Gotland nr. 9&10

Mõtlesin, et võtan ruttu Gotlandi viimased kaks päeva kokku. Neist on juba nädal möödas... Pisar.
Eelmine pühapäev oli siis selline, et Lisbeth viis meid Visbyst välja, viis meid mere äärde. Suur kivine rand, ümber ainult suured pangad ja kaugel udu sees Visby. See oli nii mõnus. Ilm küll oli külm, aga siiski täpselt õige. Lisbethi väike poeg viis meid ka oma salatreppide juurde. Seal oli midagi treppoja sarnast, ainult, et suurem ja võimsam. Seal oli nii lahe. Muidugi meie kaskadöörid ronisid kohe sinna üles ja ei kasutanud selleks teps mitte treppi, vaid vana head mulla- ja muidateid. Veidi maad eemal oli teine suur "kosk" veel. Ka sinna alla ronisime. Ohh.. oleksime võinud terveks päevaks sinna jääda!
Edasi sõitsime suure panga otsa. Kuna ma pole ilukirjanduses kunagi hea olnud, ei oska ma sõnades kirjeldada kui maagiline seal oli. Lamasime serval ja vaatasime merd.
Siis aga tuli tagasi sõita. Ma olin olnud selle reisi ajal vist ainus, kes lõunauinakut ei harrastanud. See päev oli aga erand. Ma olin lihtsalt nii väsinud, et heitsin ka tunniks ajaks unele. See tund sai liiga kiiresti täis ja juba suunudsime uuesti teatri poole, et anda oma viimane etendus Gotlandil.
Lava oli niiske. Võib isegi öelda, et märg. See raskendas kõvasti hea etenduse andmist - vähemalt minul. Ma hoidusin pidevalt libisemast, kuid siiski lõpuks Zack's dance'i ajal see libastumine tuli. Ma olin nii pahane, sest see on üks mu lemmikuid tantse!! Teine äpardus oli mul veel. Nimelt, alguses, kui on minu kord keep ära võtta, jäi see mul kuidagi kinni. Sõlm tuli ilusti lahti, kuid keep ise jäi veel kuidagi kinni. Tirisin selle ära, veidi valus oli, kuid läksin kohe edasi. Pärast, keepe ära pannes tuli Mirjam ühe keebiga minu juurde ja võttis sealt vähemalt 10cm pikkuse ja 1cm laiuse juukse... riba? Ma ei saa öelda tüki ... sest see oli kuradi pikk. Ma olin endal juukseid peast ära rebinud... nojah.
Peale etendust läksime Kattise juurde ning istusime seal umbes kella 2 või poole kolmeni. Lihtsalt istusime, rääkisime juttu.. kella ühe aeg tegi Kattis pastat.. sõime ja siis suundusime minekule, et esmaspäeval kell 9:45 lennukile astuda.

Planking on a cliff

Eestisse tagasi jõudes läksime kohe Stuudiosse, kus saime sooja vastuvõtu osaliseks. Teel sinna oli kõigil mingi veider ärevus sees... kuidagi nagu kurbus, et Gotland läbi sai, aga samas... tjah.. ei teagi, mis see õieti oli.

