesse ja siis jooksid trollipeatusesse. Tuli 22. Läksin selle peale ja tulin järgmises peatuses ehk seal vabaka bussipeatuses maha.. see mis on enne 22-e lõpp-peatust. Igatahes Siis oli kell 14:25. Ma jooksin ennast hingetuks. Jooksin ja jooksin ja jooksin. Kui lõpuks Solarise juurde jõudsin ja nurga tagant ilmus nähtavale mu raudhobu jooksin veel ja jõudsin selle peale.... aga oi kuidas ma ähkisin! Kohutav. Neljapäev=raske kott. Ja.. oi.. jube. Igatahes siis ma võtsin raamatu lahti ja lugesin. Lõpuks jõudsin koju - 10 minutit enne seda, kui linnast oleks mu buss väljunud.
Kodus ma tegin süüa (kaks pakki nuudleid) ja siis ma sõin ja vaatasin TVkavast, et 16:00 hakkab Grey Anatoomia eilse osa kordus. Pidin seda tingimata nägema, sest eile näidati ju Fox'ist küll Grey Anatoomiat, kui 6.hooaja 3.osa asemel 6.hooaja 4.osa... AGA 3.osa subtiitritega. See oli lihtsalt mindfuck. Igatahes võtsin riski ja kell 16:00 olin teleka ees. Ja sealt hakkas õige osa õigete supakatega, nii et nüüd on mul järgmise nädala eest osa juba nähtud ja ka see nädal tasa. Wonderful!
Enne arvutisse tulekut mässasin selle moejoonisega. Uu.. see oli crazy. Käed olid liimised... yuk!
Nüüd aga.. lähen vast lugema. Raamat on huvitav, ma loodan, et poisid selle raamatu läbi loevad(mida nad arvatavasti ei tee), sest ma usun, et see meeldiks neile ja nad jääksid teisipidi väga paljust ilma.

Vastik pühapäeva tunne on. See, et vaba päev ja et homme tuleb kooli minna. Võeh!
Aga see-eest oli eile lahe. Nimelt kooli oli lühike, jah kõik teavad ja siis me läksime Kaisaga kella 12:00-se bussi peale ja tulime Aruvalda. Bussijuht oli üks nõme, nii et me pidime jalutama minu juurde. Lund oli palju ja õues oli külm, seega me otsustasime cuttida ja tulime poole silla pealt alla. See oli väikestviisi viga, sest lund oli liiiiga palju. Kui me pärale jõudsime panime asjad kuivama ja siis olime sutsu arvutis ja siis vaatasime telekat. Meil tuli... vb ainult mul, kuid kokkuvõtvalt me läksime üksmeeles õue. Tõmbasime siis vatipüksid jalga, imelikud mütsid pähe ja läksime õue. Suundusime kohe kraavi juurde, et sillast üles minna ja siis alla lasta. Nagu ma juba mainisin oli lnd palju. Vajusime igal sammul puusani sisse. Ületasime kraavi ja tundus, et seal on asi veel hullem, me vajusime igal poolel sammul sisse. Läksime käpukil edasi, vajusime sisse. Kui me lõpuks niimoodi mingi tund aega mässanud olime jõudsime silla kõrval selle kõrgema pooleni, et sealt alla lasta. Siis hakkas uus kadalipp, et sillast üles saada. Ka see tehtud ütles Kaisa: Me oleme lollid. Me oleksime võinud tulla kohe seal madalamal sillast üles ja siis mööda teed KÕNDIDA! Feil. Lasime mõned korrad alla ja siis olime surmväsinud, sest iga kord tuli ju uuesti üles tulla. Siis me saime hindi, et teisel pool maanteed on kuskil ülepea lumi ja seal on koobas. Läksime sinna. Mööda lagendikku kõndides märkasin ma auku. Sinna jõudes oligi seal selline asi, et lähed august sisse ja tuled kraavist välja. Nagu liumägi. Ooo.. see oli lahe. Seal kõrval oli veel teine selline, kuid see oli poolik, nii et me suurendasime seda. Igatahes väga vinge. Siis me läksime tagasi koju ja hüppasime ka siin kõik lumehanged läbi. Lõpuks tuppa jõudes läksime kõigepealt sauna, et seal kogu see lumine mass seljast ära saada. Seda oli palju.
Siis saime õhtust süüa ja vaatasime natukene telekat. Kuid me ei tahtnud väga hilja öösse jääda otsustasime kohe alustada fotoshuudiga.
Nagu alati kulusid esimesed kaks tundi outfitidele. Viimaks pistsime stuudio püsti ja asusime asja kallale. Pildid tulib päris vinged. Kuna Kaisa (vist) avaldas ka soovi pildistada jäin ka mina peale. See on midagi erakordset.
Me tegime pilte vanaisa vanade prillide, ühe laheda kristallkellaga ja vana kettaga telefoniga. Mõlemal oli kaks paari kostüüme. Mulle meeldis isegi mu esimene rohkem, aga teise suur selg oli ütlemata khuul. Nii.. lõpuks saime valmis. Me tegime veel toa samal õhtul korda - ooo ma nautisin seda. ja siis me tgeime popcorni ja hakkasime pilte vaatama. Fotostation --> Photoshop --> Internetiavarused. Vahepeal sõime veel piparmündi-šokolaadi jäätist ja siis läksime tuttu. Meie plaanist filmi vaadata ei tulnud järjekordselt mitte midagi välja. Nagu tavaliselt.
Ma katsin õhtul aknad veel teiskordselt tumedate asjadega kinni, nii et hommikul me magasime kella poole 12-ni. Siis tõusime, sõime ruttu ja Kaisa marsa läks kell 12.
Siis ma jäin koju. Ma ei teinud toas suurt midagi niisiis läksin õue. Vanaisa ja ema lükkasid teed lahti ja irooniliselt hakkas just siis kui nad lõpetasid lund sadama. How fun! Ma õppisin ja tegin silindrit ja siis tulingi siia. Täna õhtul on veel Grey Anatoomia ja kui viitsin vaatan ka TV3-st Vashat.
Head Vabariigiaastapäeva!

