To live as a monster or to die as a good man

Aeg on seisma jäänud ja meeletu kiirusega edasi liikunud. Kalendrimaailmas aeg igatahes seisab. Ma arvan, et ta seisab koos mu blogiga, sest seal seisab ikka veel 28.03. Nagu ka tänaseni seisis siin 28.03-ne sissekanne. Shwähh!
Ma siis lähen jälle üksipulgi ja teen pikalt. Uhhu..
Esmaspäeval oli kool. Uhhu.. jälle.. kool. Ma nägin pühapäev vastu esmaspäeva unes, et on kool ja ma tahan kinno jõuda ja Shutter Island'it näha. Kogu aeg oli mingi kamm ja ma kartsin et ei jõua. Tõusin üles ja asi oli otsustatud! Ma lähen täna kinno! Koolis... Nii loll ma ei mäleta enam midagi. Igatahes oli mul peale kooli aega ja ma läksin C juurde. Ma polnud seal ikka VÄGA ammu käinud. Nii naljakas. Noh.. me sõime pelmeenimehikesi ja siis ma broneerisin endale telefonitsikinopileti ja siis läksin ära. Solarises ostsin pileti välja ... jätsin endast jälle dum-dum-dum mulje.. ja siis nägin Kätut ja andsin talle tema varanduse - hambahari. Istusime ja rääkisime juttu, kuni ma ostsin komme ja läksin saali.
Film hakkas mõne aja pärast. Mul oli üli mugav. Istusin üksi, kõrval (vasakul) olid tühjad pingid. Laotasin oma asjad sinna ja istusin jalad enda all. Mõned reklaamid sihkat-sahkat ja siis hakkas film. Ma .. ei saa sellest siin rääkida. Selles ei saa nii rääkida. Shutter Island on üks ütlemata hea film. Tõesti on. Ja.. ma siiani ei saa aru kuidas see lõppes. Ma arvan, et kui see poodi müügile tuleb ostan selle oma Laseringi kinkekaardiga. See oli amazing. Ma ei tea. Ma siiani ei saa aru, kuidas see siis lõppes. Ma meeletult kartsin kogu aeg. See oli kkohati ikka päris õudne ka, sest ma suutsin võpatada - ja mitte vähe - ka selle peale, et mees tõmbas tikku. Mu pealkiri pärineb täna sellest filmist.
Igatahes siis läksin koju ja helistasin Liisale ja.. ja nii oligi pmst päev läbi.
Teisipäeval olime kõik mustas. See oli huvitav ja see oli sürr. See oli lahe. Estas mõtlesime seda aktuse asja, et mis seal siis teha. Liisat ei olnud koolis!! Damn girl! Panin endale selle J. Timberlake laulu just mängima. Haha!! :)) Memories! Tahtsin tema juurde minna, et filmist rääkida. Sellest hiljem.
Teatevõistluste ajal olin ma esimeses vahetuses koos Ossi ja Mattisega. See oli hiläärius. Üleüldse need võistlused olid! Meid kolme aheldati jalgupidi kokku.. nende asjadega, millega juhtmeid kokku tõmmatakse. Eniveis. Ma olin keskel ja seisin kikivarvul poiste jalgade peal. Ühesõnaga olin õhus ja poisid jooksid. Esimese viie meetri peal tulid mu jalad nende jalge pealt lahti ja siis and lihtsalt jooksid, mina kaelas rippumas. See oli koomiline, kuidas mu jalad lihtsalt šuhh-šuhh-šuhh õhus jooksid .. keeruline seletada. Lõpus kogu meeskonnaga tehtud "tagurpidine kägarkõnd" ja kiire ringijõudmine viis meid võidule! Jehuu!
Peale kooli läksime C'ga Liisa juurde. Ütleme nii, et filmist rääkida me ei jõudnud.. paar lauset, kuid L oma faktitulva ei saanudki anda. Selle asemel tegime muusikat ja rääkisime juttu. Mõnus.
Mul oli ka teisipäeval tunne ja tahtmine kinno minna. Äärepealt olekski läinud Remember Me'd vaatama.. kuid kas mõni muu kord, või tõmban. Vaatan veel.
Koju jõudes ajasin P sünnipäevakingi asju. Oo! See tuleb nii oosm! Lihtsalt amazing! Haha!
Täna ma nägin öösel unes, et mu ema oli võtnud anakonda ja .. noh ja siis ta pani selle mulle kaela, see hakkas mind kägistama ja ma hakkasin pead raputama ja ärkasin selle peale üles, et ma raputasin oma pead. Huuh!! Kohutav. Juuksed. Riided. Minek. Buss. Täna ma otsustasin sõita bussiga Balti Jaama välja ja siis jala minna. Ooo .. see oli nii mõnus. Jalutasin läbbi Shnelli pargi.. paar korda vaatasin ikka selja taha ka, et ega mingit kurikaga tüüpi ringi liigu. Ei liikunud. Õnneks. Noh siis ma jõudsin kooli.. ja olin ikkagist esimene. Kohutav! Ajalugu.. ühiskond.. ühiskond oli naljakas. Ainult et C jonnis ja ei tahtnud puzzlet kokku panna, mille Ats talle hoole ja armastusega valmistas! Õudne tüdruk!
Kirjutamine.. rääkisime sellest meloodiast ja aktusest... mata.. Enne bioloogiat oli nii naljakas.. Ats kogu aeg tšällendšis meid ja oli üldse selline hard-core mees. Pärast õpetas meile meeldejäävaid tantsusamme: puusanõks, väike-sex... vms:))
Bioloogias! Täitsa lõpp!! Qstick räägib meie hambakanalite puhastamisest jne jne ja siis järsku ütleb: Kas ma olen teile rääkinud, kuidas ma ükskord oleksin äärepealt hambaarsti juures hambakanalit puhastades surma saanud? Whell.. chees! No you haven't! Kõigil .. tervel klassil oli skeptiline pilk ja tülpinult kõlas: Eii... Nii ta siis meile rääkis veel ühest oma elu... One in a million võimalusega juhtumiseks olukorrast. Oeeh! Täna käis mul ka ikka klõps, et no ANNA OLLA!! See ei ole võimalik!
Mata... kirjandus. Läksime saali ja laulsime terve klassiga. See on väga lahe, mis meil seal välja tuleb ja mis me genereerinud oleme. Oss tuleb lahedalt lava pealt alla ja tutvustab ja.. see on oosm! Nuu..
Peale kooli läksin karnevali poodi. Siis helistas Ats.. tuli ka sinna ja siis läksime EAT'i. Pole nii ammu neid pelmeene söönud. Meeldiv. Rääkisime Atsiga juttu ja see oli tore. Ats on tore! Siis ma läksin laulma. Kohutav! Ma pean püüdma vait olla.. sest kui ma seda ei suuda siis ma ei saagi korralikult terveks ja Rae valas läheb kõik tuksi ja.. oeh! Ma pean oma positiivsuse leidma - kõik läheb hästi, kõik saab korda, kõik on tore.
Peale laulmist käisin korra isa töö juures ja siis hüppasin kanga džunglist läbi (ostsin kaks kõrvarõngatagust) ja tulin koju.
Koju jõudes ma tegin kõigepealt endale ühe paari kõrvarõngaid ja siis lugesin vene keelt. Lõpuks tulin siia.
Tahtsin täna kirjutada, sest ülehomme on ju P sünnipäev!! Aga ta pole mind veel kutsunud!! Mul on talle kink! Aga ta pole mind kutsunud! Still.. homme lähen ikkagist maski ostma. Äkki veel kutsub;)
Mul on praegune öökapiraamat minu 2007-2008 päevik. Nii huvitav, mis kõik toimus. A trip down the memory lane.
Ja õues on kogu aeg ilus ilm. Isegi täna, kui oli küll pilves ja selline vihmaoht. Need pilved tekitasid tunde nagu oleks suvi ja õues on lämbe ja et kohe-kohe hakkab vihma sadama!

Punkt!

A second, a minute, an hour, a day goes by..