Gotland nr. 7&8

Hej! Tack! (Aitäh!)
See on ulme, kuidas siin ajataju kaob - nagu ikka puhkuse ajal. Ma hoian oma viimast sissekannet lahti ja püüan aru saada, mis peale seda juhtus ja millal mingi asi toimus. See on ikka päris õudne. Eelmine kord ma kirjutasin reedel, aga kirjutasin neljapäeva kohta. Kuna ma pole praegu veel magama läinud elan laupäevas, mis teeb, et tegelikult kirjutasin ma viimati eile.
Reedel igatahes oli meil hommikusöök, siis trenn. Peale trenni käisime jäätist söömas ja siis ma kirjutasingi blogisse. Peale blogimist oli aga põhisündmus alles ees - esietendus.
Läksime kella kuueks teatrisse: riided, grimm, soojendus. Sealt õppisin, et teinekord tuleb silmad värvida pärast soojendust. Eriti tore oleks soojendust mitte teha kampsunis. Ning siis sõitsime platsile. Kuna me suundusime kohe oma väiksesse meeter korda kaks meetrit onnikesse, ei teadnud me rahvamassist midagi. Lavale läheme me alati aga juba keepides, seega ei omanud ma kohaletulnud rahvast ennem aimu, kui etendus juba käis ja me lõpuks püsti tõusime. Rahvast oli palju - ligi 350 inimest.
Esikas läks väga hästi!! Energia oli super, miimika - kõik! kõik! töötas väga hästi. Mingid kohmitsemised vb tulid ka sekka, kuid nagu Kattis ütleb: "If you do it wrong - do it fucking wrong!" Seega midagi hullu polnud. Preppy girls'i number läks ka imehästi.. ühesõnaga - tulime lavalt maha ja hullusime. Väga, väga hästi läks. Kattis pärast rääkis, et publikus oli olnud ka üks Rootsi mingi teatrite liidu suurmees.. või... keegi.. Ühesõnaga, üks suur nimi Rootsi teatrimaastikul, kes põhimõtteliselt on oma suhtumiselt selline, et "what is this hip-hop you are doing?" Kattis rääkis meile pärast nii: "He came to me after the show, and said, that everything was really nice. "Only one thing, " he said. And I was like... ookay - here it comes... and he said: "You should put some more clothes on some of them, or they'll catch a cold."" Niisiiis... woop! woop!
Peale esikat oli teatris õhtusöök. Istusime, rääkisime juttu ja lõpetasime õhtu diskoga. Disko oli meeletult lahe! Vahepeal muidugi tekkis väikene alaväärsuskompleks, kui Kattis ja David tantsima hakkasid. Sellest sai küll kiiresti üle, sest come on! - omad inimesed!! Aga.. siis oli teine häda - nad tantsisid nii hästi, et ma lihtsalt jäin vaatama ja unustasin tantsimise sootuks. Disko viimane lugu oli 10 tundi pikk..  kuulasime sellest vähekene... aga see oli nii catchy tune, et pärast lahkudes (tsiteerin Gretet) oli tunne nagu igas mu keharakus on üks väike Frodo, kes tantsib ja teeb õnts, õnts, õnts!

Foto: Stig Hammarstedt

Foto: Stig Hammarstedt

Me olime täna Gotlandi ajalehes! Suurelt! Nimed olid juures ja puha! Need pildid, mis ma siin etendusest kasutan (ja nime alla panen) ongi tehtud selle ajalehe fotograafi poolt. Need on küll tehtud sellel neljapäevasel etendusel, kuid need pildid on siiski ülimegavinged!!
Täna oli üks kõige lebom päev üldse! Tõusime, läksime linna hommikust sööma (sest magasime siin maha... arvasime, et oleme kavalad, kuid ei olnud) ning peale seda jalutasime linnas ringi. Visby on lihtsalt maagiliselt kaunis! Uitasime lihtsalt mööda tänavaid kiriku juurde. Läksime sisse. See nägi minu arust siseplaanilt välja põhimõtteliselt nagu Jaani kirik, kuid samas - mida mina arhitektuurist tean? Aga seal oli siiski väga ilus. Lisaks sellele, et me saime lihtsat kultuursed olla, osalesime ka ühel ristimsel. See oli mu elu esimene ristimiskogemus. Tuleb tõdeda, et see oli ka veidi hirmus... eriti siis, kui kõik kohalolijad hakkasid korraga Meie Isa palvet lugema... tekkis tunne nagu see oleks mingi õõvastava sekti kogunemine.
Läksime välja ja jalutasime edasi. Leidsime tee pealt (st. keset vanalinna) ühed lossivaremed. Läksime sisse, leidsime trepi, ronisime üles. Läksime nendest varemetest välja ja leidsime teised. Läksime sisse ja ronisime ka seal mööda treppe. Väga okei. Mitte mingit turismiatraktsiooni vms... lihtsalt varemed, kus saab teatud kellaaegadel jalutada. Edasi jalutades leidsime end järsku tuttavatelt radadelt ning jõudsimegi hotelli tagasi. Järelejäänud pärastlõuna veetsime filmi vaadates. Filmiks oli "Bridesmaids." Tuleb tõdeda, et see oli kohati naljakas, kuid siiski not my cup of tea. Teised väidavad, et see film oli nii halb, et see oli lausa hea, kuid ilmselgelt pole nad "The Roomi" näinud.
Kella kuuest kogunesime uuesti teatrisse, sättisime, soojendasime ja sõitsime platsile, et anda oma teist etendust. Kui istusime oma toakeses (me kutsume seda tegelikult saunaks) tuli Thomas (lavastaja) meie juurde, et anda teada, et 10 minutit lavaleminekuks ja puistas nii muuhulgas, et rahvast on poole rohkem kui eelmisel õhtul. Vot seekord tuli kohe suurem närv sisse, sest ma ei suutnud seda uskuda. Laval ümber pöörates oli aga oma silm kuningas. Mass oli väga suur, taevas siras täiskuu jne jne jne. Oh jah! Nii kurb on mõelda, et jäänud on veel vaid kaks etendust - neist üks on Tallinnas. Aga see-eest homme oleme me veel Visbys ja ei mõtle sellele, mis meid tagasi tulles ees ootab.