Very. important. person.

Nädalavahetus hakkab otsakorrale jõudma. Mu vaat et kõige suurem saavutus oli nädalavahetusel see, et ma sain Wikmani poisetga otsa peale (kulmukergitav smail). Jees.. Päris huvitav on. Mõnusalt kirjutatud.
Igatahes laupäeva hommikul ma tõusin üles ja juurdlesin kaua, kas minna sinna Neo:n moeshow-le või mitte. Viimaks otsustasin minna. Tuul pakane tuisk külm kindad käes. külm kapuuts peas külm. buss tulemata+külm ootan veel. külm buss saabus astun. samm üles. Külm. Istun raamat negatiiv sõnad sõnad sõnad. Siis jõudsin Hobujaama ja sain Pga kokku ja me läksime 1A peale. Ta ostis mulle šokolaadi. Nosisin seda. Maitsev!! Mm..
Siis jõudsime kohale ja meil oli räigelt külm ja oli tuul ja me külmusime. Tee oli pikk. Me pidime bussipeatusest ületama ühe zebra ja siis olimegi kohal:) Ikkagist - külm oli.
Moeshow oli iseeneset... värvikas. Ses suhtes, et kollektsioone oli kuus, häid oli neli ja õhtujuht oli funky gay-guy, kes ABSOLUUTSELT ei sümpatiseerinud. Ta oli lihtsalt... tobu.
Carolin rokkis, Kätlin rokkis ja siis nad jäid kolmandaks. Ou whell.. siis läksime koju.
Ma läksin marsaga ja siis tulin silla all maha. Ja läksin koju. Vot see tee oli piinarikas, sest ma pidin ületama täis tuisanud silla kõrval oleva ala. Ma läksin ja ronisin kraavist alla, siis üles ja siis üle lagendiku kodu poole (ma tean. ka mulle jääb peale sellist kirjeldust tunne nagu ma elaks pommiaugus). Tee kraavini oli täis tuisanud. See.. oeh.. mulle oli puusani lund ja mul oli vahepeal tunne, et ma annan alla. Koju ma jõudsin. Positiivne.
Täna ma tõusin, pesin juukseid, panin riide, föönitasin juukseid ja siis läksin linna. Ohh. Tee sillani oli piinarikas - jälle, ma tean. Tee, mis viiks mind kodust välja oli täis tuisanud ja mul olid saapad lund täis. Ebameeldiv.
Linnas ma nägin kõigepealt Kaisat ja siis tulid ka Liisa ja Piia. Me läksime Vapianosse. See oli kinni - what a fail. Siis tuli C. Helistasime infosse ja uurisime, et kas Solarise Vapiano on lahti. Oli. Jalutasime sinna ja siis seal tuli välja, et lahti on, kuid köök tehakse alles kell 12 lahti. Fail again. Läksime TacoExpressi. Sõime ja vestlesime (ma sõin Ceeeeesari salatit ja jõin MangoSmoothiet mm...) ja siis tuli meie laua juurde üks mees. Rääkis vene aktsendiga ja ütles: meie vedasime oma sõbraga kihla. Mis te arvate, kui vana tema on? ja ta osutas ühe ... mehe poole, kes ei näinud väga hea välja ja ta otsa ees säras vana, paranenud arm. Ma arvan, et see on pärit ta lapsepõlvest. Pakkusime kõik vahemikus 30-33. Mees oli 28. Ta läks ära. Tuli tagasi. Mis te arvate, kui vana mina olen? pakkusime kõik vahemikus 28-33. Ta oli 26. Ta kõndis pettunud ilmel minema ja ei tülitanud meid enam. Siis läksime ka meie ära. Kaisa läks loodusringi ja ülejäänud Café Amore'sse, mis on Harju mäe vastas. Tee peal möödusime Day Spast (siinkohal n paslik tsitaat Zoolanderist: Uhh Earth to Matilda, I was at a day spa. Day, D-A-I-Y-E. Okay?)
Istusime maha ja järjekordne funky gay-guy (kujutate ette, ma nägin ühe nv jooksul kahte gay-guy'd!) tuli meid teenindama. Me võtsime P ja L'iga kolme peale Hot Chocolate ja C võttis mingi jäätisekokteili, mis oli kohvi maitsega. Nämm.
Igatahes siis me olime seal ja rääkisime juttu ja siis tuli meile seltsi ka Tristan. Ta oli hullult lahe. Selline lõbus. Tal oli komme põrnitseda ja siis oli selline battle, et kes alla annab ja see kestis mingi viis minutit (tundus nagu kümme) ja ma kogemata vaatasin korraks Liisat. Fuu!! Ou whell. Mingi kell pool neli läksime kõik koju. Vist.
Kuni mul bussini aega oli läksin Viru raamatupoodi. Liftis sõitis minuga üks geniaalne naine. Lihtsalt WOW! Nimelt, tal oli kott, mis püüdis mu pilgu. Ma mõistsin, et ta on selle ise teinud, vähemalt tuuninud. Sest. See kott oli kunagi olnud suuuuur roheline... heleroheline kampsun. Ta oli käised kokku õmmelnud ja pealt koti kaunistanud. Kõrge kaeluse pani ta koti kinnitamiseks.. see oli vist nööbiga kinni. Ja ülejäänud kott oli kohati kaunistatud. Aga see oli ikkagist geniaalne!
Kodus ma käisin saunas ja siis tulin siia. Võtsin pildid sisse ja panin ka ühe oma fotoblokki. Jees.
AA!! haha!
Homme. Elina küsis mult: Getter, kas sul on homme kell 1-3 midagi plaanis? Ma ütlesin, et ei ole. Kui aus olla ootasin sealt, mingit sellist küsimust, et kas ma tahan midagi/kedagi millegagi pildistada, kuid küsimus oli: Haridusametis on homme, mingil tähtsal ninal sünnipäev ja kas sa ei tahaks sinna minna teda õnnitlema. Koolivest ja lips ja lilled. Vot nii. Ja mina, kui tuntud Haridusameti pal lähen homme siis sinna. Inkast saab ära!!! Ja arvatavasti saab süüa ka!. Lõbus. Lisaks veel. Ema teatas, et presidendi kätlemistseremoonial on uksehoidja ja avaja minu nõbu oma sõjaväemundris! I'm so important!