Kõigepealt lähen hiirega alla.. siis tuleb mulle list kaustadest. Valin Muusika , panen oma Plist'i mängima ja hakkan kirjutama.
Vaheaja teine pool on läinud haiglaselt. Ma olen haige. Neljapäeval sain Marioniga kokku. Me mõtlesime tükk aega, et kuhu lähme. Kõigepealt suundusime kohvikusse Narva maanteel. Kumbagil polnud kõht tühi. Istusime lihtsalt seal.. mõlemad jube uimased! Lihtsalt kohutav! Täiesti UIMASED! Siis ajasime oma tagumendid püsti ja läksime sealt ära. Ma tahtsin minna kuhugi, kus on valge. Lõpuks kuna õues oli hea ja soe ja päikseline läksime kõgepealt Rimist läbi ja ma ostsin kurke ja mahla. Istusime pargis ja sõime ja jõime ja saatsime Ossile sõnumeid. Lõpuks ta sai meie salakoodist aru. Olime väga pettunud. Siis läksime laiali. Ma läksin Mikule lasteaeda järele. See oli nii lahe. Ma tundsin ennast nagu õige suur õde. Nii lõbus! Läksime Mikuga mendiparki;) ja ronisime selle punase ronimispuu peal ja olime ühesõnaga pargis, kuni isa autoga ette sõitis ja siis läksime Ellenile järgi. Ellen istus autosse. Tal olid ka prillid ees. Sellised ilusad helerooda raamiga ... luubid. Ta oli nii numps oma suurte silmadega ja värskelt teibitud prillidega (Need olid tal just katki läinud külje pealt. Ta ise ütles: "Käti krõbistas..") . Novot. Siis sõitsime koju.
Põhimõtteliselt oli mul isa juures kaks põhitegevust: mängimine ja mõtlemine mida mängida.
Õhtu lõpupoole mõtlesin ma välja, et mängiksime võlureid! Jehuu.. Lapsed oli nõus. Panin neile ürbid selga ja võlukepid andsin ka.
Isa juures on sellised lambid, millel seda valgusts aab heledamaks/tumedamaks keerata. Läksin selle lüliti juurde. Ja osutasin oma võlukepiga lampidele, tegin šhhhh ja keerasin valguse tumedamaks. Mikk jäi uskuma, et ma olengi võlur! Pidin teda ka õpetama. Siis ta väike poiss seisis keset tuba, keskendus, ja tegi šhhhh. Mina keerasin lampe. Väike totu.
Reede hommikul läksid Isa, Krista tööle ja Ellen viidi lasteaeda. Kui nad ära läksid oli viimaks vaikus ja ma sain edasi magada. Nina kogu aeg kinni olin ma viimaks just unepiiri peal, kui üks uks tegi klõps! ja sealt astus välja Mikk. Kutsusin ta enda juurde ja rääkisin, et nüüd on nii, et teised ona ära läinud ja meie lähme täna kinno ja teeme õhtul süüa. Mikk oli sillas! Ta seletas mulle, et kuidas ta just ei tahtnud, et oleks lasteaia päev ja nüüd ei olegi ja!! jne jne:)) Panin Imelised tööle ja vaatsime veidi ja siis ma hakkasin muna praadima. Sõime, vaatasime veel veidi telekat ja siis oli aeg minema hakata. Tegelikult kestis kõik kauem. Me ikkagist tõusime ju kell 9 vms.
Kui me viimaks linna jõudsime oli Mikk jälle endale tavapäraselt vagur ja vaikne. Vaatasime Printsessi ja konna. Talle vist meeldis.. igatahes siis ma sain Liisa käest filmi kätte ja me Mikuga olime pargis ja sisi läksime poodi ja siis koju. Seal vaatsime Ratatouille'd ja siis ma hakkasin süüa tegema ja nii lahe oli süüa teha, kui taustaks käis selline kokatekst. Kui läbi sai kutsusin Miku endale appi ja me lõpetasime kõik toimetused ja saime toidu valmis siis kui teised koju jõudsid. Sõime ja vaatasime SW uusimat filmi.
Isale väga meeldis Kaisa hipi karakter ja Liisa näitlemine sõjaväelasena.
Noh.. ja siis me mõtlesime mida mängida ja mängisime.
Laupäeva hommik möödus eelnevaltmainitud tegevustega + robustse köhimisega. Kella poole kahe aeg läksin bussile ja linnas sain ma Annabeliga kokku. Läksime Kohvicumi, kus Annabel checkis Gabriel'i outi:)) ja jõime teed ja sõime mandlisaiakest. Ooo see oli nii hea ja nii lõbus, sest ma ei tea mis mul oli aga mul oli nii lõbus. Haha.. niikuinii Annabel pani oma saia sisse midagi keelatut ja siis ütles mulle "Getter.. näe söö see krõbe osa siit ära.." Ajasin oma teed ümber ja solberdasin.
Hiljem ühinesid meiega ka Merelle ja siis Marion.

Kella viieks läksin ma isa töö juurde ja ta viis mind Viimsi vana koolimaja juurde sarja Klass: Elu pärast massivõttele.
Noh.. koolimaja oli mahajäetud hoone, uute akende ja normaalsete põrandatega. Palmimaja oli umbrohtu kasvanud ja klaasid sisse kukkunud. Koolimajas oli külm ja mind juhatatio küsimise peale ühte ruumi, kus massivõtterahavs kogunes. Seal oli koos minuga kolm inimest ja soojaõhupuhur. Ma võtsin oma raamatu Vanamees ja meri välja ja hakkasin lugema. Selles raamatus on 82 lk ja mul oli 60 loetud. Selle ajaga kuni pool rahvast kohale jõudis sain raamatu läbi.

Ma hakkasin ühe ravimitšeki peale tegema sissekannet.. nagu päevikusse.. et mis toimub ja millised inimesed seal siis on. Noh..

Alguses oli koos minuga üks naine ja üks ... tüdruk.
Siis tuli I kamp. Seal oli sellised noored vanuses 17-19.. silma järgi.
Siis tuli kaks tüdrukut, kes hängisid omavahel ja rääkisid juttu.
Siis tuli teine kamp. Nende hulgas oli ka üks selline tüüp, kes nendega tihedalt ei suhelnud.. kuid nagu ma aru sain kõik teadsid teda. Ta meenutas mulle A. Warholi. S
Ma koguaeg mõtlesin, et tahaks, et tuttavaid tuleks ka. Noh. paistab, et ma oleks pidanud oma soovi täpsustama, sest ainukesed tuttavad kes tulid olid minu jaoks maailma kõige kohutavamad inimesed:
Sinna tulid C-klassi Kaspuuu :* ja Kollase-halli-triibulise pusaga töllmokk (Ta nimi on vist Sven). KOHUTAV! Fuh!
Siis tuli mingi tüüp. Üksi. Istus minu vahetusläheduses ja kuulas MP3-e.
Veel mõned inimesed.
Reaalsed virukad! Kohutav! Üks selline tsikk - leopardimustriga retuusid, neoonpusa, krohv.. Ja temaga oli kaasas wannabe, kelle ainuke siduv element oli neoonvöö, mida ta kogu aeg kohendas.
Siis tuli mingi korraldaja, kes tõi meile paki sefiiri ja paki küpsiseid. Sefiiri haaras see Sven ja küpsisepakk saadeti ringile.

Siis me vahetasime ruume, sest teises oli soojem. Meie stseen pidi algama kell 18. Algas kell 19. Me pidime etendama koolietenduse publikut. Me täitsime saali ühe sektori ja siis algas stseen. Ülimugav roll oli. V.a. see, et saalis - nagu kogu majas - oli õuetemp. Külm oli veidi. Siis tehti meie etenduse lõpp ja me plaksutasime ja siis tulid näitjelad atgasi ja kummardasid ja siis hakkasid ka plaksutama ja hüüdma "Autor! Autor!..." . Seda stseeni tegime mitu korda ühest nurgast ja paar korda pidime plaksutama ilma helita, sest ühte dialoogi oli vaja peale saada. Ilma helita plaksutamine oli naljakas, kes oli selline õhu liikumine ja toolide kääksumine.
Siis vahetasime pooli. Läksime teise sektorisse. Ma istusin jälle esimeses reas. Plaksutasime ja tõusime püsti ja plaksutasime ja hüüdsime autorit. Laval oli ka Saara. Ta nägi mind, lehvitas mulle:)
Siis sai läbi ja ma hakkasin läbi vihmasaju, nolkide saatel sellest pärapeest minema. Jõudsin bussile. Läbimärg.
Ema tuli mulle vastu ja viis mu koju. Sõin ja näitasin talle ka SW filmi ja siis uurisin eestoa laua peal olevat popcorni masinat. Naljakas vidin.
Täna hommikul tõusin hilja - kell 11:30 - kella oli ju keeratud. Sõin ja lebotasin. Helistasin C-le tema missivõistluse pärast ja siis oli tehnikapäss. Ühendasin vana raadiotelefoni asemel uue taha. Palju parem. Pean seda veel tundma õppima, sest seal peaks saama ka teha automaatvastaja salvestist ja muid asju.
Ennem lugesin ka kõik Juhan Niidude pikemad luuletused läbi, et neljapäevaks oleks midagi mille vahel valida. Huhhu.. Arvan, et on kõik.

Punkt!

Viking loto ennustatav Jackpot on 19mln kr!!

