Kõrbelõhn

Täiesti hull, ma magasin täna hommikul jälle sisse. Üheksa aastat pole seda probleemi olnud ja nüüd juba teist nädalat järjest. Läksin siis kooli teiseks tunniks. Lõpuks tuli välja, et ehk oleks olnud mõtekam üldse mitte minna, sest muusikas, okei, see oli ainus tund, millel oli sisu. Rääkisime lõpetamisest. Muusika pole enam ammu muusikatund, vaid on pigem lõpetamisetund.
Vene keeles ja füüsikas me käisime õues, ükskord tornide platsil ja teinekord Vabakal. Keemia ajal istusime niisama.
Keemias ma tegin Carolinile Jon Lajoie šokki. Haha, ta reaktsioon oli niii naljakas. Lauluks oli "Alone in the universe". Kes tahab, kuulaku ka. Vähemalt esimese refräänini:D
Inglise keel.. see oli kõige sisutühjem inglise keel, kui välja arvata see kord, kui me Liisaga mitte midagi ei teinud. Pmst me pidime kokku panema tsitaate ja siis läksime koju. Jees...
Läksin ja saatsin oma hunniku asjadega(mis K mulle tagasi tõi) K bussi peale. Siis läksin koos Evelyga Solarisse, kus nägin Kätut ja ka Annabeli. Siis läksime kolmekesi(Evely ei tulnud) Solarise katusele, mis on viiiiiiimaks avatud.
Seal on ülimõnuusad diivanid ja me istusime seal. Siis Toodi meile menüü.. uups. see oli Komeet, mis on ka ülakorrusel. Me ei tellinud midagi ja ära meid ka ei aetud. Haha. Niisiiis.. Annabel läks marsale ja varsti liitus meiega C(+jäätised) nii et me istusime seal katusel mingi tund-poolteist.
Ma kuulsin täna, et lisaks C-le oli ka Kätu saanud Erkile.. see on niii lahe. Nagu lambist. Täiega khuul. Ma leidsin Weekendist pildi ka temast. Täiega vinks. --> (Pildi leidsin, sest Kätu ütles, et seal on:D)
Hah, kodus ma hakkasin labist oma tuba koristama ja siis tegin endale grillleibu ja tulin arvutisse. Mingi hetk tundisin leibade lõhna! Shit! ma unustasin nad välja võtta. Jah, nad kõrbesid põhja.
Nüüd aga sportima. Ma lähen rattaga sõitma.
Ahjaa!! Päev algas meeeeeletult hea uudisega. Nimelt, homme ei pea kooli minema. Homme on see õppekäikude päev ja siis Aimla ütles, et kui me midagi välja ei paku, et siis on vaba päev. Muidugi polnud kellelgi midagi pakkuda nii et homme on vaba päev!!
Kaunist esmaspäeva!

Kohutav nädalavahetus. Ainult et.... ei olnud!