Fakt: Kas te teadsite, et klubi Angeli klubikaart ei ole lihtsalt Angeli klubikaart, vaid kaart, mis ütleb: V.G.P. ehk Very. Gay. Person. Haha!

Kehaväline

Reede. Je jejee.. Nädal on olnud pikk ja kui aus olla üpriski väsitav. Kohe uush! Kolmapäeval ... ma tulin koju ja siis ma lihtsalt nagu õppisin. Konkreetselt tulin koju kell neli ja hakkasin õppima. Ja õppisin kuni tudiajani. Geograafia, ajalugu, inka. Neljapäeval. Ei õppinud nii palju. Ma ei teagi mis ma siin kodus tegin neljapäeval. Ma tean et üks päev.. see vist oli kolmapäev või teisipäev. Igatahes ma pesin meie kodus olevat fritüüri, et pelmeene teha. oo.. see oli rõve. Seal oli vana rasv sees ja siis see oli nii öka. Siis ma pesin seda kuidagimoodi ja siis kui olin selle piina läbinu võsin kapist õli ja mis ma avastasin? Õli ei olnud piisavalt!! It sucked soooooo bad.
Täna oli koolis......normaalne. Inkas T-man oli lihtsalt loll. Täielik dick! Pmst mul, P-l ja Liisal on hädasti vaja ühte viite inkasse ja nii me siis kõik tõstsime köed, et jutustama minna ja seda kätte saada. Mida tegi T-man? Ta küsis kõiki PEALE meie. "Ou.. they need those marks more." blablabla. Loll!! Siis jäi meil käsitöö pmst ära ja ma sain tund aega varem minna mata järeltööle. See oli käkitegu.
Siis mu kõht korises ja ma suundusin EAT'i. Vabakal ma niitsin tee pealt maha Kätu, kes niitis minu mu toidutrajektoorilt maha ja taris mu Abakhani kaasa. Seal käidud. Siis läksin ma EAT'i ja pugisin pelmeene ja leiba.
Siis me läksime Marioniga laulma. Mu hääl on ikka veel mingi creepy ja see sakib väga palju. Peale laulmist. Ma läksin Kanutiaiast välja ja ennäe! kes mulle tee peal ette juhtus. Christian. Me jalutasime, rääkisime ja naersime ning ta tegi pika ringi ja jalutas otsetee asemel minuga Tallink Hotellini. Tänan.
Koju jõudes oli mul selline ... fotovajadus ja ma pildistasin. Ja üks foto... ma sattusin sellest vaimustusse. See .. ma ei tea. See on vaimustav! Võib-olla on see ainult minust, kuid.. see on .. lihtsalt.. mulle väga meeldib see pilt. See on fotoblogis. HINT HINT HINT.
Igatahes. õues tuiskab. Kiku sõidab täna. Pühapäeval lähme SW-ga sööma.
Imogen Heap hakkas. Jah. Imogen Heap.