Oh why not? Ma olen juba siin ja millal muul ajal ma saan rahulikult oma blogisse kirjutada. Kirjutasin viimati pühapäeval! Issand! Noh.
Esmaspäeval - oli õues niiiiiiii ilus ilm. Linna minnes võtsin päikeseprillid kaasa ja vahepeal trotsisin tuult ja võtsin mütsi peast ära. See oli viga, kuid sellest hiljem. Noh igatahes esmaspäeval olid kolmekoolikatsed.. je jee keegi ei tea kuidas seda kirjutada. See oli killer. Ma tegin neid ülesandeid ja pmst paljusid ei osanud. Füüsika esimese lk-l mõtlesin valemeid ise välja. Teise jätsin tühjaks. Kui ma valmis sain läksin alla ja ootasin Liisat. Siis ta tuli ja siis tuli ka P sinna ja viimasega läksime Kristiinesse. Tahtsime minna Suurtükisse, kuid seda ei olnud seal enam. Ma käisin Kristiines ka vetsus ja siis seal vetsus, ühes kabiinis kuulsin järsku norsatusi! See oli lihtsalt insane! Seal oli mingi naine(või mees) kes magas. Lihtsalt magas! Ülemõistuse Nojah siis ma läksin laulma. Käisin Rimist läbi ja seal tuli ka Marion ja ma olin hullult tervislik... noh vb tuleb v.a. see singi-juustu võileib, kuid mul oid korvis, banaan, võileib ja multinektar. Ma tahtsin osta.. väga tahtsin osta ühte väikest krõpsupakki, kuid siis me Marioniga otsustasime osta purgi marineeritud kurke ja nii me tegime! See oli nii hea ja meil oli ülilõbus. Laulmises me laulsime ja ma sain lõpus ka oma Ma tõde tean läbi teha. Ma ei oska laulda enam kohati. Ja see on halb. Ma ei suuda oma häält kontrollida ja kõik on nagu pahasti. Fuhh!
Igatahes siis ma sõitsin koju ja bussis olid turvavööd! Lihtsalt.. bussi olid paigaldatud turvavööd. See oli nii lambikas. Nad ei olnudka ilusti ega midagi. Lihtsalt vedelesid seal.
Teisipäev - Hommikul ma läksin kinno Alice'it vaatama. Ma ei oska seisukohta võtta. 3D-d seal igaljuhul oli. Aga film iseenesest. See oli selline.. mitte midagi erilist minu arust. Peale seda läksime Liisaga Jaani juurde. Filmi tegema. Me ei saanud neid faile mis vaja kätte ja Jaan jättis meid üksi filmi edasi tegema. Läks kou ja kahe tunni pärast tuli tagasi nii et failid olid olemas. Natuke veel susserdamist ja siiis sai monteerida. Kokkuvõtvalt saime selle kohutava filmi valmis. Fueh! Kaelast ära ja valmis! Olime seal kella kümneni õhtul ja siis oli Liisa isa meile järgi tulnud ja ma jõudsin täpselt bussi peale.
Kolmapäev - Terve päev ootasin. Koristasin ja lugesin. Ja ma olen haige. See on pahasti. Mul on kurk haige ja aevastan jne. See on see kevadtuuled on petlikud.
Kell viis jõudsid Jokkerid kohale. Sõime ja siuh-säuh mingid kostüümid ja siis hakkasime pildistama. Alguses ma.. ma ei tea lhtsalt ei osanud. Ei olnud nagu õhkkonda. Lõpuks aga hakkas tulema ja midagi head tuli ka. Liisa ütles ka, et Getter, su naljategemine on paranenud! Mul on selle üle väga hea meel! Ja siis naeris edasi kõht kõveras. Mul oli selle üle väga hea meel!!:))
Õhtul ma mõtlesin ja mõtlesin, et mis ma nüüd edasi teen ja siis ma mõtlesin välja. Ma helistasin õhtul Marionile ja me leppisime kokku, et kui ta läheb maale, siis ta helistab mulle kell 10 ja ma lähen varem linna ja lähen kinno.
Ta ei helistanud nii et täna saan ma Marioniga kokku ja siis õhtul lähen isa juurde, et homme teha sibling-time'i. Lähen ühe väikese sugulasega kinno ja valmistame koos ka õhtusööki. Selline on minu plaan. Siis laupäeval lähen täikale ja saan Annabeliga kokku ja õhtul on mul juba selle Klass'i massivõtted!!
Vot nii.
Eile sain raamatu läbi. See raamat läks lõpus ikka lolliks! Ta läks hästi palju GWTW timeline'st mööda ja tegi ikka mingi lõpu sinna. Samas mulle meeldib, et kõik ei olnud mingi utterly häppy end. Aga ikkagist.. vb mulle sellepärast just GWTW meeldib, sest seal jäeti lõpp lahti ja see oli nii.. uus. Samas, ega selle raamatu lõpul eraldiseisvana midagi viga polnud, lihtsalt GWTW lõpp oli õige! Või midagi sellist.
Nüüd ma lähen alla ja teen endale auru ja pesen pead jne. Täna ma juba nuuskan ka.. ja kui nuuskad - siis oled haige.

Punkt!

Ma jäin uuesti täna Kätu sünna pilte vaatama. Mis see siis oli?
See oli üks suur ja huvitav 80-ndate disko, kus kõik käisid ringi punased musid kõikvõimalikes kohtades.

Navitrolla postkaart

Pühapäev. Peaks olema mõnus ja relaxing, kuid terve päev on mingi uimerdamine, mis tegelikult ei ole üldse lõõgastav.
Noh laupäevahommikul sõime ja siis läksime emaga linna, sest kodus sure as hell pole midagi teha ja õues on ka rõve. Nii me siis läksime lõpukleidišopingule. Tammusime läbi terve ülemiste ja Rocca. Kohutav! Lõpuks olin ma nii sassis, et pmst iga asja peale sain vastata vaid Ma ei tea. Viimaks ostsime Vila'st ühe kleidi. Ma ei hakka seda siin kirjeldama.
Kodus me olime surnud ja emps tegi süüa ja siis veeres päev õhtusse. Vaatasin Printsessi päevikuid. Niivõrd imelik, et ma suudan seda jälle ja jälle vaadata. See on nii loll film. Iga kod läheb aina lollimaks, sest seal on nii palju häirivaid detaile, mis on valed ja nii ei ole jne jne.
Tänane päev on olnud lihtsalt uina-muina. Vaatasime päeval Revolutionary Roadi. See oli nii raske film ja ma usun, et sellel oli ka suurem sisu, kui ma välja suutsin lugeda. See oli nii õnnetu film. Nüüd tuleb spoiler, kes tahab filmi näha ja lõppu teada ei taha ärgu lugegu :): Me arutasime emaga, et kui Titanicu tegevus toimus 20-ndatel. Lõpus suri DiCaprio. Selle filmi tegevus oli umbes 60-ndad, lõpus suri Winslet. Siis eelduste kohaselt peaks järgmine film olema umbes 21. sajand ja nad mõlemad saavad lõpus surma. See oleks nii kaunis koodeks!

Igatahes siis ma läksin alla lugema ja lugesin ja lugesin ja see raamat on nii hea ja ma ei saa kohati ikka midagi aru ja Scarlett on loll loll loll lolll naine! Ikka täitsa loll. Noh, ja ülejäänud õhtust ei ole mainimist väärt - TV, söök. Üks pikk telefonikõne Liisaga oli ka. Tänu sellele hakkan ma nüüd ajutormi.. kui nii saab öelda:)) tegema.
Mul oli ka mingi postcrossingu tuhin. Kõik kaardid olid kohale jõudnud. Võtsin neli uut aadressi:)
Ennem arvutisse tulles ei läinud kuvar tööle. Võtsime siis laua alt teise kuvari ja ühendasime selle taha. See oli NII väike(17'')!! Siis pärast saime aga oma õige kuvari tagasi töösse.. me ei tea mis tal hakkas:/
Homme on 3.kooli katsed ja laulmine ja ma plaanin ka muideks näitust maha võtta.. mis meenutab mulle, et ma pean EAT'i kirja saatma. jajaa.
Aga ma arvan, et ma siinkohal lõpetaksin.

Nii oosm! Ma leidsin pildi endast ja Marionist koos. See on enam-vähem meie tavaseisund:) Meil oleks vaja pilti ka oma secret(public) handshakest:))

Punkt!

