Healthy children go to school.

Mind ajab nii naerma, kui ma inka õpikust (või Tman-i antud lehtedelt, for that matter) leian sellist absurdsust, mis õpetab inglise keeles rääkima. As in.. kuidas saab asju rõhutada. Näiteks praegu on mu inka lehel näha:

Another way of repeating is by using "tags".
He's a very funny chap, he is.
He is.
See on lihtsalt lõbus, eriti kui seda ette kujutada .. noh nii nagu ma kujutan.
Mul oli väga tore nädalalõpp. Reedene päev lõppes üllatavalt toreda keemiaga. Meaning.. ma sain keemia kursuse viie. Õpetaja on nii sobivalt loll, kui nii võib öelda. Kõik kt-d olid neljad, üks tunnis saadud viis, kursus - viis. Teinekordki! Aga vaat' kui õpetaja on sulle pannud lambist kursuse viie, siis tuleb kohe hea tuju ja ma lahendasin rõõmuga neid arvutusülesandeid! Mind vaadati kui friiki, kuid lõpuks ma sain veidi varem lahti ja sain ka selgeks arvutusülesannete lahendamise, mida me õppisime poolteist kuud, need tunnid, mis ma tühja istusin. I don't wanna brag or anything, aga minul läks sellest aru saamiseks 20 minutit.
Laupäeva hommikul sõitsin ma linna, täikale. Päris hästi läks, sain endale ketsid! Viimaks! Ma olin peale eelmiste (samasuguste) katki minemist ammu igatsenud endale uusi. Need on need kõige tavalisemad ketsid, mis teile silme ette tulevad, kui ma ütlen "ketsid." Ära peaks ehk mainima veel kõrvarõngad ja üks kampsuni-laadne kampsun. Ühe leti ääres vaatasid meile vastu megaderp prillid. Me vaatasime neid ja otsustasime kahe sekundiga, et need peame me ostma. Need on ühe pildi peal Kaisal peas.
Siis me läksime Piia juurde.. ma arvan, et kui ma ütlen "meie," siis kõik mõistavad juba, et jutt on minust, Piiast ja Kaisast. Jah. Jõudsime sinna ja lihtsalt lasime lebosse. See oli ääretult hea tunne. Vaatasime, mis me täikalt olime saanud ja siis avasime kompuutri. Kell 17:25 startis Piia oma kell 19:00 algavale kontserdile. "Derp," ütlen ma selle peale. Me jäime Kaisaga Piia juurde ja vaatasime ABDC-d ja siis kaks Famiilia kuti osa. Lõpuks käisime ka ise poes ja ostsime õhtuks .. asju: vahukoor, jäätis, mahl ja sõõrikud.
Jõudsime Piia juurde tagasi ja varsti tuli ka perepreili. Kohe-kohe algas Eurovisioon!!! Fuck Yeah! See on iga aasta üks mu põhisündmusi!
Oo. Ma ei tea kust alustada. Ma lihtsalt armastan seda üritust. See on üks selline event, mille puhul mul võib olla tohutult halb maitse, aga i don't give a fuck. Sest see on EUROVISIOON!! Kõik head laulud olid alguses ära ja mul on ikka tõsiselt kahju, et Armeenia edasi ei saanud. Sellest aga hiljem. Tantsisime, hüppasime ja vaatasime. Minu lemmikud sellest aastast on Taani, Rootsi, Armeenia, Island, Bosnia&Hertsogoviina, Kreeka, Venemaa ja uskuge või mitte, aga ka Aserbaidžaan (mida ma juba enne öelnud ka olen.) Ma tahaks ära mainida, et