Tükati valminud sissekanne

Viibin hetkel isa juures. Terve pühapäeva ma ootasin esmaspäeva. Käisime emaga õhtul veel poes ja ostsime tortilla-asju ja õhtuks süime tortillasid. Mm.. need maitsesid imehästi. Nuinuu..

Esmaspäeva hommikul ma panin ennast valmis. Sõin (läbikukkunud praemuna) ja siis sõidutas vanaisa mu linna. Hängisin isa töö juures ja sain suure fashionfopaana käis stockmannis.

Viimaks helistas Piia ja teatas, et nemad hakkasid sõitma. Jokutasin veel veidi ja hüppasin ka siis ise ratta selga. Jõudes ülemistesse ootasin neid seal. Oootasin ja ootasin.. vahepeal aitasin Rivo Kingit andes talle tema raha, mis tal tagataskust välja kukkus. Ma oleks tahtnud selle endale jätta, kuid seal oli veel inimesi ümber ja ma ei saanud.

Kui K ja P viimaks jõudsid siis ma jooksin ruttu mööda Ülemistet ringi ja siis me asusime teele. Ratastel Aruvalda.

See oli suhteliselt pikk ja piinarikas teekond. Ma kimasin kogu aeg ees, sest minu jalad tekitasid kiirust ~20km/h.. Piiale see ei sobinud. Igatahes, peale Jürit - olles läbinud mitmeid ringristmikke - tegime esimese peatuse. Kõik närisid mingit oma müslibatooni ja siis läksime edasi. Vaida juures ootasime Piiat järgi ja siis tegime veel ühe peatuse. Vaidas sees gängisime poe ees ja sõime jäätist.

See peatus, mis oli enne vaidat, seal vist hammustas mingi mesilane Piiat. See oli olnud valus. Kui me siis seal Vaida poe ees olime kuulis Piia krae vahel suminat ja järsku! !! Lendas tema põuest mesilane välja! Väga hull.. väga jube!

Kui me lõpuks minu juurde pärale saime lihtsalt tsillisime. Ootasime kuni sauna saab.

Sõime õhtust.

Peale õhtusööki läksid kolm sõpra Hoodless-Motherfucker, SoulJaDog ning Frikgal' jooksutossudes jalutama. Weird names.. i know.

Ja siis vaatasime kahte filmi - "Sweeny Todd" ning "Superbad". Sweeny oli hea.. Johnny Depp laulab väga hästi.. mulle meeldis eriti eriti üks koht, kus ta ütles "or".. Jees..

Eile me lebotasime niisama ringi. Vaatasime SYTYCD-i (So You Think You Can Dance - haiglaselt pikk nimi) finaali.. Ja seal esitati veelkord parimaid kavu ja ma vaatan neid ja mõtlen, et ohh.. tants ruulib. Siiski minu lemmiklemmiklemmik kava on see. You MUST see this. See on Jazz-kava ja see on lihtsalt niiiiniiiniii vinge! Tõesti see pole 1:35 minutit raisus, kui seda vaadata. See rütm ja kõik...ohh.. kui ma vaatan head tantsu on mul alati selline tahtmine tantsijaks hakata.. Põrr... siiamaani käivad külmavärinad üle.

Igatahes, sorteerisime ka mingi 10 minutit mingeid riideid ja siis Piia seletas meile ühe kaardimängi nimega "Tuhat" mis kestis terve igaviku! Ja ega me ei lõpetanudki seda ära, sest see oli nii pikk. Mängisime veel ka Eesti mälumängu. Avastasin selle mängu enda jaoks uuesti, see on täiega huvitav. Õhtuks sõime jälle tortillasid. Mm.. seekord nad olid isegi paremad!

Õhtul vaatasime seekord filme "Little Ashes" ja "The Runaways". One.. almost gay-movie ja üks almost lesbian-movie. Runaways oli veiid parem, sest ma kohati ei saanud ashesist ikka mitte midagi aru. Lalalaa.. Ahjaa.. kõrvale me sõime Piia toodud suveniire Leedust. Kõigepealt barbeque maitselist popcorni ja siis šokolaadimaitselist. Viimane oli veidi jälk. Selline .. öäk. Vastik, keemia.

Täna hommikul ma ajasin tsikid jälle kell 12 üles ja siis me sõime ja pärast mängisime eesti mälumängu. See on juba õudne, kuidas Piia teab eriti lambiseid asju. That girl's got brains!

Ja siis.. siis kui kell oli 14:27 sõitsime me ratastel minema. Ilm soosis meid täielikult. Seline tsill ja meil oli seekord jälle tagasisõidul mingi kiirus sees. Sõit kulges niii kiiresti.

Mingi hetk me arutasime, et mõtle, kui oleks mingi umn... keskaeg siis me sõidaksime hobustel.. või siis sellise rattaga, kus see esiratas on suurem ja tagumine hästi väike. Hobuste idee oli lahedam.

Ja kui me siis jõudsime Tallinna piiri peale hakkas lihtsalt kallama. Oh õudust! Me arvasime kogu aeg, et sõidame pilvede eest ära, kuid tuli välja, et sõitsime neile hoopis järele ja me saime sellise vihmalaadungi kaela! Me täiesti tilkusime. Mingist lombist läbi sõites oli mul selline tunne, et kui ma pnen varbad üles vuliseb vesi jalatsites kandadesse ja vastupidi. Õ-u-d-n-e! Lennujaama juures me ootasime, kuni vihm järele jääb ja siis me sõitsime edasi. Läbisime ühe suure tänavajõe ja liikusime Järvevana peale. Seal hakkas vastutuul ja lõpuks ka külm. Ikka väga külm.