James Krüss

Uuu.. täna oli lühike koolipäev, kuid kui tagasi mõelda, siis tänu inkadele oli see ikkagist üpris pikk. Esimeses inkas mängisime kolm Irregural Verbs'ide mängu ja siis tegime õppetööd. Ühiskonnas ma istusin Atsiga ja ta naerutas Liisat ja Carolini nii palju, et õpetaja lõpuks pahandas. Aga see oli naljakas...! no kui Ats ütleb: "Liisa, sa vist le blüshid?" Siis oli uuesti inka ja peale seda oli eesti keel koos oma kontrolltööga.
Peale kooli läksime vastlapäevatrilli ja tralli pidama. Küll oli tore kelguga-aa hangest alla lasta! Me lasime alla kelguga ja kelguta ja üles saime väga vaevarikkalt... või ainult mina sain. Mäe jalamil oli üks õudne hüpekas, millest alla lastes kõik(vb ma mõtlen selle all ainult ennast ja Liisat) halvasti maandujad endale haiget tegid. Siin minu kaastundeavaldus Liisale, kes sai rohkem valu. Igatahes kõige parem liug oli siis, kui me P ja Steniga rongi tegime ja meil oli "turbo-speed" ja me nagu kolm tigu alla tulime.
Teatevõistlustel jäime me vist teiseks, kuid ega see pole kindel, sest keegi ei saanud midagi aru.
Mul on tunne, et mulle maandub jälle nohu ja see sakib, sest ma hakaksin täna aevastama ja kui ma aevastan, siis tuleb nohu. Eriti veel, kui ma just paranen nohust... oeh it sucks. Koju sain täna varakult. Õppisin biod ja tulin siia, et ka geod õppida ja.. sellest ei tulnud mdagi välja, sest ma leidsin, et lihtsam on ikkagist lihtsalt õpikut lugeda.

Ma tegin täna esimest korda lahti oma "Koidulaulikult" võidetud luuletuste raamatu ja siis ma jäin seda tükiks ajaks lugema. Seal oli üks hullult geniaalne luuletaja, kelle kõik luuletused olid nii kaasahaaravad, sellised sürrid. Seal on kindlalt veel häid luuletajaid, kuid let's face it see on ikka päris paks raamat. Ma tulingi tegelikult siia selleks, et teile James Krüssist rääkida.

Vist lossi juurde kuigi pikk
ei ole umbes rada,
seal umbes kõikjal ratsanik
võib vist end kriimustada.
Salm luuletusest "Loss Vist"

http://www.blogger.com/post-edit.g?blogID=418327308557319123&postID=3738995204361424571