koreograafia oli see aasta ikka üle prahi. Päriselt! Seepärast mulle ka Armeenia meeldis, sest see tants oli nii lahe ja muidugi mängis rolli ka see, et tantsijad olid eelmise aastal Kreeka tantsijad. (Aga ma olen seda juba rääkinud.) Nii.. Venemaa ja Rootsi lüürika oli muidugi epic. Mõned lõiked. Venemaa: "If they talk, let them talk." Jah.. ära jõua oma jutuga kuhugi. Rootsi: "Stop, don't say that it's impossible, 'cause I know, it's possible." Ei leia riime.
Aga tants ja.. jah. Ja need on ju nii catchy'd!! Pealegi, kui jätta Rootsi laulust välja rida: "My body wants you girl." Siis see kaotab kohe oma libeda mulje ja kui sinna otsa vaadata laulu videot, siis on aru saada laulu tegelik mõte. Mis sest, et laulu mõte peaks kogu aeg, igast asendist arusaadav olema. Ja wow... Rootsi hakkas mu playlistis ka praegu mängima. Fun.
Lisaks... Eurovisoon on see üks kord aastas, mil ma luban endal teleka ees sulada. Tryin' figure that out.
Kui hääletus algas tegime jäätisekokteile.. yum. Ma olin köögis ja kuulsin poole kõrvaga Marko Reikop'i idiootseid kommentaare ja käisin vahepeal vaatamas, kuidas Taani hääli ei saa ja kuidas Rootsi seal esikohtade vahel tilbendab. See logratimiline süsteem, mis välja oli mõeldud tõesti toimis. Aga.. jah.
Kui ma nägin, et Rootsi jääb teiseks olin kurb, sest jah.. mulle meeldisid aserid, kuid Rootsi meeldis siiski rohkem. Siis aga - boom! Rootsi jäi kolmandaks.. nagu what?? Derpaherp. Vaatasime lõpulaulu ära ja siis läksime arvuti taha, et vaadata korraks laulud üle.. täpsemini läksime otsima, kus see aserite Eestis tehtud klipp on, millest Reikop rääkis - guess he was just talkin' shizz...
Asi lõppes sellega, et meil hakkas disko. Dance til' you drop. Kui me viimaks droppisime olime kustunud ja jäime päriselt kohe magama. Felt good.
Hommikul sõime ja õppisime matemaatikat. Läksin koju ja õppisin veel matemaatikat.
Täna oli eksam. Ma loodan, et mul läks hästi. Ootused on head, kuigi ma umbes kahes asjas jäin kahtlema. Kui see tehtud sai (läks täpselt aega, sest avastasin puhtandit kirjutades vea) läksime Piia ja Kaisaga ja Atsiga (kes enda sõnul oli hipster, sest ta oli nii spontaanne) Solarise Kehrweiderisse. Had some cake and coffee and laughter.
Koju sõites lugesin Oneginit ja seal on kohati nii ilusad read. Tõesti ilus. Mulle meeldib see raamat. Ma nüüd läheksingi alla ja loeksin seda, kui Tmanil poleks pidevat vajadust hindeid panna. Homme on vocabulary test.
Mulle pakuti (vabatahtliku) fotograafi kohta TREFF'ile. Ma nüüd mõtlen selle üle.
Tänasest päevast on nii palju meaningful pilte. Ma nüüd ei tea, kas seda eelmist lauset tuleks võtta sarkastiliselt või mitte. Aga siin need pildid on. Suurem osa on Atsi tehtud.
Viimane uuendus - ma sain mata eksami viie!!!

