Lahkusime Kaisast ja siis sõitsime Piia juurde. Sel ajavahemikul Järvevanalt Piia juurde ma sain aru, et ma ei salli linnas sõitmist, sest ma suutsin äärekividest üles ja alla sõites oma käe kaks korda ära põrutada.

Piia juurest sõitsin veel 7 ja pool kilomeetrit edasi isa juurde. Kokkuvõtvalt sellest reisist saab öelda, et minu küüni eest isa maja ette on täpselt 43,27 km.

Siin ma sain dušši alla minna ja siis pandi mind kohe rakkesse. Või õigemini lapsed lihtsalt vallutasid mu.

Täna õhtul vaatame issiga "Shutter Island"-it. Jejejeee. Mis ma homme teen ma veel ei tea. Isal tullakse treppi panema ja ta on terve päev kodus, kuid ma ei tea mis minust saab.

Kunagi loodan pilte ka saada.

Fed4 film 2

Ma armastan seda kvaliteeti...
Ja Anna tegi tõesti ilusaid, teravaid pilte.

Youth is wasted on the young

Mu nädalalõpp muutus paremaks kui mu nädal. Juba neljapäeval ma lihtsalt surusin ennast linna. Läksin ema töö juurde ja hängisin seal, oodates, millal Anna linna jõuab. Viimasega kaisutasin Viru keskuses. Ooh.. nii kodune tunne.. Viru..
Haha. Ei. See oli imelik ja me põgenesime sealt kohe Kohvicumi. Istusime ja rääkisime juttu ja siis mingi hetk saabus Annabel, siis Marion ja siis Liisa ja mina, Anna ja Marion suundusime edasi Boheemi. MItte keegi miest ei võtnud seekord kana-sinihallitusjuustu warpi. Anna eksperimenteeris mingi uue roaga - tomati-kurgi-hakkliha-wrap ja meie Marioniga võtsime Ceasari salati. Yum. Kui ma mingi hetk fediga pildistama hakkasin kõnetas mind minu selja taga olev mees: "Sul on sitt objektiiv." Ahah. Lõpuks me jäime temaga rääkima, sest tema rääkis meiega. Ta oli parajalt svipsis ja ootas oma rongi Moskvasse. Ta nimi on Juhan Saul Gross. Ohjah.. Lõpuks ta läks ära ja siis ka meie läksime ära.
Läksime Reedesse, kust Anna ostis sinist spreid, et oma tenniseid üle värvida. Sõitsime Pirita randa, kus Anna oma tenniseid värvisja mina filmi tagasi kerisin. Ma viisin filmi ilmutusse ja kohtusin nedega pärast uuesti Kohvicumis, kust ma suhteliselt kohe siiski koju suundusin.
Eile päeval ma lebotasin mööda kodu ringi. Siis ma tegi õuna-purukooki. Mmm.. sellel oli kolm osa.. tainas, õunad ja puru ja KÕIK! maitsesid imehästi. Kooki on siiani veidi all.. lähen varsti nosin seda.
Siis oli aeg bussi peale minna. Ma olin alles teisel pool silda, kui nägin, et buss keerab sisse. Jooksin täiesti jõust, kuid buss ei peatunud ja ma jäin maha. See tuli 4 minutit varem! Muidugi, kui kõik tühi on ja kedagi peale ei tule.
Just siis, kui olin Annabelile helistamas sõitis mööda üks auto. Peatasin selle kinnni ja tuli välja, et ta sõidab Vaita. Lasin ennast sinna ära viia, et ehk jõuan bussile järgi ja üllatus-üllatus! jõudsingi. Super. Enne Annabeli peatust helistasin talle, et ta igaks juhuks kiirustaks, sest buss on täna kiirem ja tuligi välja, et kui ma poleks helistanud oleks ta ehk maha jäänud.
Linnas ostsime Annabelile pileti, mulle "Shutter Island"-i ja käisime ta ema juurest läbi. Hiljem istuime Kohvicumis ja siis läksime Katusekinno.
Minu pilet oli Merelle käes, kuid ma sain siiski ilma selleta ka sisse, lihtsalt ma ei saanud kõrvaklappe. Haarasime endale pleedid ja siis valisime kohad. Kui Merelle ka jõudis sain ka mina kõrvaklapid ja me rottisime veel kaks lisapleedi.
Olles parajas kookonis hakkas film peale. See oli selline Woody Allen'ilik. Kuigi see on alles teine film, mida ma talt näinud olen, kuid siiski. Selle kohta oli väga õigetsi kirjutatud (ma ei mäleta kuhu.. ) iseloomustuseks nervous romance, sest just seda see oli. Allen rääkis hästi kiiresti ja närviliselt ja see oli selline kohati lamp, kuid armas. Mulle meeldis taaskord lõpp.
Kui me olime täiesti külmavärisnates suundusime koju. Mina Merellega viimase vanaisa koju ja Annabel läks oma ema juurde.
Oo kuidas mulle Merelle vanaisa maja meeldis! Kõik oli nii ilus ja selline neat.. igas toas oli mingi maal või siis mitu maali.. oo..
Me hakkasime kohe pizzanimekirju läbi käima. Olime just oma lemmikud valinud, kui Merelle ema saabus ja asi tipnes sellega, et ta viis meid pizzat ostma. Mitte kusagil polnud pizzakohti. nii et lõpuks me sõitsime juba bussijaama juurde välja, kui seal oli peetri pizza! Jehuu! Teenindus käis läbi tillukese ahkna ja me tellisime pizzat. Pidime ootama koos mingi teise seltskonnaga, kes ka oma pizzat ootasid. Nad said oma pizza kätte ja lahkusid. Meie saime enda oma kätte ja lahkusime. Chees! Oleks me tellinud selle koju oleksime me VÄGA pettunud olnud, sest väike pizza oli TÕESTI väike. Nii me siis tellisime ühe väikese pizza veel. Kohaletoomistasu ju polnud:D
Siis viis meid Merelle ema tagasi ja läks ise ära ja me jäime teleka ette koos kahe pizza ja cocaga. Mmm.. See oli nii maitsev, mul käivad praegugi neelatused, kui me sellele mõtlen.
Vaatasime veidi telekat ja siis võtsime lambist ette digiTV karaoke. Laulsime läbi kõik sealolevad Robbie Williamsi laulud.
Kui sellega oli ühel pool hakkasime kuulama lihtsalt raadioid. Õhtu jooksul viisime ennast kurssi Total Hits'idega UK-s, Hispaanias, Saksamaal ja peamiselt Nordicus. Pikemalt peatusime aga Reggae kanalil. Täitsa lõpp! See on totaalselt selline SWED kanal ja kogu aeg on igal laulul täpselt sama rütm. Nii naljakas.
Kuulasime siis muusikat ja lihtsalt rääkisime juttu.. see oli üülichill..
Mind kummitas terve päev Adam Lamberti laul "What do u want from me?" ja just siis kui see oli ununenud hakaks see laul Total Hits Germany'st. KOHUTAV! Maailma jubedaim laul.
Kui me viimaks voodisse pugesime ja raamatut lugema hakkasime me kella ei teadnud. Ma tõmbasin kogemata ka radiokella välja ja siis seda uuesti seadistades nägin kella. 5:30. Täitsa lõpp.. aeg lendas nii kiiresti. Lugesime veidi ja siis keerasime magama.
Hommikul me tõusime telefonikõne peale. Ma tegin meile praemuna ja me sõime neid saadetuna Merelle õminatega, mida ta teeb, kui talle toit väga maitseb:)) Aga tõesti, mul tulid täna praemunad välja.. ammu pole tulnud.
Siis ma tulin koju.
Kõike head!