Niisiis.. mul on päris palju vaja kokku võtta. Teisipäeval - nagu kogu see nädal - oli kool mõtetu ja peale kooli läksime kõik koos kutsikaid vaatama. Need imearmsad olevused ronisid meie otsas, lakkusid meie taldu ja kõdistasid veel kõikvõimalikke pidi!
Kolmapäeva võiks nimetada "Oleks" -päevaks. Nimelt peale kooli läksime Pga mu ema töö juurde, et võtta sealt kinkekaarti(photopoint). Siis suundusime Pärnu maanteel asuvasse phtoopinti. Istusime seal umbes 10 minutit, sest mehel oli teine klient ja siis tuli välja, et ma oleksin pidanud statiivi ka ikka kaasa võtma, et sellele kotti osta. Siis läksime bussipeatusesse ja läksime bussile. Nägin meie taga 32-te, hiljem tuli välja, et meil oleks olnud väga väga mõtekas selle peale minna ja et me oleks selle peale jõudnud ka. Siis me läksime läbi kesklinna kristiine juurde ja ma ostsin endale spidomeetri!! Jehuu. Happyness! Okei, siis läksime P juurde ja hängisime seal kuni oli aeg minna oivikute õhtule. Bla-bla. igav jne.
Peale oivikute õhtut läksime emaga aga seal samas Adamsoni tänaval elava sugulase juurde. Maja nägi väljast ilus välja.. astusime sisse oli täielik peaaegu-urgas. Ja siis astusime tema korteriuksest sisse ja ma armusin. See oli imeline! See oli täiesti amazing korter! Oh.. See oli imeline. Istusime seal mingi kaks tundi ja siis läksime koju. Ma nägin seda sugulast eimest korda ja ta jättis mulle väga sümpaatse mulje, ta on hästi energiline ja tore:) Õhtul oli kodus aga Dexter!!!!!
Neljapäev oli tegevust täis. Alustuseks - ma magasin sisse. Siis peale kooli ma kappasin linnas ringi nagu kaamel. Eesel. Muul. See oli jube. Mul oli nii palju asju ja viimaks ma sain omale statiivikoti ja asjad Arvo juurde ära pandud. Huh! Kodus ma hakkasin aga oma spidomeetrit ühendama. See oli omaette ooper, sest see võttis niiii meeletult aega, sest jhis oli inglise keeles ja mingite väga ebatäpsete piltidega. Mul läks kokkuvõttes aega 5tundi. Pausidega. Vahepeal sain oma seelikult kummi üles harutada, sest ma õmbelsin seda päeval geo tunni ajal ja siis seal jäi uudu.. ah pole vahet:D Lõpuks saime spidomeetri peale ja praeguseks momendiks on ka seelik valmis:D
Reedene päev algas minul kell kuus, sest ma tahtsin minna sellele bussile, millega jõuan esimeseks tunniks linna. Buss aga ei võtnud mind peale, sest ratas ei mahtunud kuidagi ära. Siinkohal vajab mainimist, et ma tahtsin rattaga minna P juurde, et see sinna jätta. Ema viis mu siis linna ja koolipäeva oli bla-bla. Ma sellest ei viitsi rääkida. Koolipäev sai aga tund aega varem läbi. Siis läksime Pga P juurde, sõime, vahetasime riided ja meie rattaretk K juurde sai alguse.
Mainin jälle, et eesmärgiks oli jõuda K maakoju Türisallu, see oli väga random idee ja sai lõpuks teostatud.
Meie sõit kujunes väga meeldivaks, kui välja arvata vastutuul, mis oli vastu igalt poolt kuhu me aga oma näod pöörasime. Keskmine kiirus oli 17,4 km/h. Väntasime ja väntasime. Ilmaga meil vedas, sets ei olnud liiga palav, liiga külm ja vihma ka ei sadanud. Tabasalu mägi oli muidugi üle mõistuse! (Pilt--> on enne Tabasalu mäkketõusu) Lihtsalt hull! Kui me siis olime bussipeatuse juures, millest järgmine oleks K peatus siis läksime jube äksi täis, et kohe-kohe oleme kohal! See kohe-kohe oli umbes 3km pärast:)) Täiesti hull. Kohale jõudes saime sutsu puhata ja siis algas orjatöö! Haha:)) Tegelt mitte. Saime ikka puhata ja veidikene venitada jne ja rääkida ja siis läksime pererahvale appi. Meilt võeti suht koha ega tööd käest ära. Pärast mängsime toas väikestega "Reis ümber maailma" ja K ning ta ema tegid süüa. Peale hilist, kuid üle mõistuse maitsvat õhtusööki (magustoiduga!!) läksime magama. Olime laibad, 26km siiski.