"More than this, whatever it is. Baby I hate days like this..." /Mika/

Kuulan Mikat parasjagu. Ühte laulu kuulan. Hea laul on.
Nimelt, neljapäeval oli arabics ja ülihüpper-bupper hea teater Kuningast Learist. Igatahes Reede..
See suur Reede. Ma ärkasin P juures kell 6:45, kohmitsesin ja läksin siis ära. Irooniliselt suutsin ma juba P koduväravas selili käia. See oli kohutav algus päevale. Ma kõndisin mööda Pakase tänavat Loogasse ja ootasin - nagu mulle enesele tundus - terve igaviku trolli. In conclusion, ma jäin kolm minutit hiljaks. Saku Suurhalli ees võttis mind vastu must Madzda, millesse ma pahaaimamatult sisse istusin. Tutvustan teile nüüd oma seltskonda:
Maarja - õpetaja, kes meiega kaasas oli.
Kirke - vanema vanuserühma Tallinna esindaja.
Silver - noorema vanuserühma Tallinna esindaja.
Margo - Maarja mees/päeva sohver.
Me asusime teele. Rääkisime juttu ja kusagil peale Keilat jäime meie Kirkega magama. Ärkasime Virtsus. Supper. Siis tuli Regulus ja ma sain oma juustukukklite vajaduse täita. Poole tunni pärast olime juba Saaremaal ja sõitsime Kuressaare poole (ma hiljem vaatasin, et see oli ju pmst teises Saaremaa otsas). Vahepeal me jälle magasime. Kui me Kuressaarde jõudsime läksime siis Linnateatrisse ja registreerusime. Tõmbasime loosijärjekorra ja ma olin kuues. Siis me ootasime ja kell 13:00 läksime saali. Me istusime pimedasse saali ossa, sest siis on hea silma looja lasta ilma, et keegi näeks. Algas Ülemaaline ilulugejate võistulausumine. Üleüldiselt oli see igav. Isegi Maarja magas. Vahepeal oli paar pärlit, kes lugesid hästi ja neil oli lõbus tekst.
Kui oli ära olnud esimene (kuivade)küpsiste ja (imeliku)tee paus algas minu vanuserühm. Seda ma siis juba jälgisin ja ma ei hakka kommenteerima, sest ma ei ole ju objektiivne. Igatahes siis oli minu kord ja mul läks "Rehepapis" sassi natukene.. kuid ehh.. ma ei tea. Noja siis oli varsti uus paus ja siis oli Kirke kord. Kirke luges hästi. Me läksime peaaegu kohe peale tema lugemist (ta oli lõpus) õhtust sööma ja siis kihutasime Tallinna poole ära. Tee peal rääkisime juttu ja siis tuli sõnum. Kirkel oli nimelt käpp sees, sest tema kunagine juhendaja töötas seal sel üritusel juhendajatega ja ta rääkis ka žüriiga. Igal juhul ta saatis Kirkele sõnumi, et too sai oma vanuserühma Grand Prix'i. Õnnitlused. Igal juhul sellest ajast peale olen pingsalt tulemusi oodanud. Tee peal kuulasime raadiot -KADI- ja sealt tuli saade "Hitid läbi aegade" ja nii me kuulasime kõike 80-ndatest 2000-teni. Tallinnas tuli ema vastu ja me kihutasime kodu poole.
Laupäeval käisime emaga korraks küladevahelisel vastlapäeval ja siis koju. Midagi erilist ei olnud. Õhtul rääkisime emaga erinevatest ametitest, et mida ette võtta. Kokkuvõtvalt, ma jätkuvalt ei tea.
Pühapäeval käisime emaga suusatamas. Mul on nüüd seitse korda käidud ja see ruulib. Tegin ka ajaloo kk-d ära ja.. nii see nv veeres.
Täna oli siis kool-laulmine-raamatupoechill-kodu. Kõik. Ja nüüd Kiku. Kiku sõidab või sõitis. Ma lähen vaatan.

Kurikuulus pilt eelmise aasta sõbrapäevast.

Don't feed me violins.

Kool kestis täna treve igaviku, kuid koolis ise oli päris tore. Alul olid kõik vunki täis ja vinged, kuid lõpuks oli märgata juba vikset väsimust.
Koolis oli retroaeroobika päev. See oli väga väga khuul ja ma tänan südamest Jaanat, et ta viimasel hetkel otsustas teema ära vahetada. Igatahes kool oli täna liibukates ja väga värviline. Mul on isegi üks pilt, kus Oskar on pildistanud koridori ja seal on lihtsalt kõik nii kirju. Ka meie klass oli tublisti esindatud. Isegi poisid(selle all mõtlen Oskarit ja Steni) tõmbasid kooli jõudes kuskilt retuusid välja. Kõik nägid väga vinged välja. Mul olid ema retuusid ja kaks paari sääriseid.
Igatahes me tegime pilte ja väikese feili vahetunni-telefoni-disko, kuid üldiselt oli väga lahe. Peale ühiskonda käisime ka aeroobikat tegemas. See oli täiega lahe ja jalad said trenni ka. Kuna ma olin eespool ei teadnud ma kui palju rahvast tulnud oli ja kui ümber pöörasin oli seekord saalis ikka massiivselt rahvast. Lihtsalt WOOW! Ja siis jäkusid koolitunnid. Q4 oli haige ja.. meil oli kaks bioloogiat, mis ei olnudki nii meeldiv, kui oleks VÕINUD olla.
Peale kooli rushisin bussi peale ja bussis ma magasin. Koju jõudes pidin üle silla jalutama ja ma otsustasin jälle lõigata. Tegin hea otsuse, sest mul oli täna seljakott ja sellega oli lihtne mäest alla ... laskuda.. või kõndida vms. Igatahes kui nüüd aknast välja vaadata on näha, et õues on PÄÄÄRIS palju lund. Ja mäe peal oli ka PÄÄRIS palju lund. Kui ma siis mäejalamile jõudsin astusin ja maapind mu all vajus läbi ja ma olin reieni lumes. Panin teise jala ette - nii nagu inimene ikka astub - ja ka see vajus sisse. Ma jäin kinni. Õõh. see oli külm, aga ma sain õnneks välja, lihtsalt pidin selleks veel lumisemaks saama. Lõpuks sumpasin tuppa ja sõin ja õppisin veidi Conditionale ja nüüd panin pildid fotki tõmbama.
Täna on hakkab Fox'ist Grey Anatoomia kuues hooaeg!!! Jehuu..
Sellega lõpetaks. Kõike kaunist!