Hüljatud hing

Ma ei taha enam mitte kunagi midagi planeerida. Samas ma ei taha ka spontaanne olla. Ma tahaks et maailm keerleks minu ümber ja minu plaanid toimiksid. Sest see on siiani olnud maailma kõige mõtetum nädal.
Esmaspäeval ma istusin kodus. See isegi sobis mulle, sest mul oli vaja veidi muru niita ja ma tahtsin õunakooki teha. Mm.. see kook maitses imehästi. Pmst see sama retsept, mis ma ükskord postitasin, kuid rabarberite asemel on õunad. Simple eh? Esmaspäeva õhtul tabasid mind esimesed tagasilöögid inimeste linna kutsumise plaaniga. Ma jalutasin hiljem hilja õhtul mööda maanteäärt ja klõpsutasin veidi fediga.
Teisipäev oli samuti loll. Seekord ma küpsetasin küpsiseid. mm.. need tulid seekord kõge paremini välja. Yummy! Lisaks ma lugesin raamatut. Lugesin vääga palju. Õhtul sain teistkorda õletada, püüdes uuesti inimestele helistada ja neid linna saada. Mu viimane lootusekiir kustus öösel, kell kolm, kui sain Merellelt sõnumi, et ta siiski ei saa tulla.
Õnneks on täna halb ilm, mis mind ei morjenda mitte üks teps, sest see suvi on ikka olnud nii, et sel päeval kui ma tahan linna minna on ilm just selline... how to put it? Sitt.
Kodus olles pole mul halva ilma vastu midagi. Siis mul ongi n.ö. "luba" toas istuda ja lugeda. Siinkohal mainin, et ma sain oma raamatu läbi.
Emma Blair (kes muideks on tegelikult mees) "Three Bites of The Cherry" Häh! Nagu ma ennist olen rääkinud ostsin ma selle raamatu 10.-, well.. RR-is maksab see praegu 137.- Haha:))
Raamat iseenesest oli väga hea. Mind häiris see, et otseselt see polnud just kõige tunneterohkem raamat, kuid siiski väga hea. Kuna see oli šotlase kirjutatud raamat ja tegevus toimus ka Šotimaal oli lahe lugeda, kuidas kõik naised olid wee lassie'd ja mehed lad'd ja pidevalt öeldi "aye". Samuti oli iga šokeeriva uudise või lihtsalt küsimuse lahendamiseks vüimalik öelda: "Shall I put the kettle on?" ja mees tuli koju ja küsis: "What's for tea?" mitte "What's for dinner?". Selliseid keelelisi nüansse oli huvitav jälgida, sest kui seal üks ameeriklane tuli korraks, siis kui nemad kõik rääkisid: "What's the matter, dear?" siis ameeriklane kasutas hooopis teistsugust sõnakastutust .. dear=hon/honey, the matter=what's wrong?. Jne. Vot.
Mis ma nüüd ette võtan, ei tea.
Kaunist päeva!

P.S. Mul on kuu aja pärast sünniiipäev :)

If my star would fall.. and disappear at all..