Laupäeva hommik algas minule meist kolmest kõige varem, sest korraks ärkasin ja siis oli liiga valge ja siis K nohises ka minu kõrval. Läksin alla ja sõin salatit ja vaatasin stiilipäevikut ja siis kui teised tõusid sõime pannkooke ka. Ma sain ka hommikul vara šoki. Vaatasin meeletust paduvihmas olevasse õue ja nägin, et ma olin eelmine õhtu oma tennised õue unustanud. Jah, ma olin mõelnud, et ehk hakkab sadama, kuid ma lootsin, et ehk keegi nagu tõstab and tuppa. Jah. Feil.
Igatahes läks ilm ilusaks ja siis me hakkasime kolmekesi sättima ja läksime Keila-Joale. Liputajate kombel parkisime end kuuskede ei... mändide alla ja hakkasime riideid vahetama. Kõige esimene oli K. Ta astus aga jalgupidi vette ja oli ilus. Siis oli P ja kui viimaks mina vette sain sai vahepealsetest hoovihmadest täielik rahesadu. See oli külm ja meeletult märg üritus. Ekstreemne.
Siis me sõitsime koju tagasi ja panime batuudi kokku, vaatasime pilte ja tegime rabarberikooki. Siis tegime ühe sõnamängu see oli väga pingeline, kuid mitte nii pingeline kui hiljem oli "Reis ümber maailma" see on tõesti pinget pakkuv. Vahepeal oli ka hiline lõuna, mis oli jälle ülemaitsev! Ja siis sõime magustoiduks jäätisega rabarberikooki.
Õhtusöögiks olid näksid dipikastega ja coca-cola. Eurovisioon siiski! Ma peaks nentima, et see aasta oli tõesti hea aasta! Nagu väga palju häid laule ja üks kokkusattumus. Nimelt, Gruusia laulu eelmäng sarnaneb kohutavalt (kui mitte et polegi täpselt samasugune) ühele Liisa loomingu algusele, see mida ta kogu aeg mängib. Minu arust see on Liisa enda oma, mitte Videvik.
Saksamaa etterebimine oli tõeline üllatus. Lihtsalt totaly! Mulle meeldisid väga paljud: Belgia(hääletasin), Iisrael, Kreeka:)), Saksamaa, Rumeenia. Muide, Rumeenia oli täpselt samasugune nagu eelmise aasta Aserbaidžaan ning mõlemad jäid omal ajal kolmandaks! Nii genius!
Täna hommikul K ronis küll teise tuppa, et mind mitte häirid, kuid ma siiski ärkasin siis, kui ta ra läks. Hommik venis ja siis viimaks hakkasime Pga minema.
Taganttuul, päike, lühikesed püksid! Mõnus! Sõitsime kogu aeg kiirusevahemikus 20-25km/h. Olime poole tunniga läbinud kümme kilomeetrit ja kui jõudsime Rannamõisa siis sealt oli kolm kilti Tabasallu. Vot see oli kiirus. Mingi taganttuul ja vist väike mäeke.. ma ei tea mis see oli, kuid meie kiirus ei langenud madalamale kui 30km/h. Täiesti ulme! Tabasalus tegime väikese nuuskamispausi ja siis tuli Tabasalu mägi! See oli kiiiiiiire! Järsk!!! Ülemõistuse!!! Rattatee sai ühe kurvi peal lambist otsa ja ma oleks äärepealt kraavi kihutanud! Sealt läks juba kiiresti ja siis oligi nii, et K juurest P juurde läks tund ja viisteist minutit, kui reedel kulus vastupidiseks teeks kaks tundi!
Ema tõi mu koju ja kodus ma tegin ka rabarberikooki ja siis tulingi siia piltidega mässama ja kirjutama.