I don't even wanna know.. Okay.. actually I do.

kodukodukodu ja vaheaeg! Viimaks. Mitte kedagi pole MSN-is. Kõik on kas kusagil ära või Anna sünnipäeval.
Täna oli WF. Huhhuu. Hommikul läksin kolmandaks tunniks kooli. Assaku juures jooksis Vaida marsa uksest sisse Annabel. Linnas saime Marioniga kokku ja Marion tegi Annabelile kakao välja ja ma ostsin ka kakaod ja siis me läksime kooli. See kakao oli jube mõru.
Koolis me jooksime üles. Olime hiljaks jäänud ja me janunesime etiketiõpetuse järele. Esimesele korrusele jõudes pidime pettuma. Õpetajat polnud. Me siis istusime ja läksime sööma. Nuja siis hakkas kirjandus, kus me arutasime seda klassidenädala oma kava, et mis ja kuidas. Idee on igatahes väga hea ja teostatav. Nuja.. siis saigi koolipäev otsa. Sai otsa! Kõik. Vene keel jäi ära ja inkad ka. Me käisime käsitööõpetajat noomimas ja siis läksid teised ära. Mina jäin kooli, sest mul oli pmst ainult tund aega aega. Ma hängisin mööda koolimaja ringi nagu üksik hunt ja siis lõpuks maandusin Õnnise klassi. Ta oli seal ja nii ma siis seal hängisin. Ta luges J. Niidud'e luuletusi.
Siis hakkas kogu see WF trallallaa pihta. Laulsime hääled lahti. Siis saabusid K ja P, mu ema ja C ja Kätu kaa. Siis hakkas peale. Ma olin kolmas esineja.
Niipalju kui inimene ise kuuleb end laulmas.. see oli kohutav. Mu hääl kogu aeg värises ja see ka kärises. Ja mul oli vaja nii mitmele asjale kontsentreeruda ja uhh. Pahasti läks ühesõnaga minu arust. Istusime ülejäänud kontserdi ära ja siis tuli autasustamine. Väikesed ja siis meie vanuserühm. Ma olin täiega imestunud, kui nt Eliise sai ainult eripreemia. Ta laulis nii ilusti! Siis anti kolmas koht.. ja selle sai Kärol! nuja siis ma nägin kuidas üks autasustaja võttis minu nimega diplomi ja pani esikoha asjad ühe teise diplomi peale ja ei pidanud olema raketiteadlane, et aru saada, et ma sain teise koha. Siis mind kutsutigi välja! Novot! Ei läinudki halvasti! Mul oli täiega hea meel! Nii oosm-poosm. Kaspar B klassist võitis. Igatahes ma olin tulemustega väga rahul. Kuigi ma just kulutasin ära oma eelmise aasta IIkoha laseringi kinkekaardi.
Siis me läksime emaga poereidile ja tulime koju. Nägime ka Ülemiste järvel lennukit.

"You gave nothing and I gave it all.. "
/Lenka - "Bring Me Down"/

Is there a tumour in your humour?

Kõigepealt õnnitlused Hannaliisile, kes oli Teen Vogue's. Nii oosm!
Koolinädal on olnud huvitav.. Teisipäeval me vaatasime Bio everlasting treilerit, mis saab siis kui inimesi enam.. pole.. lihstalt pole. Huhuu ja kolmapäev oli killer. Lihtsalt loll päev. Mõnus oli see sellepärast, et midagi pmst ei pidanud kaasa võtma ja kolmes tunnis me vaatasime filme jne. Kuid siis. Peale biod(see on viies tund) läksime Aigariga hääli lahti laulma. See tehtud.. skippisime lihtsalt kaks tundi, sest me ootasime, et millal bändiproovi saab. Pmst nende kahe tunni jooksul ei saanudki! Me lihtsalt passisime tühja ja vahepeal käisime vestlustel. Vestlustest niipalju, et ma sain meie kooli sisse, istusin terve aja suu kõrvuni ja rääkisin, et kõik on hästi ja et jään JWG-sse.Noja.. siis ootasin seda bändiproovi veel. Kui kell sai kolmveerand kolm liitus minu ootamisega ka P, kellega ma pidin poodidesse minema. No kokkuvõttes see jäi ära, sest kell lähenes juba neljale ja tema pidi minema ära. Lõpuks sain laulda.. Ueh. Koju jõudes ma jõin apelsini teed. Eksootiline.. meil on kodus praegu mingi head teed, sealhulgas ka mangoteed. mm. Noh ja siis ma istusin seal oma toas.. oma mõtisklustes ja ei raatsinud telekat tööle panna.Täna oli nii naljakas kohati koolis et mine hulluks. Kaks peamist situatsiooni: 1) Kõik suutsid C peaaegu uskuma panna, et A.H. Tammsaare tähistab Anton Hellen Tammsaaret.
2) Geograafias.. Geos oli lihtsalt naljakas. Kuni hetkeni, mil pistelises kontrollis oli minu vihik üks väljavalitutest. Õnneks oli kerge teema ja ma kritseldasin ruttu suhteliselt loogilised vastused.
Füsas vaatasime minngit filmi hiljem tuli välja, et olime seda juba vaadanud ja ma lasin jalga.
Ma sain Kätuga kokku. Läksime Vapianosse ja sõime ja rääkisime ja temaga on nii hea rääkida. Lihtsalt amazing. Ta on nii tore ja abivalmis ja .. oeh. Vahepeal mul oli tunne, et ma nagu koormaks teda oma juttudega. Ikkagist. Ta on meeletult tore!!
Vahepeal liitus meiega ka C. ja peale seda kui ta ära läks läksime ja hängisime all ja sõime Vapianost võetud kummikomme. Mmm! Igatahes seal all oi mingi meeletult palju noori chillereid, kes kõik teadsid teineteist. Vaheapeal nad kadusid ära ja siis tuli alla üks neiu, kelle nägu oli täiesti verine. Ta nina jooksis meeletult verd. Mõni aeg hiljem tuli ka ülejäänud hunnik alla ja me kuulsime kaugusest, et see tüdruk oli peksa saanud ja et nüüd tuleb kiirabi vms.
Kodus ma sain ka sellelt sarjalt Klass: Elu pärast kirja tagasi. Mind oodatakse massistseeni 27.märts, kella 18:00-20:00. Nii huvitav! Kuid samal päeval ja ajal on C missivõistlus. Uhhu!! Huhhu!!
Homme on aga WestFest! Nii oosm! Ja homme on ülilühike ja lebo päev.
Kaunist õhtut ja viimast koolipäeva!.

"Rhett Kershaw Butler put his arms around Scarlett O'Hara Hamilton and pressed his lips to hers. Her lips felt melt and awaken to his kiss.
He would never get over her."
/lk 226 "Rhett Butler's People/

Punkt!

Toit lüpsab (raha).

Nädalavahetus oli nii mõnus. Ma läksin laupäeval linna ja siis seal ma sain Baltas kokku päikeseprillide taha varjunud Kaisaga. Läksime täikale. Ma sain kaks sõrmust.. kahjuks jättis loll Getter ühe kleidi ka sinna maha.. ma mõtlesin, et tulen lõpus, ostan ära.. ja mis siis sai? See letipidaja oli juba lihtsalt ära läinud.. kui loll! Huhuu. Siis me läksime Virrrrru ja ostsime mulle Laseringist Inglorious Bastards'ite DVD!! MM!! Siis minek Boheemi.
Boheemi ees ootas juba P. Läksime sisse ja tuli ka Anna ja me tellisime. Kui meil juba toidud käes olid siis tulid ka C ja L. Nii me siis istusime. Kõigepealt lahkus P ja siis C ja L. Me jäime kolmekesi veel sinna, sest meil oli kinoni aega. Anna vaatas koguaeg menüüd ja soovis, et keegi temaga kahepeale midagi koos ostaks.. lõpuks andsin ka mina alla.. veel üks kanawrap. See oli lihtsalt deliiiišus!! Ma ei hoidnud ka ennast kokaga tagasi.. tellisin kogu aeg juure. Lõpuks oli arve suur. Üpris suur. Meeldiv.
Siis me läksime kinno Liigaastat vaatama. See oli selline tüüpiline romantiline komöödia.. kuid mind võlus seal see mees. Igatahes. Mind ajas vihale selle filmi lõpp.. sest okei see film oli lääge ja imal ja tüüpiline.. kuid ma nii lootsin ühe lõpu peale.. mida ei tulnud! Täitsa lõpp! Ja see suutis ikka lõpuni välja tüüpiline olla! Kui tüüpiline!
Siis me läksime Kaisaga Kaisa juurde. Teepeal käisime poest läbi ja siis istusime 20A peale ja suundusime Laagrisse. Kaisa juures hakkasime süüa tegema. Okei.. K tegi süüa. Mina olin DJ. Nostalgitsesin ja kuulasin suve lemmik-laulu, mida ma pole siiani tõmmanud... nüüd tõmban. Igatahes, kui makaronutškid valmis said käis taustaks James Blunt ja kui söödud saime hakkasime tantsima. Oo!! See oli nii naljakas. Lapsepõlvenostalgia BlackEyedPeas käis ja meie tantsisime nende võrratu lüürika järgi. See oli lõbus.
Kuna meil juba tantsumeeleolu oli alustasime filmide vaatamist Mamma Mia'ga. K hoidis kahe käega peast kinni, sest see oli tema meelest kohutav:)) Mis seal's ikka. See ongi tüüpiline roosa muusikal. Siis võtsime ette Vääritud Tõprad. Selle filmi lõppedes oli emotsioon hoopis teine. See on ikka võrratu!! Ja siis.. kui kell oli juba kusagil pool kaks tuli Babel. See oli kohati nii venitatud lõikudega et fuuh! lihtsalt.. venis. Kuid siiski.. selline huvitav, kuid selline, mida tuleks vaadata siis kui ei ole unine. Sest lõpuks.. kella viie ajal vajusid silmad ikka täiesti kinni.
Hommikul.. ma läksin kella 13 ajal ära ja kui ma koju jõudsin ja oma tuppa astusin põrkusin tagasi, sest Kaja(peretuttav) oli oma perega meil ja ta oli oma massöörilaua minu tuppa üles seadnud ja seal ta siis töötas mu emga kallal. Pärast sain ka mina massaži.. See oli niiiiii hea!
Täna oli imleik koolipäev. See oli esiteks ülilühike ja teiseks oli mul füüsikas nalja nabani, nii et juba see fakt, et ka C'l oli minuga koos naljakas oli meeliülendav, sest tavaliselt ma irnun ise paar minutit ja siis.. C vaatab mind tülpinud ilmel ja ma pean lõpetama. Aga võib-olla ta tegi ainult näo et tal on lõbus ja teeskles, et ma ennast halvasti ei tunneks.. never no. Haha.
Igatahes siis me läksime.. mina, Nele ja Anna(9b klassist) sinna teadmiste viktoriinile Radissonis. Üks beekas tuli veel ja selline see meie neljane meeskond oli. Pmst.. see koosnes viiest osast.. see viktoriin. Mina tegin kaasa ainult osades, kus olid ajalugu, eesti ja inglise keel. Ülejäänud kõik lahendasid Anna ja Nele.
Sealt ma jooksin laulma, et oma WF laulu läbi proovida. Noh.. tuli ilusti.
Nüüd ma olen kodus ja kuulan mingit kohutavat lauljat, kellest K mulle saatis:
Florence Foster Jenkins (July 19, 1868 – November 26, 1944) was an American soprano who became famous for her complete lack of rhythm, pitch, tone, and overall singing ability.