The derpishy deep fork.











Kaisa, not giving a fuck.










Ats: "Ma sõin oma taldriku tühjaks. Ka Piia sõi oma taldriku tühjaks."

Kannan kogu aeg krunni ja päikeseprille.

Ma kiusan teie silmi taaskord ühe mammutpostitusega.
Ma ei mäleta enam põhjusi sellest kaugest pühapäevast, kuid nagu näha on blogida ma ei jõudnud. Terve eelmine nädal oli kuidagi kiire ja samuti ka see nädal. Ma ei tea, kust see tuleb ja miks see nii on, kuid ma olen sellega rahul. Parem, et on kiire-kiire-kiire kui, et ma lihtsalt istuksin ja sülitaksin lakke.
Eelmine teisipäev (3.05) oli töövarjupäev. Ma käisin ERR'i operaatori juures. Võrreldes päevaga, mis ühel operaatoril võiks olla, oli see üks igav päev. Käisime kahel kultuuriüritusel - mulle sobib! Kohtusin ühe meie kunagise kooli vilistlasega ja sain idee minna kolmapäeval teatrisse. Hiljem sain veel olla AK stuudios, seal niisama ringi uitada ja ka vaadata saate otseülekannet.
Koju jõudes otsisin kohe üles etenduse "Youdream" ja ostsin piletid ära. See väike lõik proovist, mida ma nägin mõjus. Väga hästi.
Niisiis kolmapäeval peale kooli jooksin koju, võtsin oma fototarvikud, järgmise päeva kooliasjad ja suundusin tagasi linna. Käisin Noric Lookil ühte viiulikontserdit pildistamas ja peale seda jooksin Lidosse. Jõime Piiaga, kes kakaod, kes latte't ja siis läksime NO99-sse.
Etendus "Youdream" oli etendus sellise grupi poolt nagu SUPERAMAS, kes olid Eestis Pot-festivali raames. Selle etenduse sisu oli taaslavastada inimeste unenägusid. Lõpuks läks asi kuidagi eriti sürriks kätte, kuid oh.. See oli lihtsalt fantastiline! Mulle nii tohutult meeldis see.. see kõik! Pärast avaldasin ka lavastajale oma austust ja ta isegi mäletas, mind eelmisest päevast, et ma koos operaatoriga olin käinud ;). Derr... igatahes. Piia juurde, kus peretütar meeletult õppis ja ma lihtsalt maas istusin.
Reedel oli lihtsalt megalamp koolipäev. No päriselt. Kuna pooled olemasolevatest gümnasistidest olid metsa istutamas oli koolimaja lihtsalt megatühi ja klassid koosnesid segunenud aakatest ja beekatest. Olin koolis niimoodi, et esimese tunni ajal (ajalugu) laulsime Liisaga. Siis Liisa läks metsa ja mina matemaatikasse, kus ma tegin sirge valemit õppiva Annabeli kõrval trigonomeetriat. Inglise keele ajal istusime Annabeli ja Karliga (Tammaru) puhvetis ja vestsime juttu - Tmani ju polnud ja ma pidin niikuinii kohe ära minema. Läksin silmaarsti juurde, kus mulle öeldi selle 8 minuti jooksul, mis ma kabinetis viibisin, et mul on parem silm -0.25 ja ma peaksin oma silmi hoidma.
Läksin tagasi kooli. Algselt oli plaan, et ma ehk ei peagi teistesse tundidesse minema, kuid ilmselgelt oli see mu esimene silmaarstivisiit ja ma olin sunnitud sammuma kooli. Füüsika. Mängisime Annabeliga sõnaketimängu - füüsika terminitega. Ja keemia. Nohjah - arvutusülesanded.

Kaisa ütles mulle täna: "Mingi vanasõna on ka, et kui sa liiga palju pisisasjade peale närvi lähed, siis sa lõpuks lähed hulluks." Aga ma ei saa.. see on lihtsalt idiootsus kuubis, kui inimene on tunnis. Õpetaja ütleb: "Pane arvuti kinni, seda pole praegu arvutusülesannete lahendamisel vaja." (Jah, keemia tund) Inimene teeb nagu kästud, kuid siis. Siis! Ta teeb oma läpakasse väikese pilu sisse, veel mitte midagi ei näe. Siis mõne aja pärast on ta selle veidikene rohkem lahti teinud, et ekraan juba helendab. Veidikene aega veel ja tal on see juba 45 kraadi all lahti, et ta suure vaevaga näeb ka seal midagi teha, aga ta ei tee. Ei. Veel mitte. Siis läheb veidi aega mööda ja ta saab selle juba natukene rohkem lahti. Ta ei tee seal midagi. Ta lihtsalt hoiab seda lahti. Siis tuleb õpetaja: "Ma ju ütlesin, et arvuti kinni!" Ja vajutab arvuti kinni.
Kus on inimeste loogika? Ma panin arvuti kinni, õpetajale see ei meeldinud, kuid äkki nüüd on mu arvuti nähtamatu ja ta ei näe kui ma selle uuesti lahti teen? Päriselt või?!?! Fuck logic. Seriously.

Peale kooli läksin ma reedel koju, kust ma kohe uuesti linna suundusin, et minna teatrisse - "Manon." Mu kamraadiks Estoniasse oli Karl (Estonia vabatahtlik). Muljetasime, et mis kõik vahepeal juhtunud on ja rääkisime niisama maailma asjadest.
Aga ballett oli ilus. Tõesti, väga ilus. Mõned tõsted olid lihtsalt ahhetama panevad ning see, kuidas kõik tundub nii lihtne ja läbimõeldud on lihtsalt wow.
Nädalavahetusel, olles kodus, tegelesin ma koolitöödega. Viimane home-study konspekt ja viimane muusikaajaloo töö. Super. Pühapäeval käisin ka õhtul Liisa juures, kus me koos Kaleviga proovi tegime.
Aga esmaspäeval oli esmaspäev. Home-study festival, alati veider hispaania keel ja veidralt töökas vene keel. Peale kooli läksin poodi, ostisin koogimaterjali ja siis läksin koju. Kodus ei andnud endale armu ja kukkusin küpsetama. Tegin sidrunikooki ja kuskil poole tegemise peal otsustasin teise veel teha. Esimene ahjus, askeldasin biskviidikoogi kallal. Siis tuli ema koju, sõime õhtust ja siis tegin ka teise sidrunikoogi valmis.
Arvasin, et saan vara magama, kuid ma tegelesin niiii kaua vabalava ja kogu sellega kaasneva krempliga nii, et mu puhkus kannatas veidi.