Foto: Stig Hammarstedt

Gotland nr. 6

Hej! Ma tahaksin siia nüüd kirjutada ühe rootsikeelse sõna, kuid see on kahjuks liiga ropp. Me ühe trenni pausi ajal õpetasime üksteisele roppusi... jah.

Eile oli õues niii soe ilm, vastukaaluks tänasele, kui sajab vihma. Nojah.. Aga me käisime eile uuesti poodlemas. Tahtsime minna kaltsukatesse, kuid jõudsime ainult ühte kaltsukasse ja tagasiteel jäi tee peale H&M, kust uuesti läbi põikasime. Kuna mõned neiud jätsid oma viimased kopikad sinna, lõpetasime oma poeretke. Keegi ei viitsinud enam väga teise kaltsukasse minna, aga tahtsime ehtepoodi minna. Nimelt, on igal õigel Gotlandi elanikul Gotlandi sõrmus. Ja see sõrmus on imekena! Nii me siis Karolini ja Mirjamiga otsisime endale ka sellist. Ühest poest leidsimegi. Päris hõbe ja puha! Ning ikka meeletult ilus.. selline.. igapäevane. See teeb käe kuidagi lahedaks ja jätab üleüldse Gotlandist väga hea mälestuse. Tagasiteel leidsime ühe hästi ilusa vaateplatvormi, kus tegime pilti ja imetlesime vaadet merele.

Peale šoppamist läksime tagasi hotelli, viskasime veidikeseks pikali... lasime ühel tobedal 10 tundi pikal lool ennast kummitama hakata ning kella neljaks läksime teatrisse. Tegime dialooge läbi, panime riidesse ja sõime. Siis tegime grimmi... me kõik olime oranžid, sest see jumestuskreem, mis meile toodi.... oli oranžikat tooni. See oli natukene naljakas. Eriti Grete puhul, kelle kostüümis on palju paljast nahka. Keha ja nägu lihtsalt ei haakunud.

Igatahes kell 18 oli meil läbimäng ühe tantsukooli õpilastele... kuna see oli meie esimene järjest läbitantsitud etendus laval, läks see ikka päääris metsa. No ikka kõvasti. See oli rohkem naljakas kui professionaalne. Tjah. Aga peale seda läksime tagasi teatrisse... sõime mõned kuumad koerad, uuendasime grimmi, rääkisime vigadest ja siis läksime uuesti lavale, et teha valgusega läbimäng pressile. See läks juba kõvasti paremini!! Väikesed vead on vältimatud, kuid ikka läks hästi.