"Now, every stroke of pistons, every turn of the driving wheels brought Scarlett closer. The engine's rumble echoed in Rhett's heartbeat. Faster! Faster!
Every other woman, every other previous passion was lifeless by comparison, yet Rhett had never told Scarlett what she meant to him. He'd jibed. He'd hidden behind false indifference.
'Damn coward,' he whispered."
/lk 185 "Rhett Butler's People"/

Avastasime Kaisaga, et mu peamine eneseväljendamise väljend on: wää-wää ja šwää-wää

Huhhuu.. vana lapsepõlv.. Jeh.. Nii naljakas.. ma hängisin leheküljle howrse.. ma ei mäleta sellest ikka mitte midagi. Nii naljakas. Nujah.. Igatahes.
Täna oli kohutav hommik - täis jooksmist. Ema pidi mu autoga Vaita viima, kuid auto jäi garaaži kinni ja nii ma siis jooksin bussi peale.. mul oli aega umbes neli minutit ja teekond on jala 10. Jooksin. Meeletult. Ja siis ma jooksin, kui ma bussist maha tulin ja siis ma jooksin kui ma teisest bussist maha tulin.
Koolis oli lebo. Kõik tunnid olid lebod. Mata töö oli veits imelik. Me tegime Liisaga koostööd kohati. Huhhu. Noja siis olid kõik teised tunnid. TEised tunnid olid lebod. Ma ei suuda midagi eriti kirjutada.. so i'm gonna hit the highlights!
Peale kooli läksime Kaisaga Kristiinesse, sest ta tahtis lõpukingi. Uhhu.. ja peale seda läksime Chili'sse sööma. Diilišus! Nelja-juustu pizza! Mm.. Igatahes mul jäi laulmine ära, sest Riina oli sutsu haige ja nii mul siis oli aega. Hiljem läksin ja köisin seal vanalinna ühes sellises boho-ehtepoest ka läbi. Ma oleksin endale ostnud sealt sõrmuse kui Annal poleks samasugust.. või vähemalt sama materjal ja tegumood. Uhhu.. siis ma käisin Virust läbi ja kirjutasin ühe pingi peal postkaarti, kui minu juurde astub üks mees ja ütleb vihasel häälel: Miks istute nii eraldi? Kas on mingi probleem! Kurat! see pink mahutab viis inimest, kuid siia mahub praegu ainult kolm! Mis mureks?! Kas te olete liiga paksud? Hõh! jne jne jne ta õiendas, et ma kohu iseenesest mõistetavalt polnud pingile istudes pugenud mingi naise külje alla Minul on vaja siin vb kokku saada! Ja ma ei saa minna teisele poole! Mul on vaja siin olla Kurat! Ta oli nii loll vanamees. Pärast kui ma ära läksin tuli tagantjärele tarkus. Loll mees! Miks ta siis sinna minu ja selle võõra naise vahele ei istunud?! SEE PINK MAHUTAB JU IKKAGIST KOLM KUNI VIIS INIMEST!! Loll mees.
Bussis sõitsin Jaanaga koos.. ta olevat eile väga randomli minu blogile sattunud. Nii lõbus. Ja siis me rääkisime sellest, et kui nõme on teinekord kaugel elada ja kuidas koolis kuidagi midagi.
Homme tuleb tegus päev ja juba täna õhtul on Eesti Laul 2010. Nägin Ringvaatest neid lavataguseid asju!! Huhhu ma .. ma armastan Ott Seppa ja Märt Avandit. Nad on .. geeniused. Geeniused ruulivad! Ja nemad on geeniused!
Haah! Nädalapärast on olnud juba WF ja kooliveeran on lõppenud!
Ma püüdsin, kuid ma ei suutnud jälle midagi oma kujunudsega teha. Ma ei oska. ei saa .. ei suuda.

Võeh.
Kõik.
G.

Are you hypnotized by the secrets that you're keeping?

Kuidas see võimalik on? Ma pole käinud arvutis esmaspäevast saadik ehk siis 2 päeva ja mul on tunne nagu oleks möödunud terve igavik. Hah! Just mõtlesin, et hoian vahet et siis on parem tulla, et ma ei tüüta inimesi üle oma postitustega.. haha! Kui loll minust. Samas, kui nüüd mõtlema hakata on vahepeal olnud siiski kirjutamist väärivad kolm päeva (k.a. täna). Oeh jah.
Mis siis ikka.. teisipäeval oli kõige parem hetk see, kui ma läksin Õnnisele oma proosat lugema ja loen ja loen selles klassiruumis. Õnnis puhastab tahvlit ja kuulab ja üks hetk hakkab siis vaatama ka ja ma mõtlesin: Kui nüüd läbi saab, siis on midagi kindlasti valesti. Ja ma lõpetan ja peale pisikest pausi ütleb Õnnis: Sa lugesid nii ilusti! Kui vaid kõik oskaksid nii ilusti lugeda! ... Sa lugesid tõesti ilusti! Ja see oli nii hea tunne! See on nii hea, kui keegi ütleb midagi hästi sulle.. eriti siis, kui sa selleks veel pingutad.
Noja siis tuli kolmapäev. Kolmapäev oli lahe päev. Peamiselt, sest mul olid jalas mu lahedad püksid. Aga koolipäev ise midagi suurt ei sisaldanud. Nojah.. me kirjutsime kirjandit eriti halval teemal: Mida on andnud mulle reisimine? Üldse ei osanud. Teise kirjandikirjutamise tunni ajal läksin aga sinna deklamaatorite konkursile. Kõik lugesid maha. Ma ei lugenud. Kui žürii pärast otsustama läks ütles Õnnis, et äkki ma ei saa midagi, sest ma ei lugenud maha.. sest see oli ju ikkagist Ettelugemiskonkurss PÄRISELT?! Ma ei teadnud sellest midagi. Ma arvasin, et see on iga-aastane deklamaatorite konkurss, kus võib maha lugeda.
Nojah, enne kui žürii tagasi tuli olid aulasse tulnud ka Oss ja Ats. Nad tegid kõik Silvariga koos nalja ja ... olenemata sellest, et ma vahepeal aru ei saanud.. oli mul lõbus:D.
Ma sain teise koha. Sain teise koha ja siis olin täpselt bussist maha jäänud. Oss ja Silvar - kes planeerisid minna piljardit mängima - kutsusid mu kaasa. Läksime. Kaks džentelman'i avasid uksi ja pakkusid istet. EAT'i jõudes juhtusime kokku Atsi ja Annaga. Ats läks koju ja Anna join'is meiega piljardisse. Seal moodustasime tiimid ja mäng läks lahti. Pidin juba paar korda minema hakkama, kui mind ümber veendi ja öeldi, et ma läheksin järgmise bussiga. Ei kahetse. Mul oli tõeliselt lahe pärastlõuna!
Huhhu.. nii täna. Meeldejäävaim on jälle päikseline päeva lõpp. Suutsime füüsikaõpetajat veenda.. okei mis veenda! Ütlesime talle lihstalt, et meie klassivennad võistlevad praegu saalis, et kas tohime vaatama minna. Minge! Minge! Aga esmaspäeval teeme vot sellise ta näitas tööd töökese. Ja naeratas. Kõik läksid - koju.
Me läksime C-ga sinna Murimari kirbukale. Seal oli meeletult palju 80s asju! Lihtsalt MEELETULT! C šoppas nagu hull. Mina sain kõrvarõngad, püksid...(suviii) ja kaks pluusi.
Siis tulin bussiga koju ja bussis ning tuulisel teekonnal üle silla ma lugesin.. mm.. hea raamat!