Windows exploreriga on paha kirjutada, jäävad sellised suured vahed sisse, kui vajutad enter.

(Kirjutatud pühapäeval 23.05 kell 16:05)

Ohohoo. Ma avastasin täna, et isa juures olles on alati selline.. mitte midagi tegemise olek. Lihtsalt. Alguses jah, mängid ja mängid väikestega siis viskab üle ja enam ei viitsi.
Nädal möödus üpris kiiresti, kui nüüd tagasi mõelda. T, K ja N olid koolis tavalised päevad. Midagi erilist ei meenu ka. Ilmad olid soojad ja vahetundides käisme kogu aeg õues. N ja R tegin saatuslikud vead ja läksid pükstega kooli. Kahetsen siiani, sest nii palav oli.

Ahjaa ja teisipäeval ma ju käisin seal Estonia vabatahtlike koosolekul. Seal oli hästi tore, kõik olid sellised positiivsed ja rõõmsameelsed. Homme on vaja minna juba sinna ja siis olla abiks. Laenutasin neljapäeval endale kostüümis ja siis me peame jagama soodumüügi raames mängukavasid inimestele ja pressikonverentsi ajal mannekeenidega suhtlema.
Reedel aga hakkasin käsitöös ka lõpuks midagi tegema. Klassis oli rekordarv inimesi, ainult üks puudus. Ma ei saanud muidugimidagi korraliku teha, sest ma sain ainult oma riiet lõigata ja staffi. Mingi lõimelõnga bullshit. Bla-bla.
Peale kooli tegin kiiresti et minna ja osta C sünnipäevakinki - massaaži kinkekaarti. Läksin ühte kohta Väike-Karja tänaval ja ei leia ega leia seda kohta üles. Aadressi leidsin, maja leidsin, kuid minigst teraapiakeskusest polnud halli haisu ka. Masendav oli veel see, et sellel aadressil asuvas kahes poes ei teadnud ka keegi sellest kohast midagi. Helistasin lõpuks sinna ja siis öeldi, et ei see koht on seal olemas ja et vaadake ühte magnetlukku.. seal vajutage ühele nupule. Läksin siis selle magnetnupu juurde ja wow! seal oligi väikese visiitkaardisuuruselt kiri - "Teraapiakeskus" No tere tali! Läksin sisse ja sain teada, et pean veel sularaha välja võma et seda sealt kohe osta saaks - muidu oleks vaja postiga oodata vms. Jooksin siis ja võtsin raha välja - sest ma tahtsin ikka veel marsa peale jõuda. Olles hingetuna tagasi jõudnud teatas mulle see naine sealt, et vabandust, kuid kõik kinkekaardid on praegu ühele tervisekonverentsile kaasa võetud Euroopa hotelli! Damn it! Ma sain nii vihaseks. Läksin siis selle hotelli poole ja siis poole tee peal peatas ema mu telefonis kinni ja tõi maa peale tagasi. Ma ei oleks saanud ju kuskile suvalisele konverentsile sisse sadada ja nõuda mingit kinkekaarti kui mul isegi kontaktisikut pole. Läksin ema töö juurde. Seal lõpuks saime asjad niikaugele, et saime ühe kinkekaardi, kuid mina pidin kohe bussile minema kui üldse koju tahtsin jõuda. Siis oli hull mässamine, et kuidas ma selle kaardi kätte saan, sest ma oleksin linna tagasi jõudnud pool tundi peale selle koha sulgemist. Ema pidi selle ära tooma, kuid ta ei oleks jõudnud selleks ajaks koju, et ma selle tema käest kätte saaks. Lõpuks sain K kätte ja too läks siis seda ära tooma.
Koju jõudes pakkisin ruttu asjad kokku ja siis jäi aega ülegi. Viimaks läksin bussile ja sõitsin linna. Balti jaamas istusin trollile ja sõitsin kolme väga "meeldiva" vene jorsiga Lillesse, sest ma suutsin istuda neljasele kohale, nii et olin lõpuks nendest kolmest ümber piiratud. Maha minnes ütles üks mulle "Devuška! Devuška! Tjudruk! Sa jatsid oma telefon siia!" Läksin sinna ja vaatasin juba hirmunult, ja siis ütles mees käsi kokku lüües: "Vuop! Vjäike naali!" õõõh!
C juures pidime veel ootama kaua kuni viimaks kõik kohal olid ja siis läksime ilma ühe hilinejata - Merelleta - randa. Rannas oli ülitsill. Saiakesed ja puuviljad ja päikeseloojang, ja sääsed ja külmus:D Haha.. ei seal oli tegelikult ka väga tore. Kui aga lõpuks sääsed ja külmus domineerima hakkasid läksime tagasi C juurde. Meid oli nii palju! C juures kuulasime muusikat ja osad tantsisid ja nii edasi. Vahepeal käisime ka õues, seal oli üllatavalt mitte-meeletult külm. Hah, istusime ja siis Merelle, Annabel, K ja P ja mina aruttasime oma... okei tegelikult ainult minu suurimat saladust.
Kui uni võimust võttis läksime magama. Ma kartsin seda osa õhtust kõige rohkem - kuhu me ära mahume? Mahtusime täiega hästi! See oli imeline.
Järgneval hommikul olid kõik põhimõtteliselt samal ajal üleval. Teise tuppa astudes koristas Liisa agarasti ja mõni hetk hiljem nautis ta laua pesemist. Hommikusöögiks sõime P tehtud kohvi-šokolaadikooki, mis maitses väga hästi. Siis me läksime P ja Annabeliga täikale.

Seekord oli niii hea täika. Täitsa lõpp kohe! Mingi hetk kadus Annabel ära ja siis me nägime teda uuesti kui ta ütles, et ta läheb raha välja võtma. Peale seda me teda enam ei näinud. Ise aga tegime edusamme, me kumbki ei ostnud kotti, ega ühtegi paari kõrvarõngaid või kingi! Olime enda üle väga uhked. See-eest sain ma ühe kleidi, pluusi, lühikesed püksid ja märkmiku.

Peale täikat läksin ma isa juurde ja kohe siia jõudes üandi mind lapsi kantseldama. See oli väga mugav, sest naabrilapsed olid ka siin ja siis nad kõik mängisid omaette. Lõpuks ma tegin pakkumise ja me mängisime jalkat ja pärast ka võrku. Jah, see oli imelik mängida lastega, kes kõik on minust poole lühemad, kuid samas, kõik olid väga tublid ja mäng oli täisväärtuslik. Pärast mängisme veel niisama peitust ja mingit varianti ka ukakast.

Täna hommikul tõusin üles pettunult, sest ma tahtsin tea pannkooke, kuid kuna kõik on väga varajased olid and juba minu üles tõusmise ajaks söönud. Käisime batuudil ja siis kui isa tagasi tuli läksime ratastega sõitma.

Nüüd olen niiisama istunud ja lebotanud batuudil kuni väikesed hüppavad. Olen neile olnud verbaalne mängukaaslane, kes hüüab, et "Appi appi maja põleb!" ja siis nad on tuletõrjujad. Ma nüüd lähengi uuesti õue .. olen ehk suure õe eest. Homme lähen aga esimeseks kaheks tunniks kooli, et geo järeltööd phel vahetunnil teha ja siis lähen juba ära Estoniasse vabatahtliku tööd tegema.