Ma ei kannata enam. Ma lihtsalt skippisin kõik blogid praegu. Suutsin vaadata ainult pilte (nendest blogidest kus olid. ) btw. Anna ja Annabel.. teie shuut on megaoosm. Igatahes sealt tahan jätkata, sest ma sain täna oma fediga tehtud pildid kätte!! Ohoo.. Sellest hiljem.
Neljapäev.. Oo see oli lahe. Ma helisatsin hommikul kõik sõbrannad läbi ja kutsusin neid linna, ja olles saanud kõigi käest eitava vastuse tuli mulle meeldi Annabel K. (Tüdruk kellega, ma töötan iga suve algus isa töö juures koos. Ta on mu isa töökaaslase tütar. ) ja meil on omamoodi book-club ja siis ma kutsusin ta linna ja ta tuli ja see oli lahe. Viisin filmi ilmutusse ja võtsin ema käest bussi kaardi ja siis me sõitsime Paavlisse. Ma nimelt otsisin Liisale kinki. Tuulasime seal veidi ringi ja lõpuks jäime pidama raamaturiiuli ette. Üks umbkeelne vene töötaja püüdis mulle seletada, et tema neid raamatuid ei müü ja läks ja küsis teise müüja käest palju need raamatud maksavad.
Probleem algas sellest, et am hoidsin raamatut käes ja huvtusin selle hinnast.
Ta tuli tagasi ja räägib mulle et see on kümme ja viis ja kümme ja kokkuvõtvalt, et see on viiskümmend. Ahah.. Siis jäin kahtlema, et ma vist ei osta seda, kui järsku möödub naine, kes neid raamtuid müüb ja ta ütles, et kõik raamatud on täna 10.-! Me olime sillas. Nii me siis ostsime Annabeliga mõlemad 3 inglise keelset armastusromaani. Best book-club day ever!
Siis ma leidsin endale ka kaks vööd ja Liisale kingituse - musta clutch-bag'i. Siis me läksime boheemi ja sõime ja pidasime book-club'i "koosolekut."
Ma sain õhtul ka "Väikesed naised" läbi. Mulle ei meeldinud see lõpp üldse. Weird.
Reede.. ohoo. Ma hakkasin lugema Üjte uut ostetud raamatut - Emma Blair "Three bites of the cherry" Siiani mulle täitsa meeldib see raamat. Darn it siin on niiii palav!
No ma kobisin oma asjadega linna ja sain Piiaga kokku, ostsin uue filmi ja panin selle ka sisse. Siis me läksime bussijaama ja ostisme piletid ja läksime bussi peale ja sõitsime Liisa maale, kus me pidasime Liisa sünnipäeva. Andsime kõik oma kingid üle ja Liisa oli kõigist vaimustuses ja siis me läksime rabamatkale. Tavaliselt on rabamatk teisel päeval, kuid nüüd oli esimesel. Ja nagu alati saime rabajärves ujuda ja räpased olla ja siis tagasi jalutada ja nagu alati oli tagasitee lühem. (Mind nii häirib see, kuidas ma kiirustan praegu, sest ma niii tahan juba pilte üles laadida). Liisa maale tagasi jõudes me istusime ligi tund aega lihtsalt kõik laua taga ja vestsime juttu. Appi milline sädin! Kõik rääkisid midagi ja see oli kohati täiesti hullumeelsus. Nalja sai ka muidugi meeletult! Soo.. it was fun.
Kui lõpuks üks kutsikas maha müüdud sai, sai süüa. Super!! Söök söök söök söök. Nii hea liha oli!
Siis kõik chillisid ja rääkisid juttu, kuni me hakkasime mängima ühte supper-bupper naljakat teatrimängu. Oo.. see võttis vahepeal jalust nõrgaks, sest see oli niiiii naljakas. Mäng seisnes selles, et üks läks keskele ja ütles, et "Ma olen.." ja järgmine tuleb ja seostab ennast sellga jne jne. Siis toodi kooki. Kook kook kook kook. Ja siis!! Siis toodi sünt ja kitarr ja oli traditsiooniline lauluring ja me laulsime ja kui laulud otsa said viskasime kõik lihtsalt maha pikali ja vaatsime tähti.
Neid oli taevas NIII palju. Ja nad kõik kukkusid alla. See oli nii sürr. Aeg-ajalt kui üks jälle kukkus siis kostus kiljatusi ja silmanurgast nägid käsi õhku tõusmas. Üks täht oli eriti suur.. see kukkus nii kaua ja jutt oli taga ja jutt jäi veel pärast umbes viis sekundit kumama ka. Oo.. see oli vinge. Ma ei viitsinud ennast väga soovimisega painata ja nii ma siis lihtsalt vaatlesin neid.
Üks hetk läksid kõik mingit UFOt kuskil heinakuhjas vaatama ja me Piiaga kolisime lõkke äärde ümber. Lõpuks me maandusime mingisugusesse khatlasse puntrasse koos Kätu ja C ja Innuga, kuid siis leidsime et on aeg siiski magama minna. Mind lihtsalt ahvatles see magamise mõte.. nagu uni... ZZZZZ...
Hommik algas kell 10. Me Piiaga tegime eelnev õhtu plaani. Me kuulsime, et Liisa vaenmad sõidavad soome, seega on kaks varianti, kuidas tagasi saada. Jalutada Ristile (~12km) või oodata kella 19:00 õhtul. Ma tahtsin aga enne kolme linnas olla, et pilte kätte saada. Seega hommikul uurisime bussiaja. 12:30 või 13:30 Ristilt. Valisime 13:30 ja hakkasime kell 11:30 Liisa juurest jalutama. Jalutasime mööda kruusateed kuni maanteeni (~4km) ja siis hääletasime.
Me kunbki polnud varem hääletanud. Tegime endale sildi, et tahame Ristile ja siis kui me maantee peale jõudsime läks meist mööda neli autot ja viies võttis peale. See oli lihtsalt vedamine. Saime Ristile ja seega jõudsime varasemale bussile. Halleluuja!
Tallinnas me võtsime mu pildid ja ma saatsin Piia trolli peale. Kaubamaja ilumaailmast läbi jalutades oli aga üks naljakas juhtum. Ma seletasin Piiale midagi ja siis kuulsime enda taga sellist ilusat inglise keelt.. see oli nagu rohkem USA inglise keel, kuid siiski jäime kuulama. Ja see oli lihtsalt niii... wtf?! jutt mida ta rääkis. "Hey.. um.. buts. What was I talkin' about? I just saw a cute but and u know what happens when buts get into my head. Huh.. well.. u know a really cute but. Anyways.. what was i on about? U know.. i saw this russian girl one day! I mean.. dude she cpuld fu*k my brains out! (Selle lause ajal ta möödus meist)
If you wanna get married, get married to an Estonian, girl, 'cause they are the best. Their so sweet. But if u wanna have fun ......" Sealt ma kaotasin ta jutu ära vist oli midagi russain girl'ga. Jeah.. wtf?
Oh wel.. siis ma tulin koju ja aitasin emal marju korjata ja siis ma vaatasin seda negatiivi ja olin nii anxious, et arvutisse saada, kuid ma ei saanud, sest vanaisa oli vahepeal läinud ja ta oli seal niiiiiiiiiiiiiii kaua, et ma olin juba agoonias. Ma nii väga tahtsin eid näha. Ja kui ma neid pilte nägin.
Need on nii lahedad.. Peamiselt sellepärast, et and tulid välja. Selle pärast, et nad on peamiselt teravad. Ja sellepärast, et värvid on niiiii lahedad tuhmid slelised.. ohh.. Ma olen väga sillas. Ja nüüd ma saangi neid igale poole uploadima hakata!!! Jejejejeee!!
Kaunist õhtut!