"Forgotten the looming War. Forgotten the devastation he expected. Hope welled up in Rhett Butler like healing spring. "My God." Rhett moistened dry lips. "She's just like me!"
His heart slowed. He looked away, smiling at himself. It had been long time since he'd made a fool of himself over a woman."
/lk 95 "Rhett Butler's People"/

Chop-chop.

Tänane hommik oli amazing! Lihtsalt vapustav, millise energialaengu võib saada sellest, et sa läheb õue ja tänavalambid ei põle ja eemalt metsaveerest paistab punast päikesekuma! Ohh! See oli nii meeldiv, nii hea .. Ma jalutasin bussi peale ja bussis ma magama ka ei jäänud, aga raamatut ka polnud, nii et ma siis lihtsalt chillisin ja sõitsin kooli. Linnas oli ka hea. Koolis aga enam nii hea polnud. Mul hakkas lõpuks pea valutama.. aga võib-olla oli see sellest "meeldivast kevadisest" tuulest.
Midagi meeldejäävat ei toimunud, kui välja arvata vb inglise keele lõpp, kus T-Man Liisa tunni viimase kahe minuti õnne-hõiske peale ütles, et kui me ei suuda quiet olla, siis hint hint hint meil on siin vabu laudu. Ja veel Atsi eriline naistevihkaja-karakter:))
Siis ma läksin IIti, kus ma sain kokku alati rõõmsameelse Marioniga. Me söime ja siis tagusime kaarte, koos vahepealsete tardi-naljadega. Mul on juba väikene foobia, et kui neid nii palju teha, siis karma hakkab bitchima ja meiega juhtub midagi ja me jäämegi tardideks. Õudne.
Laulma, ja peale seda kodu! Ma läksin marsaga ja.. kuna mul oli kümme minutit aega läksin ma Solarisse. Nii. Seal toimus minu päeva suursündmus.
Nimelt, ma astusin uksest sisse ja otse ees.. seal esimese korruse rõdu äär oli ääristatud inimestest. Kõik vaatasid alla. Ma läksin ka sinna suunas ja siis niitis üks mees mu jalult maha ja ulatas mulle tulbi sõnadega:Head naistepäeva Solaris-keskuse poolt! SKOOR! Sain ka siis täna ühe lille (Okei.. hiljem tuli veel üks teine mees ja andis mulle teise tulbi veel:)) Igatahes, siis ma läksin sellele reelinguäärele ja vaatan alla. ILGE MASS! Vaatan paremale ja näen telekaekraani, kus peal on Alexander Rybak. Vaatan uuesti alla ja seal see verinoor südametemurdja seisab. See ilge mass rahvas koosnes peamiselt autogramminäljas tiinekatest, kuid seal olid ka mõned +15 inimesed. No ma nihkusin siis veidi edasi ja kuna mul oli kümme minutit aega otsustasin seda kuulsust vaadata ja imeda endasse temast niipalju, kui distantsilt võimalik. Vahepeal ta vaatas ka otse ja kaugemale, siis nägin ka tema nägu.. peamiselt kuulus mulle aga tema peanupp ja mingi varjund näost. See mass oli niiivõrd suur, et mul hakkas temast kahju, ta kirjutas igale inimesele ju eraldi autogrammi ja see mass ei olnud lihtsalt suuremat sorti punt inimesi, mida turvamehed piirasid, nagu mulle alul tundus, EI see oli meeletu hulk rahvast ühe inimese kohta, mis veel hargnes edasi vähemalt 7 meetri pikkuseks järjekorraks.

Aga.. Over and out!
Head naistepäeva kõigile!

Intrigant.

Täiesti woow.. kui lollid väiksed lapsed.. lapsed, kes lähevad kaheksandasse klassi saavad olla.
Ma lugesin täna oma päevikut.. seda selle 2008-nda aasta laagri ajast. Annimatsil.
Igatahes.. esiteks nii palju asju meenus ja teiseks..selles laagris oli selline situatsioon:
Ühel päeval.. õhtupoolikul, kui mina ja C(siinkohal siis C ei ole Carolin vaid Christian) sulgpalli mängisime ja tuli vahetus ning mängima hakkasid Hannu ja Kätu.. kadus C ära. Ta läks kuhugi ära. Kui teised lõpetasid mängu tulid ka minu juurde kämpa ette ja Marit küsis, et kus C on. Mina tegin nalja ja ütlesin: Ta läks Erikuga asju klaarima. Ta muutus siin istudes masendunuks ja kui ma küsisin, et mis juhtus, siis ta ütles, et ta mõtles eilsele diskole ja sellele, kuidas Erik Mariti ja Kätuga tantsis ja muutus kadedaks. Ja nüüd ta läkski asju klaarima. Igatahes.. kõik jäid seda uskuma!! Nagu what? Ja siis ma hakkasin seda mulli puhuma. Peale söömist, tahtis Marit C-ga rääkida ja küsida, et mis värk on ja siis ma jooksin.. jooksin Cga ees ära ja informeerisin teda KIIIRESTI, et mis Marit arvab, mis juhtus. Huhh.. C läks kaasa. Kuidagi sai aga Kätu teada, et see ei ole tõsi. Marit tahtis minna ka Erikuga rääkima.. ja mis meie seepeale tegime? Meie ütlesime, et Erik arvab, et Marit on rõve ja et ta eitab kõike ja teeb nagu C ei oleks temaga rääkimas käinud. Guess what? Marit jäi uskuma.. samal ajal meie C ja Kätuga arutasime seda asja.. ja siis üks kord tuli Erik minu juurde ja ütles mulle: Te Christianiga võite perse ka minna! Woooww... Ma olin keeletu. Ma palusin, et Erik ei räägiks Maritile ja ütlesin, midagi järgmise päevaga seoses.. ja siis tuli Marit: Mis homme on? Noh.. ütleme nii, et ma valetasin nii, et suu suitses ja silmad käisid... Ma rääkisin Martile pärast nii: Erik, kutsus mind endaga välja, siis kui me Tallinnas tagasi oleme.. ja ma ütlesin talle, et ma h o m m e ütlen talle, kas ma tulen või mitte. TÄIESTI LÕPP!
Igatahes.. järgmine päev tuli kõik välja ja päevikus olin ma kogu selle intriigi alguses kirjutanud: Kui Marit kõigest teada saab on kaks võimalust: 1) Ta naerab, naerab ja naerab.
2) Ta vihastab, vihastab ja solvub.
Kui sinisilmne ma olin. Marit oli furious! Ja ma tõesti ei imesta ka. Ma ei saanud isegi aru, et ma oleks midagi totaalselt valesti teinud.. ma ju tegin lihtsalt nalja. Ueh..
Seda kõike täna lugedes olin šokeeritud.. hull laps. Ma tundsin ennast nii pahasti. Rääkisime ja naersime Maritiga nüüd täna selle üle. Palusin talt veelkord andeks.
Hull laps.
Intrigant.

Väike Getu.

Esiteks - niiii pikad juuksed.
Teiseks - mu ema ei tundud mind sellelt pildilt ära:))
See on mingi.. ee... väga vana pilt, ma ei mäleta isegi, millal see tehtud võiks olla.