(Kirjutatud nüüd.. täna 24.05)
Peale eelmist sissekannet läksin ma õue ja avastasin, et naabrilapsed on jälle seal ja ei hakanud kohe hulks minema. Las mängivad. Tsillisin niisama ringi. Hakkasin mulle puhuma. Tõesõna, mullitamine on väga lahe tegevus, pinget pakkuv ja lahe. Viimaks tulid lapsed ka kõik sinna ja hakkasid mulle lõhkuma. Ma ei saa sellest aru. Miks peaks tahtma ilusaid mulle lõhkuda? Mängisime jälle siis peitust ja viimaks ma läksin tuppa. Siis hakkas ka vihma sadama. Ma istusin arvutis ja olin msn-is.

Täna hommikul, nagu igal hommikul isa juures, tõusin üles kümme minutit enne äratust, sest isa hakkas kohvi keetma ja mina magan elutoas. No pole hullu.
Koolis olin ainult kaks tundi ja siis läksin Estoniasse. Ma ei saanud kohe alguses uksest sisse ja nii ma siis läksin Solarisse, et veidikene süüa osta, ma polnud väga kindel, et me seal süüa saame. Solarises nägin ühte teist vabatahtlikku ja me läksime siis koos sisse. Vahetasime riided ära, saime info, mida ja kuidas ja siis.. siis läksime õue.
Ütleme nii, et ilm mingeid mängukavasid jagada, pikas, maani kleidis oli suht-koht kohutav! Tüdruk - Kadi, kellega ma koos patrullisin .. tema kleit nägi ikka jube välja! Väkk. Kuna aga õues oli jube ilm ei pidanud me olema kella 19-ni. Käisime pressikonverentsil ja siis läksime ära koju. Vot. Selline oli siis minu nädalavahetus.
Kena päeva!

I was hanging in the corner with my two best friends

Uhh.. viimaks jõudsin siia ka.. täitsa lõpp.. Ma tegin oma blogi kujunduse ümber.. leidsin, et hall periood on möödas ja aeg on värvideks. Muidugi ma ei tahtnud ennem kirjutada, kui mul on kõik valmis, et uus jne.. aga ennem, kui saan hakata värvidega möllama on ju vaja uut päist.. jah, ma ütlesin päis. Ohh.. milline mässamine ja suure tõenäosusega kõik veel muutub.. suure tõenäosusega läheb taustavärviks jäle valge jne jne.. siin on väga halb värvivalik! Tõesti on.
Täna on olnud lihtsalt ülihea päev. Mul on nii hea olla. Kui nüüd onju välja arvata proovieksam, milles ma tegin teadaolevalt kaks meeeeeeeletult lolli viga.. üks hooletus ja üks loogika. Jube. Ei salli, kui nii läheb. Oleks, et ma siis oleks tobu ja ei oskaks midagi. Ei! ma oskan, kuid olen natukene, tsutt-tsutt hooletu.
Igatahes, kui kõik olid valmis saanud sammusime vabakale, istusime seal veidikene veel viiekesi ja siis L ja C läksid ära ja siis me jäime kolmekesi. Läksime Abakhani, mulle kumminiiti ostma ja siis läksime rahvusraamatukokku ja sealt P juurde. Käisime poest läbi ja viimaks jõudsime pärale. P hakkas süüa tegema, meie rüüstasime tema kingakappi ja siis oli toit valmis.
Meie Kaisaga katsime laua. Kaks tekki õue murule, kolm klaasi, kolm taldrikut, ko... okei ma saan aru, et te saate aru, et meid oli kolm. Igatahes.. sõime makarone kana ja koorekastmes.. mm.. see oli väga maitsev! Belissimo Piia!
Kui meie söögid olid söödud oli aeg magustoiduks, see oli piparmündi-šokolaadi jäätis. Ma sõin kõige kauem.. täiesti lõpp, ma tegin vist oma rekordi, igatahes.. kui ka mina viimaks söödud sain ühinesin teistega meeldivaks pärastlõunaseseks seedimisprotsessiks. Päike soojendas ja ilm oli ilus.. võtsime päikest kuni viimaks Kaisaga ära läksime.