On sõnad, mida ma vihkan teatud põhjustel.. üks neist on "kartul."

Ououuu.. ma just koristasin oma tuba. Mul on täna hea päev. Ma küll šokeerisin ennast sellega, et magasin kella 12:15-ni... see tõesi ehmatas mind, kuid ma arvan, et olen välja maganud ja seetõttu ongi nii hea olla. Igatahes, ma koristasin just oma tuba ja ennist msn-is väljudes ütlesin Carolinile, et lähen "Väikeseid naisi" lugema, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest hakaksin oma tuba koristama. See ei olnudki tegelikult sassis, lihtsalt tore oli seda korrastada. Viisin kaks patja ka õue tuulduma ja siis otsustasin asuda täieliku fiasko kallale.
Minu eestoas asetsev kapp. Seal ma hoian kõiki oma koduriideid. Tule taevas appi! See näeb lihtsalt kohutav välja ja ma tean, et ma kasutan sealt kapist alati umbes kümmet riide-eset, kuid neid on seal arvatavasti ligi 50. Tegin siis suure puhastuse ja võtsin välja kkõik riided, mida ma EI kanna. Üldse mitte! Ja mis on väikeseks jäänud, kuid lihtsalt on seal. Ma sain kaks kuhja. Üks suur, mis hüüab: "Meid pole vaja!" ja teine, veidi väiksem, mis läks kappi tagasi. Ma avastasin, et mul on 10 T-särki, millest 5 ja pool on punast värvi. Lihtsalt mingid punased t-särgid, mis kõik on kusagilt tulnud: Õhtuleht, WestFest, Starter, mingid ujumisvõistlused jne. Täiesti hull.. miks kõik sellised pluusid punased on?
Igatahes, peale selle kapi koristamis valdab mind alati rahuldustunne, sest see näeb nii hea välja. Eriti nüüd, sest ma tõesti võtsin sealt kõik ebavajaliku välja.
Ma lükkasin tänast linnaminekut ka edasi, sest vanaisa otsustas homme linna minna. Ta muidugi nüüd arvab, et ma tahan väga temaga tagasi ka tulla ja siis ta püüab igasuguseid ettepanekuid teha, kuidas. Mul tõesti pole selle astu midagi, lihtsalt see pole nii lihtne. See oleks muidugi meeletult armas, kui ta mind linnas ära ootaks, kuid see tähendaks, et mina peaksin kiirustama ja ma ei usu, et ta väga viitsiks, kuigi mul on tegelikult tõesti ainult ühes kohas vaja käia (seoses Liisa kingitusega). See veidi painab mind.. sest tasuta linnaskäik tõesti ahvatleb, kuid kui ma ei leia seda, mida vaja, siis läheks mul linnas kauem. Darn it!
Nojah, eks see kõik tuleb läbi mõelda ja kui vanaisa otsustab, et ta ei taha mind tagasi toomiseks oodata, siis ma loodan homme randevuutada oma kaua kadunud sõbra - Piiaga.
Jajaa homme ma viin ka filmi ilmutusse.. jejee.. Täna filmi tagasi kerides oli tunne, et on lõpp ja vanaisa proovis ka ja siis tegime tagakaane lahti ja avastasime, et ei olnud veel päris lõpp ja see tähendab et umbes esimesed 5-7 pilti (minu hinnangu järgi) on nüüd ülevalgustatud. Järele mõeldes, on esimesed 3 niikuinii ülevalgustatud. Loodame, et need esimesed siis midagi vääga amazingut polnud.
Aga ma nüüd lähen raamatut lugema. Seekord päriselt.
Kaunist päeva!

Miks ma vihkan sõna "kartul"?
Sest alati seostub selle sõnaga mingi töö.. ja see pole meeldiv. Näiteks seda tuleb maha panna, siis seda tuleb korjata, sisi seda tuleb sorteerida, siis seda tuleb uuesti sorteerida, sets see mädaneb, sisi seda tuleb koorida, keeta. Ja lisaks, see ei ole just mingi eriline maitseelamus süüa... see on söödav ja slelest saab teha häid toite, kuid ma leian, et maailmas on paremaid asju kui kartul.