Suppppertüdruk.

Ue ue. Jutt siis selline, et .. ma teen atsile halba meelt ja kirjutan oma päevast. Ja pühapäevast.
Pühapäeval ma olin terve päev toas. Alguses lugesin Wikmanit ja siis hiljem olin arvutis ja lõpuks maabusin kööki. Ja kööki ma ka jäin. Oeh. Alguse sai kõik sellest, et ma tahtsin teha porgandisalatit, ja lõpetasin ahjukartulite, liha ja šokolaadikoogiga. Tegin maitsva õhtusöögi ja emme oli sellest väga sillas, sest ta oli terve päev õues rassinud. Nii et ma olin hea tütar. Siis sai sauna ja oeeh.. peale seda olin ma täiesti väsinud. See oli õudne. Kohe nii väsinud olin. Me vaatasime veel Valküüri ja siis läksin magama. mmm.. magada oli hea. Ja siis hakkas kell plärisema ja oligi...
Esmaspäev aka täna. Koolis oli superkangelaste päev ja ma olin Buttercup. Carolin unustasin minu oma blogis mainida - solvukas! nagu täna(9.02 '10 välja tuli ma eksisin. Ma olin mainitud. UNSOLVUKAS!
Matemaatikas oli vaba tund, muusikas oli pool vabatund ja vene keeles oli tund tund tund, mille jooksul ma sain ka õpetajale mainida, et tal on tahvlile fevrali asemel janvar kirjutatud. Siis ta tegi: "Oih, vabandust. Aitäh." ja mu missioon oli täidetud. šibadabubada.
Keemia ja füüsika olid imelikud ja enne füüsikat me tegime hüppepilte, sest cmn.

me ju olime superkangelased. Homme oleme kolhosnikud.
Peale kooli läksin EAT'i. Üksi. Jees.. ma istusin ja kirjutasin: "Should Smoking Be Banned" Ma kirjutasin küll, et peaks jah, kuid .. ma avastasin, et see võiks kaasa tuua tohutu katastroofi. Nimelt.. hakkaks sigarettide illegaalne smuugeldamine, tubakaärid läheksid pankrotti ja nikotiiniplaastriärid ka. Viimastel läheks muidgi umbes kaks aastat aega, sest ennem on vaja kogu see mass suitsetamisest võõrutada, sest see on ju banned, kuid siiski. Pankrott. Ja nii paljud inimesed jääksid töötuks. Aga siiski.. panin, et ma olen for.
Laulmises ma olin üksi. Ja ma sain teha soololaule, kuid kuna mu hääl siiski veel ragises siis ma väga palju ei saanudki laulda, sest hääl väsis ära. Koju jõudes ma kirjutasin oma essee ümber ja tulin arvutisse, et seda kontrollida, mõned sõnad chekida.
Panin pildid arvutisse ja laen neid fotkisse. Fotkisse lähevad kõik... ka kõige ebakvaliteetsemad. Pilt Buttercup'ist on ka ebakvaliteetne. Ueh.


Pildid:

Carolin alias Batwoman. Selle pildid panin, sest C ei ole siin ÜLDSE enda nägu. Kohe üldse mitte:))

Teisel pildil on Buttercup.

Q. Tarantino "Vääritud tõprad" on geniaalne.

Neljapäeval ma tegin lasagnet. Reede/eile tegin ma kala. See oli üks kõige lihtsamaid õhtusööke minu lühikese elu ajaloos. Tegelt ka... sest pelmeenide praadimine on ka raskem, sest pa lihtsalt tegin marinaadi, panin kala marinaadi, panin seisma. Samal ajal koorisin kartuleid. Tund aega hiljem panin kala ahju ma kartulid keema. kõik! Ainuke tagasilöök eilses kokandusõhtus oli see, et ma panin refelksist kõige suurema augu pliidil tööle, poti kartulitega aga teise augu peale. Lõpuks avastasin ja kõik sai õnneks korda. Eile aga, oli mul elu uus peatükk filmimaailmas. Nimelt. Ma vaatasin emaga filmi "Vääritud tõprad."

SEE ON ÜKS ÜLEMÕISTUSE HEA HEA HEA HEA HEA FILM. LIHTSALT MEELIÜLENDAV!