Kesklinna jõudes läksin vabakal trammipeatusesse, kus kohtasin Steni (Note! Mitte klassist). Ka tema liikus ju sinna suunas - Aia tänav. Ta tegi ettepaneku jala minna. Nii hea oli mõnd vana sõpra näha.. tõesti oli. Rääkisime lõpetamisest ja suvest. Siis läksin mina laulma ja tema ujuma. Vaesekesed peavad 8 korda nädalas trennis käima.. utoopia! Utoopia ma ütlen.
Peale laulmist läksin koju ja kui ma siis mööda linna kappasin - ma loodan, et mitte otseses mõttes - nägin paari fashion fopaad! Neid on nii jube näha.. tekitab peas küsimuse, et ega ma jumala eest mõnikord samasugune välja ei näe? Õõh.
Igatahes siis ma istusin bussiterminalis ja ootasin, et millal bussi peale liikuda ja siis mõtlesin, et küll oleks hea kui oleks praeu läpakas ja mingi inetnetipulk, sest mul oli selline kirjutamisetuju. Suur suur tuhin! Aga näe kurat.. Ma hakkasin mõtlema, et kui kõik teevad oma wishliste.. siis seal on selline.. staff, mis on reaalne. Mõtlesin, et küll minu wishlist tuleks kallis. Tõesti kallis! Igatahes siis ma läksin bussi peale ja bussis istusin viimasele pilngile - sellele pikale.
Ma olen viimasel ajal selle pingi mõnusaid avastama hakanud. Seal on hea palju ruumi. Eelviimases pingis pole nii hea, sest siis on risk sattuda istuma mingi viimases pingis istuva parmu ette. Jah, lisaks minule armastavad viimseid pinke ka parmud - jube mõte.
Koju jõudes hakkasin proovima sõrmust teha. Selleks läksin tahatuppa õmblustarvikute sahtli juurde ja ma sain nii vihaseks. See on lihtsalt täielik seapesa. Täiesti lõpp! Kohutav! Ma andsin alla.. võtsin selle sahtli sealt välja ja viisin oma tuppa.
Ma koristasin sead vähemalt tund aega. Oleksin pidanud before/after pildid tegema, sest ma sain ikka millegi imelisega hakkama. See on nüüd väga ilus ja korras. Olen enda üle uhke!
Kui ma sellega ühele poole sain tegin siis selle ühe sõrmuse valmis ka--->
Täitsa tore tuli.
Täitsa tore sissekanne tuli ka!
Kell on üheksa õhtul ja päike paistab, ilm on soe, joodik jookseb ümber poe, vaatab aknast sisse, ... edasi ma ei kirjuta!
Kõike kaunist!

/Pealkiri: Colera Starship "Good girls go bad"
Tegelikult on tsitaat laulust: "...I was hanging in the corner with my five best friends.."/

And they'll tell me how their week was

Päike, vihm, müristamine, äike. Päike.
Reedene õhtu oli väga tsill ja grill .. mm mulle meeldib grillimine! Laupäeval ma magasin kümneni ja olin üpris veendunud, et õues on paha ilm.. tõmbasin kardina eest ja voila! päike paistis! Oh seda õnne, läksin pidžaamas õue ja ema luges seal lehte.. mm need suvehommikud. Einestasime võileibadega õues ja siis .. siis ei olnudki nagu midagi erilist teha. Kuni vanaisa ja ema läksid linna ja mina .. mina jäin koju päevitama ja matemaatika kogumikust ülesandeid lahendama.
Mitte ükski ei tulnud välja. Täiesti lõpp! See oli kohutav. Jätsin selle sinnapaika tõin muusika ja päevitasin. Siis tulis aga pilved ja ma keerasin ennast oma fliisteki sisse kerra ja hängisin niisama.
Kui otsustasin lõpetada ja sjad tuppa viia tulidki ema ja vanaisa. Uue zuumbox'iga. Ei mõelnud kaua ja viisime selle ruttu üles ja hakkasime ühendama.
Saime kõigega ühelepoole ja siis üritades neid uusi kanaleid vaadata ütles "Vale kaart" helitasime siis Starmani ja tuli välja, et meie box'i juhised on trükiveaga ja on valesti kirjutatud, mis pidi kiip peab kaardi sisestamisel olema. Nojah.
Jäin siis ema tuppa hängima ja vanaisale nööpi õmblema ja üldse nööpe sorteerima.
Üks hetk hakkasin süüa tegema ja ema läks kartuleid lõikama (maha panekuks) ja siis läksin emale appi.. siiamaani on see sõrm, mis noale vajutas valus. Siis panime kartulit maha ja meil jäi meeletult palju kartulit puudu.. siis me läksime emaga keldrisse, et mingite rõvedate mädanenud kartulite vahelt jälle niivõrd kuivõrd korralikku seemet leida. Jube. Mul oli tunne, et ma olen vist eelmises elus olnud talunik, kes naabri saagi mädanema ajas ja nüüd selle eest karistada saab. Fuih!
Igatahes avastasin ma keldrilaest ülivinged veepiisad ja siis ma pildistasin neid..
Igatahes, siis saime valmis ja sõime emaga kiiresti ja läksime linna muuseumiööle. Kuna nukumuuseumi taga oli meeletu järjekord läksime disaini- ja tarbekunstimuuseumisse ning siis fotomuuseumi ja siiis Teatri- ja muusikamuuseumisse. Kui me Toompealt alla jalutasime tuli järsku.. labikalt vastu üks neiu, kes sõitis hobusega. Lihtsalt... nagu see oleks enesest mõistetav, et keset Tallinnat kappab hobune.
Lõpetuseks ostsime jäätist ja sõitsime koju. Kui olime Tehnika tänava lõpus helisats Annabel, kes tahtis bussiaegu ja me emaga võtsime ta peale ja viisime koju. Üllameelsus! haha.