I'm lovin' it here. A cool sleepover...solvangute ja öösöömisega. Öösöömine ruulib, kuid mina leian, et asi on pigem seltskonnas kellega sa sööd. Üksi poleks see mul kunagi nii huvitav ja meeldiv.

Kell 3:01

Niisiis me oleme Annabeliga jõudnud staadiumisse, kus mina olen temal ja tema minul ainukene inimene, kes on facebookis ja msn-is online. Maybe we ought to get some sleep? Mahl sai ka otsa. Tegime ennist viimaseid pilte oma fotokatega (tema Holga ja mina fed'ga.) Minu jalg krõksub ja Annabeli kõht koriseb. Don't we make a fine team?

Dead frogs on the road.

Mina armastan nerd-partysid. I really really do.

Mu viimasest korrast siin on nüüd kaua möödas. Neljapäeval me käisime linnas. No ma käisin, kuid mul jälle lukkis ja ma sain autoga linna. No igatahes, siis me läksime pildistama. See reede oleme mina, Kätu ja Carolin ÕL-is. Ajee.. See oli väga mugav, lihtsalt istu, söö jäätist ja jaga muljeid. Peale seda läksime kolmekesi Carolini koju, kus ma polnud käinud.. emm.. tema sünnipäevast saadik ja istsime. saime lõunat süüa ja siis läksime kõik kesklinna. Meie kätuga veetsime oma pärastlõuna Solarise katusel ja rääkisime juttu. Siis me ootasime telepaatilist Liisat, kes peale oma kõnet (telefonilt, mida tal polnud) Solarisest tuli Solarise katusele vähemalt pool tundi. Btw.. siinkohal palju õnne Liisale veel..!! Praegu on umbes üks minut tema sünnipäeva veel järel kui ma siia kirjutan:D.

Ehh.. ma olin hästi kaua - minu mõõdupuu järgi - linnas ja siis läksin koju:D haha .

Meil olid aga sugulased küls. Perekond Vislapuud. Sassiga me vaatasime sutsu Zoolanderit.. Weird... he loves that stuff.. Igatahes ... reede ma lebotasin kodus.

Hommikul.. st. umbes kell 12, ma olin siiski veel öösärgis. Vanaisa hakkas köögis toru parandama. Mingi hetk ta tegi nirisevasse auku suuuure augu ja siis TERVE köök oli vett täis. Kuid mitte niisama vett, vaid lihtsalt sellist musta roostevett. Õhh.. see oli jube. Mina, sealjuures olin samuti vett täis. Kes selle pärast ära pidi koristama? Mina. Ma jätsin röstri pesemata, sest see on ju elektrical-device jne. Ohh.. well.

Õhtu kulmineerus sellega, et istusime Sassiga arvutis... ma pigem jälgisin, kuidas ta Caroliniga chattis.

Laupäeval me läksime kogu seltskonnaga randa ja olime seal. Vesi oli külm. Üks halvimaid ujumisi see suvi. Ära minnes läks just õues megapalavaks .. Lame.

Õhtu oli pikk, sets öösel kell 4 oli õues ikka veel 24 kraadi. Ma läksin küll varem magama, kuid ema teadis rääkida.

Pühapäeval käisime Paunkülas ujumas. Õues oli lihtsalt niiiii lämmatav ja vees oli lihtsalt niiiiiiii hea olla. Täiesti imeline. Pühapäeval oli ka see suur torm õhtul. Kui me Paunkülast tagasi tulime siis käisime Kosel poes ja peale sedamsõitsime koju. Ema sai aega mulle veel fetti õpetada ja filmi sisse panna ja siis oli veel veidi aega ja tuligi torm. See oli niii põnev, kuid kohati ka väga hirmus, sest ma pole ennem seda kogenud, et täpselt minu maja kohal lööb välk. Alati on see kusagil eemal, kuid seekord oli täpselt minu kohal. Üüüüüülifreaky.

Siis aga läks torm üle ja ma veetsin õhtu ... hilisõhtu oma toas lugedes raamatut ("Väikesed naised") ja lahendades Sudokut. Mul on viimasel ajal mingi Sudoku obsession. Ma kogu aeg lahendan neid. Aju kõrbeb.

TÄNA!!! Jeei. Tänane hommik oli tappev. Ma lihtsalt ei suutnud olla kuidagi. Oli nagu uni, kuid magama ei jää. Tavaliselt on ka see mure, kuid ma saan sellest jagu. Õudne. Tõusin üles ja tsillisin teleka taga ja siis olin sutsu arvutis ja siiiiiiis hakkasin kooki küpsetama.

Ma pole vist elu sees seda kooki nii kiiresti valmis saanud. Igatahes see tuli väga hea ja oli Annabeli juurde jõudes karbis päris suur mökerdis.

Annabeli juurde jõudes võttis mind vastu.......... Annabel. Ma polnud kunagi tema selles kodus käinud. Istusime ja chillisime tema toas, sõime kooki ja siis läksime pildistama. Kaugelt ähvardasid meid suured vihmapilved, mistõttu tegime veel kiiremini. Läksime ühe siinjuures asuva kanali juurde. Tegime mu vana fettiga pilti ja nüüd tuleb vaid loota, et need pildid välja tulid.

Tagasi tulles (ja ka sinna minnes) nägime tee peal surnud konnasid. Tagasi jõudes chillisime veel veidi ja siis ma ei suutnud vastu panna ja tegin ka endale näoraamatu. Vot nii. Siis me vaatasime uuesti filmi "(500) days of summer". See on väga oosm film. Mulle meeldib see ülesehitus ja see, et see sarnaneb hullult sellele seriaalile "Pushing Daisies".