Peale seda olime rõõmsad ja tulime hotelli. Kohale olid jõudnud ka Annika ja Maarja (Nukust), kelle toas me terve õhtu veetsime. 

Gotlandi sõrmus

Pildid Karolinist kohe kuidagi õnnestuvad imehästi

Keegi päriselt ELAB sellises korteris!!

Gotland nr. 5

Hej! Vem tillhör väldren? (Who does the world belong to?)
Eile ma ei jõudnudki pilte üles panna, sest jõudsime nii hilja koju. Päev algas muidu meil mööda poode kapates. Mulle ikka meeldib, kuidas mul on põhimõtted selleks, et nendest mitte kinni pidada. Nimelt, ma proovisin mitte osta sinist ja vältida üleüldse samasuguste asjade ostmist. Jõudsime poodidest koju ja ma laotasin voodi peale kaks sinist ja kaks triibulist asja, rõhk lisaks sellel, et poes käies oli mul juba triibuline asi seljas. Niisiis, mitte mingisugust vaheldust minu garderoobi.
Peale poode oli uuesti trenn, tantsisime paar korda läbi ja siis läksime lavaproovi, kus hakati valgust panema. Müür võttis kogu õhtupäikese ära, seega oli seal väga väga külm. Siinkohal teen endale pai, sest päeval ostetud soe soe pusa (sinakas toonis!!) oli vägagi asjakohane. Kuniks me veel lavale ei pääsenud, sest oodati kedagi tegelesid kõik oma asjadega, kes rääkisid juttu, kes näkitsesid süüa - meie Gretega tegime lavavõitlust. Üks hetk hakkas aga liiga külm ja ka meie suundusime väiksesse onnikesse, mis meile selleks puhuks sinna oli toodud. Üks hetk olime kogu trupiga (9 inimest) ja koreograafiga seal sees. Päris kitsas oli, kuid väga soe. Noja siis lõpuks saime lavale. Tegime keepidega proovi. Iga kolme löögi tagant umbes oli paus, sest valgust sätiti. See oli päris lõbus. Meil oli lõbus. Ja osadel oli külm - lõpuks ikka väga külm.
Kell 00:00 saadeti meid koju ära, valgus saadi paika alles kell 2.

See on hommikusöök 

Sellistes välikohvikutes süüakse lõunat

Meie lava ja Ringmur

Who does the world belong to?

I eat ice cream in bed. I sleep with the nightlight on. ANTM? Mäletate?

Kõik teevad endale sooja 

THE flag dance

Gotland nr. 4

Hej! En, tvo, tre, füüre, fem, sex, hüe, otta, niiu, tiiu.
Täna õppisin kümneni lugema.
Ööd on siin mustad ja ilmad maagilised. Täna võtsin officially esimest korda päikest, niisiis... jah, siin on sitaks soe.
Täna saime terve koreograafia lõpuks valmis. SO much win. Proov oli kuidagi üldse väääga väsitav, kogu aeg oli hästi palav ja raske. Mingid tõsted ja värgid. Aga hakkama saime. Homme õhtul on valgusega proov, mis tähendab, et saame lavale minna!!
Selles mõttes ega täna midagi maagilist ei juhtunudki (üks väga maagiline foto välja arvatud) - tegime trenni ja peale seda istusime, sõime pizzat, rääkisime juttu ja naersime end ribadeks. Pärast läksime ühte imearmsasse kohvikusse, mille verandalt oli meeeeleult ilus vaade. Oh.. siin on ikka nii tore. Proovisin täna korraks isegi matemaatikat kätte võtta, kuid selgus tõsiasi, et mul on kõik ununenud..
Seega ma hoian ennast nii kaua kui võimalik Visby lainel ja teen nii nagu iga korralik õpilane teeb - mõtlen asjadele viimasel minutil.

Ülevaade meie toast:

Ja nüüd lihtsalt pilte tänasest:

Erakordselt kaunis.

See tohutult lahe kohvik