Eile, teisipäeval, oli siis tihe õppimine vahelduva laulmisega aulas. Peale bioloogiat läksime Piiaga Nordic Lookile vabatahtlikutsema. Peale seda seminari (mis oli huvitav) jooksin Kristiinesse, käisime Liisaga poes. Ostsime ruttu igasugu küpsetamiseasju ja suundusime rutuga Liisamanu (kokku või lahku?). Kukkusime küpsetama. Liisa köögis oli vähe ruumi, kuid me saime hakkama.
Jäädes algsest ajast (16:30) 20 minutit hiljaks jõudsime ratastel kell 16:50 kooli. Tegime ruttu proovi ja siis hakkasime aulat sättima ja mina kohvi keetma.
Kuidagi nii palju oli teha. Täiesti õudne. Üks hetk tuli ÕOV ruumi Piia. Ma hüüdsin: "OO! Sa jõudsid nii vara, super, saad appi tulla, näe...." jne jne.. ja siis Piia vaatas mind veidra pilguga. "Mis? Mis kell on siis," küsisin mina. Kell oli 17:45. Shiiit!! Kuidagi eriti kiireks läks. Rahvast tuli.
Panime veel mõned asjad paika ja vist väikese hilinemisega (ma muidugi ei tea, nagu näha mul puudus ajataju) algas JWG Vaba Lava. Ma pildistasin ja jooksin ringi ja avastasin peale kuskilt tagasi saali tormamist, et olen järgmisena laval ja oeh.. ma olin pidevalt näost punane ja prožektorisse vaadates ma nägin, et mu nägu pärlendas.
Kõik minu, Liisa ja Kalevi etteasted läksid väga hästi. Jäin rahule. Isegi lõpus veidi krõbeda kurguga esitatud "Rockerfeller Street" kõlas täitsa okeilt. Minule endale meeldisid kõik etteasted. Väga lahe. Carolini ja Rando tants oli lihtsalt nii ilus, Toonekurg luges hästi, Loona luges hästi, Laura luges hästi (wow palju lugejaid), Laura pildistas ka.. väga ilusad pildid tulid. Siis... Oliver mängis niiii hästi kitarri, kuigi ma kuulsin teda ainult poole kõrvaga, aga see mis ma kuulsin (ja garderoobis teinekord kuulnud olen) oli super. Ja muidugi Raymond. Raymond "Sääsesurm". Ohh, seda kurba ballaadi.
Jah, kui ma kedagi mainimata jätsin, siis seda ainult sellepärast, et postitus kisub juba niigi pikaks.
Peale esinemisi oli kohvi ja kooki ja ilmselgelt liiga vähe kohvikoort. Koristasime saali, vaatasime all õues Lizethi esinemist ja siis koristasime veel veidi.
Ja oligi üks järjekordne sahmimine läbi. Siinkohal mainiks, et viimane meie korraldatud (ja hästi õnnestunud) üritus oli diskopäev ja teate... see oli samuti 10. kuupäeval.
Siis aga läksime Kaisa ja Piiaga Kaisa koju ja jutustasime tee peal teineteisele Viini klassikutest.
Ma teen Eurovisiooni kokkuvõtte väga lühidalt: mulle väga meeldisid Island ja Aserbaidžaan. Kohustuslikult meeldis mulle Kreeka. Ja Eurovisiooni-meeldis mulle Armeenia ja Venemaa.. peamiselt aga nende taustal oleva koreograafia pärast ja let's face it - Armeenia taustal tantsisid eelmise aasta kreeka taustatantsijad!
Tänane päev oli lihtsalt uimasus kuubis. Ma olin nii väsinud, õues oli hea soe, me pidime olema klassis. Tman oli lihtsalt eriti kiuslik. Tahtis panna homseks sõnade tööd. Kõik protestisime, et ei teeks järgmine nädal (keegi lihtsalt ei viitsi õppida). Okei, ta oli nõus. Ja siis ütles ta meile mingi harjutuse mingilt lehelt ja lisas: "Teil on seal vaja artikkel kirjutada, umbes 200 sõna." Päriselt. Go fffff yourself!
Füüsikas tabasin ma ennast üks kord päriselt magamas. Ma pole kunagi tunnis maganud.
Et sellist tunnet aga homme vältida oleks nüüd paslik lõpetada.