Täna sõime hommikuks pannkooke ja siis ma tuiasin niisama ringi kuni sai muru niitma hakata. Ma olin pool aiast valmis saanud, kui ema tuli vaatama, kuidas mul läheb ja siis see lõppes sellega, et ta võttis üle. Siis hakkas meeeeeeletult suurte piiskadega vihma sadama ja siis müristama ja välkuma nii et ma pidin teleka kinni panema ja läksin alla matemaatikat vaatama.
Koorisin kartuleid ja käisin saunas ja sõin ja vot nii ongi.
Homme on siis proovieksam ja peale seda vaba päev..
Kõike kaunist!

Päike päike päike...

Eile oli nii hea päev... soe, päike, lühike kool, ei olnud geo tööd! Ülemõistuse hea!
Esimesed neli tundi, siis läksime C, L, K, P ja M(erelle)ga koolist ära. Läksime Solarisse, ostsime jäätist ja siis läksime Tammsaare parki päikest võtma. Kui kell sai pool üks läksime Estonia ette ja siis sinna vene keelsele lauluvõistlusele. Kõigi üllatuseks saime päeval teada, et õpetaja tuleb ka. Läksime sisse, istusime maha, jõime vett ja sõime kringleid.Lauluvõistlus ise oli oodatust parem, ma arvasin, et see on mingi kräpp-kräpp-kräpp, kuid see oli täiesti normaalne. Järgmine aasta võtme ise osa;) jehuu!
Ohnoh.. siis peale seda võistlust läksime Kaisaga postkontorisse ja siis sealt jala vabakale, vabadusriti taha mäele ja istusime seal, võtsime päikest ja kuulasime muusikat. Mm... meile paistis kätte ka termomeeter - 25kraadi! See oli kõrb! Nii meeletult soe! Siis me läksime kinno. Ostsime piletid ära ja läksime saali - peagi hakkas "Shutter Island". Jah, ma läksin seda teist korda vaatama - Kaisa poleks ju muidu kunagi sinna jõudnud!
Peale teistkordset vaatamist ei saanud ma ikkagist mitte š*ttagi aru! Jah, ma sain asju natukene selgemaks ja mingil määral juba lõpparvamus kujunes, kuid no - tule taevas appi - stsenaristid on geeniused!
Jooksin kinosaalist välja - nuttes, hüsteeriliselt! Haha.. just kidding, see sobis sinna nii hästi:)) Ei.. jooksin välja ja jooksin vabakale trolli peale ja jooksin kooli, jooksin kolmandale korrusele ja ootasin aula taga. Üks flöödimängija mängis nii kaua, igatahes, kui ma massilise aplausi saatel sisse läksin ja esiritta maandusin hakkas teine esitus - Oskar.
Üleüldiselt oli see omaloominguõhtu väga tore, ma leidsin, et see oleks võinud olla hästi tsill, nii et igaüks oleks migi padja vms kaasa toonud ja kõik oleks boho'lt maas istunud, selline kuntstnikeõhkkonna loonud. Ahjaa! Liisa mängis klaverit! See oli amazing...
Õhtul lõin üle pika aja lahti oma 2008.aasta päeviku. Ja otsisin välja eilse kuupäeva - 13.05 - guess what, see oli täpselt viimane selles päevikus.
Nonii-noniii täna. Täna on veel soojem kui eile. Hommikul panin selga hästi suviselt ja see oli ka õige otsus. Kõik vahetunnid olime õues. See oli kohati nii jube - ma olin totaalselt ahistatud oma sukapükstest nii et ma ei saanudki aru, kuidas inimesed suutsid olla mustades retuusides või lausa teksapükstes! Ma poleks vist suutnud!
Eesti keele tunnis saime oma proovieksamid kätte. Ma sain viie! Enamus said viied, kuid ma ei tahtnud oma tööd kohe üldse käest ära panna, sest üle pika aja oli mu kirjand hea, väga hea! Ma sain maksimumpunktid ja ma olin enda üle niiiii uhke!
Vene keele tunni ajal läksime õue. Need, keda õpetaja vastama kutsus lugesid oma šenok'i ja meie päevitasime samal ajal. Ömeising!