Me vaatasime seda ja ma naersin ja siis me vaatasime ja pinge oli koguaeg üleval. Ma kunagi ei teadnud, mis järgmiseks saab, sest alguses olid kõik minu etteaimamised valed, sest ma järgisin tüüpilist Hollywoodi filmi süžeekava. Ma tegin niii valesti!! See film lihtsalt oli geniaalne!!Ma hakaksin naerma, kui ma kirjutasin "geniaalne," kuid sellest - miks - loete natukene hiljem. Ma arvan, et Q. Tarantino on geenius. Vähemalt seda filmi tehes oli ta geenius ja ta tegi seda filmi 10 aastat, nii et ta on geenius ja ma tahaksin temaga kunagi vestelda.

See on fiktsioon. See on hea film.
Ma läksin magama naeratus näol.

Nüüd edasi. Täna täna olin ma õues ja toas. Õues oli ilus ilm, seega ma läksin õue. Ma ei osanud midagi teha, nii ma siis tuiasin ringi ja kirjutasin jääpurikaga lumme oma nime. - Jah, ma tegin seda. - Igal juhul viimaks oli aeg niikaugel, et ma hüppasin katuselt alla.
Nimelt, meie maja all on suur suur suur suur lumehang ja ma tahtsin sinna hüpata. Nii ma siis hüppasin katuselt. See oli täiega khuul, kuid lumi oleks võinud olla veel pehmem. Praegu ta oli lihtsalt mingi lull seal alll ja ma ei vajunud sisse, kuid see oleks khuul olnud, kui oleks saanud sisse vajuda.
Okei, ma ei vingu. Sest kui paljud lapsed saavad oma elu jooksul oma maja katuselt alla hüpata ilma olemata suitsiidsed. Nii et.. jah.Vahepeal ma käisin toas ja lugesin keemiat, sest keemias tuleb KT. Hiljem me tegime emaga koos süüa ja .. ma sattusin oma geniaalse huumorisoone peale.
Meil oli emaga väga väga väga lõbus - kuigi ma iseenesest ei tea, kui lõbus emal oli. Minul igatahes oli temaga koos väga lõbus.

Ema kutsus mind oma väikseks geeniuseks.

Nimelt, meil oli suure naeru vahel ka tõsine/geniaalne diskusioon selle üle, et tema meelest tavaliselt inimesed ei ütle enda kohta, et nad on geeniused, või et nende idee/mõte on geniaalne. Mina teen seda aga vahetpidamata.

Täna oli geeniuste geniaalne õhtusöök.

Dexter.. A serial killer to fall in love with.

Köh-köh. Ma lähen ärin endale pärast all ühe tee. hehee.. kass oleks äärepeal arvutisse jooksnud. Must kass musta kasti.
Eile oli kolmapäev ja ma läksin teisipäeval kell 21:30 magama, sest Actifed mõjus nii uinutavalt. Liiga vara magama minnes sai mu uni aga kell viis otsa ja ma hakkasin mõtlema, et kas minna koolis või mitte. Viimaks.. tund aega hiljem otsustasin mitte minna. Igatahes siis ma ärkasin iga tunni aja tagant üles ja viimaks tõusin lõplikult üles. Algas minu tavapärane rutiin - söök, arvuti, telekas, telekas, telekas, söök ja siis ma õppisin. Mu homeschool isegi töötab, ses suhtes, et ma oskan koosinust ja õppisin ka ajalugu jne. Tegin käsitöö valmis ja õppisin vene keele jutustamist. Eile oli mu kõri tohutult haige. Täna on juba kõvasti parem, kuid ikkagist - ma ärin endale all hiljem ühe tee. Vanaisa käis poes ja tõi mulle head teed, enam ei pea seda imelikku rohelist jooma. Igatahes tänu sellele kõrile ja õhtusele imelikule palavikule oli mu lootus kooli pääseda nullitud. Samuti nagu lootus minna C sõbrapäevapeole. Siiski, 10% lootust säilib. Niisiis ma vaatsin Kondid ära ja läksin magama.
Minu toa kardin on hele. Hommikuti kumab sealt valgust mu tuppa liialt. Nii ma siis katsin oma kardina tumeda fliistekiga ja guess what? Ma magasin täna kella 11-ni! Muidigu, kui ma seda avastasin olin ma nagu elektrist püsti, et WOW ma magasin nii kaua. Ma rebisin kardina lahti, sõin, jõin teed ja õppisin MPV-sid. Nimelt ma tegin arvutisse täna kõik endale rasked Multi-Part Verbsid. P.S. ma saatsin need ka SW meilidele. Uuh.. ma olin nii tubli. Ma tegin nii, et tulevad laused ja siis kui tahab siis saab printida vastused niimoodi nagu comic-bookides on alla tagurpidi vastused pandud. Uuh.. ma olen väikest viisi geenius. :D
Kui ma esimesed 35 olin ära teinud oli kell 13:10 ja all hakkas Dexter. See on küll 3 season, kuid kuna eile oli 3 seasoni esimene osa siis algas see niimoodi: "...Last season on "Dexter"..." See tegi pika lühikokkuvõte teisest hooajast ja ma hakkasin rahumeeli kolmandat vaatama. Täna vaatasin siis veel ja... GOD see on huvitav! Pärast tulin tagasi ja tegin veel 18 MPV-d ja olin omadega mäel.
Ma teen tõna õhtul süüa - lasagne't. Ning teen ka muffineid... mmmm.. Lisaks on mul veel võimalus vaadata Väärituid tõpraid sest emme sai töö juurest tuua vaatamiseks!! It ruulzz.
Kokkuvõtvalt siis.. ma olen haige ja kõik liigub rutiini mööda.