Sõime mingisugust imelist juustupirukat ja siis algaski meie nerd-party. God! kuidas ma armastan läpakaid. Ma vist ei väsi seda korrutamast, kuid mis teha, ma leian, et need on imelised. Praeu ongi nii, et mina olen Maarika Mac'is (ajeee) ja Annabel kõhiseb ja kihiseb oma voodil oma läpaka taga.

Üks hetk Annabel ütles: "Ma arvan, et varsti on aeg süüa." Ja siis kui me sööme minu tehtud kooki ja joome piima ja mahla.. siis peale seda me teeme veel mõned pildid. Ma ei suuda oodata, et näha, kuidas see kõik välja tuli...!!!

Weird.. ma ei saa siia pilti. Eks ma siis illustreerin mõni teine kord.

Minu poolt aga kaunist õhtut/ööd!

Don't kill the toy boy!

Ma käisin eile kinos. Üksi. Jälle. Ma käin kogu aeg igast mindfuck filme üksi vaatamas. Eile vaatasin siis filmi "Inception". Oh.. mulle meeldis see väga. Aga.. ma pean tõdema pisiasja, et mulle meeldis "Shutter Island" rohkem. Inceptionis oli liialt plaju actionit. Mulle ei meeldinud see.. just nagu "Public Enemies"-s ka. Liiga palju tulevahetust. Tüütas veidi, kuid film iseenesest oli hea. Sisu oli geniaalne ja ebareaalne ja lõpp.. ohh kuidas ma armastan selliseid lõppe. Ma lahkusin kinosaalist jälle muigvel sui ja läksin bussiterminali.
Seal trehvasin Karoliina ja tema klassiõe Liisaga. Käisin ja võtsin endale ruttu süüa ja siis tulin tagasi ja me läksime bussi peale.
Kui me seisime väravate taga järjekorras tuli meeletut padukat. Kas ma mainisin, et tegemist on Mika kontserdile minekuga? Ei. Noh, igatahes. Me seisime seal ja me seisime KÕIGE suurema paduka ajal seal järjekorras. Horror! Ma ei suutnud ennast ära tänada, et olin kodust kilekeebi kaasa haaranud. Lõpuks tuli ka Kaisa ja me järjekord liikus ja me saime sisse ja ma olin sunnitud oma pooltäis coca ära viskama. What a shame! Siis me läksime ja saime head kohad lava ees.. meie ees oli veel ainult kaks inimest - nagu ridade mõistes. Me olime kolmandas reas. Seisime seal kaks tundi. Siis tuli Lenna lavale.
Ta ei löönud mind pahviks, kuid mulle meeldisid ta laulude positiivsed sõnumid. Siis läks tund aega aega ja kui lavamehikesed viimaks valmis said ja juba rahvahordid mu slejas elasid tuli lavale MIKA bänd. Ja siis hakkas lavatagant kostuma Mika häält. Kontsert hakaks pihta ja kui ta lavale jooksis oli seal juba nii palju energiat.
See oli täieti imeline! Mulle meeldis see, et Mika laulud ei ole .. klišeelikud armastuslaulud või sellised kurvad .... Ta saab käia ja esineda ja ta võibki lihtsalt kogu aeg funida ja nalja ja teatrit teha! Ta oli nii lõbus ja mulle meeldis see, et ta oli laval ja tal olid vahepeal naerukrambid ja et ta sutles publikuga nii avhetult ja OOoo kuidas mulle meeldis see kuidas ta tantsis! Ta tantsis nii hästi. oosm!
Mullishow tuli imeliselt välja! See oli lihtsalt vapustav! Bändi ja Mika nägu oli nii lahe.. nad olid nii rõõmsad ja neid mulle oli nii palju. Kahjuks oli mu mullitaja mu kotis minu keksimise peale vahtu läinud nii et mullid ei tulnud justt nii lihtsalt. Aga see oli ikkagi vinge!
Kui kontsert lõpuks läbi sai ja me liikuma hakkasime sain alles aru KUI väsinud mu jalad olid. Kella kuuest üheteistkümneni seista oli jõhker ja jalad olid tinarasked. Kurk oli valus ja selline tunne oli, et mu trummikiled on paistes.
Õhtu lõpul sain teada, et üks pruutkleidis tüüp, kes laval oli ja mingil imelikul kombel Liisa firma-tantsuliigutust tegi oligi Liisa! Ma olin pahviks löödud! Ootasin terve kontserdi, et huvitav millal Mika neid 20-t inimest lavale hakkab tarima, kuid lõpus sain aru, et nendes kostüümides ringi silganud inimesed olidki need 20 õnnelikku. haha... ja see oli ikkagist koomiline kui ma hiljem avastasin kuidas ma seda tantsuliigutuse asja kokku ei viinud. Mõtlesin veel: "Pean hiljem Liisaga rääkima, et kas ta pani tähele." Ohohoo.
Igatahes oli see kontsert megaoosm! ja ma jäin väga rahule.