Hüpperjänku oma muusikaga

Pimedus, sest kardina ees on fliis. Vana ukse pragude vahelt kiirgab valgust. Mu nina on kinni. Püüan nuusata, ikka on kinni. Saan natukene lahti. Avan toa ukse, et minna külma WC-sse. Ilgelt palju valgust. Vaatan kella, punased numbrid näitavad - 8:18. Tagasi tuppa tulles sulgen ukse ja kerin voodisse tagasi. Nina on ikka kinni. Lõpuks panen ninatilkasid. Unistan end poolunne ja siis. Vanaisa hakkab pliiti kütma. Tümps-tümps-tümps, kostab kirve raevukas heli. Enam magama ei jäänud. Ja nii algas minu laupäev.
Tõmbasin fliisi kardina eest ära ja ere valgus paiskus mulle näkku. Esimene asi millele mõtlesin - bioloogia. Panin teleka tööle ja hakkasin vaatama HkaksO-d. Mul oli reedest saadik jäänud selline hüperjänese tunne, ma tahtsin midagi teha, kuhugi minna, kuid... ma olin kinni. Kui ema minu tuppa tuli rääkisin talle sellest. Oo.. my life sucks. Wää-wää Ei.. igatahes.. rääkisin ja siis me ei mõelnud midagi tarka välja ja läksime hoopis kööki. Ta tegi hommikuks maitsvat omletti. Siis.. siis me hakkasime mõlemad oma tuba koristama. Ma tõin arvutikõlarid alla, ühendasin oma MP3-ga.
Muusika. Rütmikas muusika, aitas mul liikuda. Ma tantsisklesin mööda tuba ja panin asju oma kohtadele, või viisin üldse valest toast minema. Siis helises telefon.
Seal oli Liisa. Ta soovis mulle eriti .. sarkastilise Vähemalt alul mulle tundus nii.. hiljem.. umbes ühe minuti pärast tuli välja, et see oli nördinud häälega õnne, et ma olen WF-l edasi pääsenud. Ei pidanud olema mingi raketiteadlane, et aru saada, et tema ei saanud. Ka C ei saanud. See oli ilgelt nõme. Rääkisime sellest veidi, siis reedest ja siis uuesti sellest. Rääkisime üpris kaua ja siis ma läksin tagasi toakoristuse juurde ja mu rõõmsameelne tuju oli veidikeseks rikutud. Mitte sellest, et ma edasi ei saanud.. ei.. sellest, et nemad ei saanud ja et nad nüüd vaatama ka ei tule. Oeh jah.. Igatahes.. ma ei saanud ka peale seda minna toakoristuse juurde tagasi, sest vanaisa tahtis, et ma ta sokkide kummid lahti lõikaks, sest muidu need soonivad.
Peale seda lolli tööd sain uuesti toale keskenduda. Ma koristasin hullult kaua, aga põhjalikult. Võtsin kõikjalt tolmu, nihutasin isegi voodi paigast, et selle alt ja tagant seina äärest tolmuimejaga tõmmata. Vahepeal unustasin ma end oma kummutipealset ja öökapi kappi koristama, sest seadsin asjad veidi ümber ja kompaktsemaks.
Taustaks koguaeg minu muusika. Mm..
Viimaks.. viimaks sain ma valmis. Siis me sõitsime linna. Käisime poes. Poest ostsime süüa ja mõtlesime, et proovime ka pomelot. Nii et ostsime pomelot!
Koju tagasi tulles vaatasin GG hooaja viimast osa ja samal ajal juba segasin oma toas muffinitainast kokku põrandale panin aga ilusti ajalehed, et mitte määrida, just koristasin ikkagi ju! . Siis läksin kööki, panin muffineid ahju ja hakkasin tegema kanawrappe. Need tulid niiii head. Kuna pomelo sobib kanatoitude kõrvale tegime selle lahti ja sõime kõrvale. See ei olnud üldse NIII hea. Täiesti tavaline.
Igatahes. Siis ma läksin oma tuppa ja mu hüpperjänku tuli tagasi. Ma hakkasin kummutisahtleid koristama. Tegin umbes tuhandendat korda ringi peale oma vöödele. Ja siis kaks vööd ma panin kokku.. kerides ühe... nevermind. Ja siis ma tegin ühe oma vöö korda, mille ma Kätu sünnal katki tegin Momentliim ruulib! ja siis ühele vööle tegin selle julla... selle kust sa selle vöö läbi paned, et see tilpnema ei jääks.
Üleüldse selle koristamistuhina käigus leidsin mõned kadunud asjad üles. Sealhulgas ka ühe hästi ilusa kõrvarõnga, mille olin arvanud kuhugi ära kaotand. Kadunud asjades on ka midagi meeldivat C-le ja K-le. Esmaspäeval saate kätte!
Igatahes.. siis ma koristasin edasi ja samal ajal käis ikka minu muusika. Kui ma kummuti korda sain.. .. ei saanud ju niisama passida! Ei! Siis ma hakkasin suurt riidekappi koristama, kus riided ripuvad. Ma viisin paar asja sealt välja ja hõrendasin seda. Siis aga. Mind nimelt ilgelt häirivad need krigisevad helid, mis tulevad siis, kui metallriidepuud mööda metallriidepuuriputamisekohta edasi nühivad. See heli on lihtsalt juu-bee. Noja siis ma tarisin ühe kaltsukasti oma tuppa ja võtsin kõik metallist konksuga riidepuud ja sidusin sinna vanu riideräbalaid ümber ja panin nööriga kinni selle nööri pingutamine tegi mulle sõrmedele villid õõh:/. Esiteks, näeb nüüd mu kapisisu palju lahedam välja ja teiseks ma võin rahulikult seal asju paremale-vasakule nühkida!
Ja siis ma tulin üles ja ampsasin tee peal pomelot, mis nüüd ei olnudki nii.. mõtetu, maitses palju paremini.. Aga erilist meeletut vaimustust ikka ei avalda - apelsin on parem.
Õhtul vaatame emmega veel Revolutionary Road'i, mille emme eile ostis, sest Laseringis on mingi ilgelt palju odavaid filme ja kõrvale sööme piparmündi-šokolaadi jäätist.
Täna õhtul-homme päeval hakkan lugema ka Rhett Butler's People'it, sest Wikmani sain eile läbi. Sellel oli nii.. masendav-mõtetu lõpp.
Aga.. minu laupäev on olnud meeletult mõnus ja siinkohal soovin ka teile mõnusat laupäevaõhtut!

The world needs... craves for more gorillas.

Uuuh.. Reede all hail! Ma olen kodus. Iseenesest, mul täna laulmist ei olnud, kuid hommik algas laulmisega. Meil oli teiseks tunniks ja ma pidin minema poole üheksaks kooli ehk ma pidin minema sama bussiga, mis igal hommikul.
Täna oli ilus päev, ilusa ilma ja ilusate inimestega. Koolis oli hommikul WF eelvoor. Ma läksin täna oma uute pükstga kooli:)Me nimelt käisime C-ga eile poes ja ma ostsin ära nii need püksid kui ka tuunika need on ikka nii mõnsad. Igatahes. Siis me laulsime hääled lahti, hüppasime matemaatikasse ja uuesti laulma, seekord aga kui võistlema. Kui eelvooru. 9a klass oli jäetud kõige viimasemaks ja mina seljuures kõige viimasemaks. Kuulsime ära kõik B'kad. Neid oli esiteks niiiii palju ja nad kõik laulsid väga hästi. Lihtsalt wow. Paaril jäi küll karakterist puudu, kuid... üldplaan oli hea. Ma tõesti loodan, et ma pääsen edasi. Igatahes. Peale eelvooru ruttasime kiiresti sööklasse ja tegime kiirsöömise - 5minutit. Me olime niiii kiired.
Kirjandus-->Venka.. venkas oli hea.. tegime ühe töölehe ära ja olime siis vaikselt, ehk vaatasime siis WF laulmisi. Inkas.. Me pidime arutama global issusid.. et mis on meie arust kõige halvemad. Me pidime nagu oma pinginaabriga arutama ja C pöörab minu poole ning ütleb: "I think, that there really should me more gorillas!"
Täna oli nii ilus ilm ja nii kevad ja kõik läksid kuhugi ära - peamiselt trenni. Ja keegi ei tahtnud midagi teha rääkimata mingist sleepoverist. Aga mina tahtsin midagi teha ja nii läksin ma peale kooli Marioni, Annabeli ja Annaga kaltsukasse.. Meil oli nii hea trajektoor, kõik jäi kogu aeg tee peale. Ja kõik läbisime trammiga. Nimelt.. kõigepealt läksime Annabeli isa töö juurest läbi ja siis sealt Paavlisse nad asusid muide samal tänaval. Paavlis oli põrgulikult külm. No lihtsalt freezing. Kõik said midagi.. mina sain vöö ja tõin P'le Burberry seeliku, mille ta peab väiksemaks tegema:)) Paavlisse maha jätsin ma ühe pintsaku, mis oli batšokkidega... ja ma olen laisk.
Siis me läksime kõik Boheemi ja sõime. Mm.. see oli nii hea. Me istusime muideks samas lauas ühe Eesti resižööri ja temaga koostööd tegeva näitleja/stesnaristiga. Nad olid parasjagu brainstormingul. See oli nii huvitav. Meie istusime ja sõime. Ma mainin veelkord.. see oli nii hea.
Igatahes siis läksid Anna ja Annabel ära. Ma arvasin, et me ei lähe ühte kaltsukasse Bussijaama juures, kui siis välja tuli, et Marion just mõtles, et MIKS me ei lähe? Et miks ma bussiaegu vaatan. Siis me otsustasime minna ja trammi oodates otsustas Marion ümber. Mina läksin ikkagist ja ütlen niipalju, et see ei ole just kõige parem koht, kuid mina sain sealt ühe kootud tuunika ja peenikese musta vöö.
Siis ma läksin bussi peale. Bussipeatuses ootas ka meie kunstiõpetaja ja ma vestlesin temaga bussi tulekuni. Bussis ma lugesin.. mul hakkas eelviimane ptk ja täiesti pekkis. Kõik on nii loll.. selline.. sõja aeg. õõh. see sakib. Aga huvitav on ka iseenesest ja ma planeerin seda täna läbi saada.
Kui ma koju jõudsin ootas mind köögis ümbrik - postcrossing. Igatahes.. seal sees oli kolm kaarti. Kõik ühelt ja samal inimeselt.. Üks oli mingi random, mille saamist ta ise ka ei mäleta, teine oli üks põdraga, mis oli päris lõbus ja kolmas... tam-tam-tam!! Ta oli teinud ajakirjast väljalõike TL staaridest ja siis tegiselle mulle kaardiks ja saatis.
Homme on täika ja ma veel ei tea, kas viitsin end linna ajada. Kodus pole ka nagu midagi teha.