Kui kellelgi on soovi MPV-sid korrata siis andke mulle teada ja ma saadan teile!

Ülemõistuse palju televiisorit.

Eile olin ma kodus ja ma olin haige. Ma tuiasin terve päev haiglaselt ringi ja olin väsinud, kuid magama ka ei läinud. Tõtt-öelda ma ei tea miks ma ei läinud. Igatahes ma tegin õhtuks pizzat ja siis silmad kipitasid ja siis ma kraadisin ja siis kraadiklaas näitas 37,5 plusskraadi. Niisiis.. see oli punkt sellele, et ma jään koju. Noja siis ma jäingi koju.
Hommikul ärkasin mingi kella 8:45-e ajal, kuid hoolimata liigsest valgusest, mis mu tuppa kumas, jäin siiski uuesti magama. Ja magasin oma kaksteist tundi täis. Magasin kella 10-ni. Niisiis teised vaevlesid samal ajal vene keeles. Ma istusin ja panin teleka tööle ning hängisin oam toas. Siis sõin veel kaks viimast pitsatükki ära (mm.. see oli delicious!) ja siis... guess what? Vaatasin veel telekat.
Ma enam ei mäletagi, mida täpsemalt ma sealt vaatasin, kuid ma tean, et see polnud midagi meelierutavat. Noh, siis ma käisin korraks arvutis.. ja avastasin, et ka nele on kodus. Siis ma lugesin paar bloginat läbi ja siis ma läksin alla teise teleka juurde - ehk siis sinna telekasse, kus on ZuumBox. Seal ma klõpsisin kanaleid ja ootasin eilse "Monk'i" osa kordust. Kui see viimaks hakkas vaatasin seda ja siis vahepeal klõpsutasin FoxCrime peale, kus tuli "Dexter" ja siis panin FoxLife, kust tuli "Grey's Anatomy". Lõpuks sai Monk läbi ja ma keskendusin ainult FoxLife'le, kust tegelikult ennem ei tulnudki Greyd. Ma arvasin et okei.. eelnev seriaal lõpeb ja siis hakkab Grey.

....kuid ma arvasin valesti...

Nimelt. FoxLife oli hulluks läinud. Sealt ei tulnud Greyd, sealt ei tulnud ka mõnda muud FoxLife seriaali, vaid sealt tuli FoxCrime seriaal "Kurjuse kannul". Ma arvasin et okei... FoxCrime on oma seriaali FoxLife'le pannud. Ma kontrollisin. Ja eksisin! Nimelt isegi FoxCrimest ei pidanud seda sarja parasjagu tulema. Ma siis hakkasin Life'lt seda vaatama seda krimisarja, kui ma järsku avastasin, et selle sarja alt tulevad Grey anatoomia supakad! Okei.. ma siis vaatasin selle sarja ära samal ajal blokeerides Grey supakaid. Kui see kurjuse kannul läbi sai hakkas Grey. Thank god! Muidugi tegelikult pidi tulema kaks osa järjest, kuid kuna Kurjuse Kannu feat. Grey anatoomia supakad esimese osa ära rottisid vaatasin ainult teist, mille nad suutsid ära panna. Igatahes. kokkuvõtvalt.. FoxLife paneb segast.
Peale seda seriaali ma hängisin arvutis sutsu ja siis läksin lõunat sööma. Peale seda ma vaatasin telekat ja siis tegin kotlette. Siis... siis algas mu programm Spongebob'ist simpsoniteni. Ma avastasin, et ma tean Nickelodeone reklaame väga hästi. Et ma oskan piiritleda, millised on head ja millised halvad jne.
Aa.. ja ma sain täna ka hullult khuuli postkaardi. See on nii numps. Selle kaardi nimi on "Where do zevras come from" See on ka mu pilt. siin.

Igal juhul Ma nüüd lõpetan.