"This is our last concert, so we we have a lot of fucking around to do.
Care to join?"
/MIKA/

Saarne Instituute

Mu fotoblogi on niiii unaruses. Miks? Sest mul pole fotokat! Täielik kriis. Ma vaatasin eile taevasse ja panin sinna oma käe ja vaatasin: "oo.. see on lahe!" Ma usun, et tegelikult pole. Siis õhtul tuli veel üks idee ja ohh.. kas palun keegi oleks nii lahke ja annaks mulle mu fotoka?
Minu tegemistest vahepeal nii palju, et komapäeval ja neljapäeval ma olin ilusti kodus. Käisin rattaga poes ja tegin õhtuks süüa. Neljapäeval ma tegin kurke! Ajee. Ma avastasin, et kogu selle töö jõledaim osa on otsida kaitsevärvuses kurke. Nad on rohelised ja siis kogu ümbrus on ka roheline ja see on jube.Reede am olin terve päev pingul ja põnevil. Koristasin tube ja tegin šokolaadiküpsised. Btw need maitsesid IMEHÄSTI! Ma muidugi lasin esimese laari jälle kõrbema, kuid üldmulje oli imeline. Lõpuks oli aeg ja maläksin teistele bussi peale vastu, kuid kui am helistasin ja uurisin kui kaugel nad on olid and alles Jüris. Buss oli Tallinnas ülikau ummikus. Läksin tuppa tagasi ja siis järsku kuulsin bussi häält ja buss oli teinud väga kiire lõpuspurdi. Annabel, Merelle ja Piia kõndisid rõõmsalt minu poole.
Juhatasin and majas ringi ja siis nad andsid mulle oma tehtud kooki ja küpsiseid. Koogi oli teinud Merelle ja küpsised Piia. Annabel oli muidusööja. Haha. Igatahes.. siis me hängisime ringi. Piia ja Merelle rääkisid kuidas nad bussipeatuses olid trehvanud Aigariga ja viimane oli siis käskinud mulle õnne soovida. Mis puhul? Kes seda teab.
Tegime kreeka salatit ja vaatasime "Family Guy'd" Ma ei leia enam kahjuks juutuubist seda megaoosmit High 5'e.
Õhtuks tegime veel ahjukartulAid ja viinereid. Sõime üleval rõdu peal ja kuualsime minu muusika kausta. Hmm.. peaks mõned laulud vist ära kustutama. Peale söömist läksime silla peale ja tegme pilti. Piia oosmi kaameraga ja siis veel oosmima kaameraga. Ja siis me hakkasime autodele lehvitama. Vaatasime paljud vastu lehvitasid ja kes tuututas ja kes vilgutas ja paar inimest näitas fuck'i ka. Jees. Kind'a got carried away.
Siis me alustasime movie night'ga. Esimeseks oli "Feilenbergide saaga I ja viimane osa."
Siis vaatsime filmi "Orb". See oli täiega lahe film. Ma pole elu sees õudukat vaadanud. Ja see ei olnud ka NIIVÕRD õudukas, kuid ikka oli ka. Vahepeal häirisid need klassikalised õudukastseenid, kus keegi nagu kõnniks selja taga ja selle ukse taga on keegi, kuid selles filmis kunagi polnud. Need olid lihtsalt pingestamiseks. Filmi sisu oli aga minu arust geniaalne. See oli täiega lahe.
Hiljem vaatsime veel mingit filmi "Eagle vs. Shark" Ma ei viitsinud seda vaadata ja hakkasin koristama ja sättima.Kui ka see film läbi sai läskime magama ja rääkisime oikalt ja mu põsed hakasid pidevast naeratamisest valutama ja kogu aeg oli hirm, et kuskilt tuleb Esther teeb mulle haiget.
Laupäeval tõusin ma varem kui teised ja hakaksin oma kotti kokku panema. Linnas saime kokku Kaisaga ja siis me läksime kolmekesi (Piia ka) täikale. Hmm. täikat polnud. Fail.
Siis me hakkasime Kaisaga šoppama kingitust.
Sõime Bristos ja sõitsime Laagri poole. Seal võttis sünnipäevalapse Silveri ema ja veel keegid kogu rahav peale ja viis meid sünnipäevakohale. Alguses me Kaisaga hängsiime omaette ja vaatasime inimesi. Õhtu lõpuks olid kõik igal pool ja mitte kusagil ja me rääkisime inimestega juttu ja kui parasjagu mitte midagi ei toimunud.. siis me tantsisime. Meil oli kööginurga disko. See oli väga lõbus ja meie laulud tulid nagu tellimise peale, kuigi me soovisime neid laule ainult omakeskis tulid nad maagilisel kombel mõne aja pärast kõlaritest! Sis tuli Kaisa ema ja me läksime Kaisa juurde. Nende laagri kodu on nagu maha jäetud. See on nii ... üksi.
Täna hommikul ma sain teada, et Piia laseb mu üle ja ei viitsi kinno minna ja Merelle ka ei tule. Merellel oli põhjus. Piia lihstalt lasi mu üle. Ma pidin juba üksi kinno minema. Sõitsin bussiga ja kuna oli umbes kolm minutit marsa väljumiseni mõtlesin: "Kui buss jõuab Estoniasse ja marsa on ees, lähen selle peale. Kui ei, lähen kinno" Saatus tahtis, et ma koju läheksin. Ma arvasin ka, et me sõidame sugulase juurde, kuid koju jõudes tuli välja, et ma oleks võinud heaga kinno minna ja juba täna olla ühe filmikogemuse rikkam. Merelle, mis sa teisipäeval teed?
Kodus am aitasin ema töödes, õmblesin, noppisin piaprmünti ja tegin kooki. See kook maitseb imehästi. Šokolaadikook. Yummy! Lisasin täna ka tavalisse retsepti veidi kookost. See on imeline, et mul see retsept siiani peas on. Nimelt, ma tegin seda kooki kaks-kolm aastat tagasi peaaegu iga päev ja retsept kulus pähe.Täna õhtul kavatsen vaadata filmi
"Public Enemies." Nägin seda eile raamatupoes ja siis meenus, et ma olen seda ammu vaadata tahtnud.Aga nüüd ma lõpetan.Kena õhtut!