Remeber to always think twice

Okei. ma olen leidnud, et on mõtetu oma lugemiseblogisid läbiklõpsides ka Atsi oma peale vajutada. Mul on küll igakord mingi lootusesäde, et äkki seekord seal on midagi, mis mu päeva rõõmsamaks teeb, kuid paistab, et see kahaneb iga korraga.
Eile oli kohutav päev. See oli nii imelik. Nagu mingi.. pointless ja täiesti .. imelik. Kõik olid nii muinad ja mu inka MPV feilis...(kujutage, ette kui masendav on öelda, et töö feilis, kui sa tead, et sul oli KAKS viga) Ja siis oli kehaline. See polnudki iseenesest nii hull. Täitsa hea kohe. V.a. see, et mul täna seljalihased valutavad. Koju ma sain tulla Annabeliga ja siis me rääkisime bussis juttu. Ennem ma käisin Watsons'is ja ostsin ühe rohelise küünelaki. Värvisin nendega küüned eile ära ka.. ja mis ma praegu näen. see tuli natukene maha. õõh.. feil. Õhtul.. nagu kõik teisedki kirjutasin ka mina seda juttu oma tulevikust. See pani mind nii õhkama tuleviku poole. Kõik see koolilõpp ja reisimine ja veel ja veel ja veel.
Igatahes koju tulles ma ei saanud bussiga üle silla ehk siis, ma pidin kõndima .. ja mingil imelikul.. täiesti arusaamatul moel tuiskas! See oli ülemõistuse nõme. Aga ma marssisin edasi, kapuuts peas ja lugesin. Lugesin nagu oleks olnud kevad, et saab jalutades lugeda.
Õhtul me vaatasime emaga "Meeleheitel koduperenaiste"kuuenda hooaja esimest osa. Muidugi hakkas FoxLife kohe segast panema. Ja pilt kadus ära ja tuli tagasi ja subtiitreid ei olnud. Ja oeh. Tüüpiline. Aga ema sai küigest aru, nii et mul oli hea meel.
Täna hommikul ajas kass mu üles. Ma olin pahane, kuid samas sain veel ekstra seitse minutit juurde, s.t. et ma sain tegutseda tavapärasest veidikene aeglasemalt. Igatahes. Linna jõudes ja bussiterminali minnes avastasin ma, et 40 aegu on vist muudetud. Mingi minut-kaks sinna või siia. Ma ei teagi, kas see on positiivne või mitte. Täna oli koolis juba märksa parem päev. Ajaloos õppisime juba üpris sellist ajalugu, mida ma juba nagu tajun, või millest ma nagu kuulnud olen. Ja ühiskonnas oli meil lauamäng valmis nii, et me istusime ja vestlesime. Hih. Arvatavasti muutis päeva mõnusaks ka see, et ei olnud inkat ega vene keelt - ma olen nii originaalne. Igatahes ja siis teine mata oli vaba ja et me saime jälle saalis mikrisse laulda. See on nii mõnus, sesrt kõik kajab tagasi ja täna töötasid lausa kaks mikrit. See oli nii mõnus. Ainuke mure, et mu hääl hakkab suurema pinge peal lihtsalt iseenesest värisema/kärisema... läheb nagu ebakindlaks. See ei ole üldse hea.
Peale kooli läksime emaga šoppama.. Käisime kõigepealt AG-s ja seal oli hullult palju mantleid. Kevad/sügis. Positiivne. Ja siis me läksime PTA-sse, kus ema näitas mulle ühte tuunikat.. jätsime selle esialgu poodi ja homme ma tarin kellegi endaga kaasa ja me käime ka Bershkast läbi, sest seal oli odavalt neid.. Aladdini/jou-jou/india jne jne nimetusega püksid, mida ema ei osanud kommenteerida ja pluusiks peale tõi ta mulle ühe kohutava väljanägemisega pluusi ja see rikkus üldvaate ära.. nii et ma ei saanud korralikult otsustada.
Koju tulles jäin bussis magama.. magada oli nii hea. ja siis tulin jälle tuisus lugedes üle silla koju.

Pealkirjas kasutasin P lauluaforismide raamatukest:)

Ma kõiges süüdistan saaaaaaaaaaaaaaaaaaatust.

Nii loll. Ei Annabeli ega Annat ega Merellet pole msn-is, et mulle anda laule. Õhh! That sucks.
Igatahes nüüd ka siis minu vaatenurgast asjadest ja oludest. Okei.. nädalavahetusest siis, ega seal rohkem midagi pole.
Kõik teavad.. õhh kui nõme on korrata seda juttu, mis keegi on juba kirjutanud. Jubee. Aga ma pean seda tegema. Kätu oli Sedamoodil oma vaimustava kollektsiooniga. Lihtsat Vau! Ma pildistasin ja siis see muusika oli nii hea, et mu kätes oli nõrkus ja külmavärinad, sests ee laul ja liikumine oli nii-nii hea. Võeh! Igatahes. Vapiano Kanutiaed Vaike. Panin oma fotokoti sinna ära, kuivatasin jalgu ja siis oligi minek. Atszsz-i juuuurde!! Jehuu. Läksime rongi peale. Mmm.. istusime. Rongis oli lihtsalt meeeeletult palav... so we had to take off all our clothes... Skip skip skip - Saue! I(L)Saue. Rongis Oskar näitas meile telefonist ühte oma joonistust: I(L)NY. Ja ütles: Sellest inspireerituna ma joonistasin sellise pildi: I(L) Saue. (Kujutage (L) asemel südant;) Obvious)
Ja siis me hüppasime Maximast läbi.. nuudlid. Ja siis me alustasime oma jalutuskäiku. Inimesed kuidagi jagunesid.. kõige ees jalutas Roosi. Umbes 10m edasi tulid Annabel ja Merelle. Siis tulime meie Piiaga. Alguses meil oli päris väike vahe ja siis see suurenes ja suurenes.. Siis meist veel kaugemal olid C, K ja Kätu. Kohe nende järel Oss, Sirli, Anna ja Silvar. Ma tean.. see oli meeletult ebavajalik info
Viimaks me jõudsime Atsi juurde. Seal oli kõik korras. Tuba oli korras ja laua peal vaagen toiduga aka küpsised ja kommid. Sellele tehti KOHE lõpp. Igatahes siis tulid kõpsud ja siis nuudlid ja siis me istusime ja mäng(ANNABEL TULI SISSE!!) (FUUUJa logis välja)isime ja siis oli chill ja naljakas jne jne jne. Muusika käis kogu aeg - fuu see oli nii hea muusika.
Nu jahh. Ja siis kõik tantsisid ja lällasid ja Oss ning Silvar mängisid klaverit - "Koerapolkat" mainly. Ja siis ma õpetasin Silvarile selle täiustatuma versiooni. Ta mängib seda siiani vist vigaselt, kuid on ise jõle uhke:D
Siis me veel tantsisime ja istusime ja meil oli hullult lõbus. Kuni üks hetk algas õhtu pikim mäng. Me jäime Silvariga üksteisele otsa vaatama ja tegime võistluse, et kumb ennem(hiljemalt - kes vähem) pilgu ära pöörab. Kumbki ei pööranud. Tervelt kaks (ja pool? või veel rohkem) tundi ei pööranud. Inimesed olid pahased.. nördinud ja sõimasid meid igavateks:D Me tegime kokkuleppe olla niimoodi selle päeva lõpuni ehk 00:00-ni. Hakkama saime! Lõpus hakkas teistel juba piisavalt igav, et nad hakkasid tegema kõike, et Silvar möödavaatamistega mulle järele jõuaks ja seis viigistuks. Nad ei saanud sellega hakkama ja lõppskoor oli 14-10. Ma kaotasin.
Nujaa. siis tuli Rujat ja reivi ja kõik tantsisid ja õhtu lõppes Ruja valitud laulude vaatamisega. Minu arust oli parim "Must lind". Võimas.
Viimaks - kell 6 - läksime magama.
Järgmine päev oli mõtetu - auto buss buss kodu uni WB pildid uni hommik.Täna oli koolis hullult tegus. Matas koonus, muusikas mikriproov, vene keeles Tvoritjelnõi padješš, keemias ma isegi kuulasin kaasa(paljugist ma aru sain on iseasi), füüsikas ma lugesin veidi ja naersin, sest õpetaja naeris ja poisid naersid ja see oli lõbus ja inkas... okei inka oli loll.
Siis me läksime Marioniga oma järgmisele deidile EAT'i ja siis laulma. Täna oli mul peale laulmist kõhulihased lihtsalt tohutult valusad. See oli õudne. Nii palju pingutust. Võeh. Kõik mu laulud nõuavad migni hetk nagu meeletutes kogustes kõhulihaseid.
Nüüd ma olen kodus. Õppisin korralikult - ma loodan et piisavalt korralikult - MPV-sid ja nüüd olen siis siinmail.. et lõpetan ja lähen. Kohe.

Pealkirjast: Ma ei süüdista midagi. Laul: "Ma tõde tean"