Inka, meid oli inkas NELI tükki! Ok, alguses oli P ka, kuid ta pidi ära minema - meid oli neli. Ja käsitöös ka neli. Muidugi, meid ei saa ju ära lasta ja Kaisa siis nokitses seal ja me istusime ja rääkisime juttu ja lällasime.
Mul hakkas lõpuks õpetajast kahju, kõik laevad tema tundi üle ja ta vaesekene püüab nii palju ja oeh.. mul on temast kahju.
Peale kooli läksime Kaisaga ja guess what? Apriga bussipeatusesse... läksime ka vabakal samasse bussipeatusesse ja vestlesime. Siis ma läksin bussi peale ja sõitsin Vineerisse, et Abakhani minna. Tsillisin seal tükk aega ja lõpuks leidsin kanga. Ma muutsin ka oma ideed seelikust. Igatahes. Siis ma kiirustasin laulma ja laulsin oma hääle ära, mis kui aus olla on üpris jube.. laulad laulad ja siis lõpetad ja siis ainult kähised. Midagi läks seekord veidikene võssa, kuid kolmapäeval kell 19:00 on Kanutiaias kontsert (tasuta!).
Siis algas tohutu eneseületus - pidin olema vähemalt tund aega kuss! Läksin poodi, ostsin vett ja šokolaadi ja siis läksin marsa peatuse poole. Tahtsin juua - te ei kujuta ette kui meeletult ma juua tahtsin. Aga. Ma ei saanud pudelit lahti.
See oli juba teine kord, kui ma Rimi jooki ostan ja selle pudelikork ei tule lahti. Ei, asi pole minus, ma küsisin tee peal kahelt mehelt abi - tuhkagi! Läksin Solarisseja küsisin ühelt turvamehelt abi - temal peaks ju rammu olema. Keerab, keerab ja siis ütleb: "Oota siin, ma lähen proovin selle kuskil lahti saada!" Ja kõnnib ametikäigu poole. Ootan umbes pool minutit ja ta tuleb tagasi: "Mine sellega poodi tagasi ja küsi endale uus pudel, sest see on ebanormaalne!". Võtsin pudeli vastu, vaatasin korki ja nägin seal õhukest nahka ja verd. Küsin: "Kas see on... veri?!" Jah.. see oli veri ja tükk nahka!
Vot nii on lood. Tõin pudeli koju, helistasin emale, et ta räägiks lehes tarbijatoimetusele ja siis kodus pildistasin pudeli üles. Ema viib selle esmaspäeval töö juurde.
Meil tulid mõned sugulased siia grillima! See on nii hea - kas suvine nädalavahetus ei saaks paremini alata?
Kõike kaunist!

You say: "That's f*cked up, why do the chickens have human arms?"

Solarise katusele minna ei saa, sest see avatakse alles kevadel. Minul on täna kodus 23 kraadi nullist üles poole ja ma ei kutsu seda enam kevadekski.
Teisipäeval käisime Kaisaga ujumas. Kui me kehalisest atgasi jõudsime arvasime, et meil on aega küll, sest me tulime ju varem tulema. Siis saabub riietusruumi Elina ja ütleb, et meil on 20 minutit aega kuni piletihind kallimaks läheb. Kiirustasime, jooksime ja jõudsime. Ujusime kilomeetri.
Kodus ma hakkasin laule tõmbama ja sattusid euroofriasse ja olen täna terve päev kuulanud Jon Lajoie't. Tema hmm.. tuntuim lugu on see.... See on ülemõistuse, kuidas ta laulab meeletult ilusaid meloodiaid ja ta laulab täiega hästi (ma ei räägi konkreetselt sellest laulust, mis ma siia linkisin.. see on em.. erand:D). Ühesõnaga. Ta laulab hästi ja ilusatel meloodiatel ja siis kuulad kuulad ja tuleb jälle ...have you ever been high as fuck? Üks laul, kus ta kordagi midagi ebasünnist ei ütle on Sunday Afternoon, kuid see ei ole ka normaalne laul (ei just kontrollisin.. lõpp läheb jälle kahemõtteliseks). Tema lüürika on lihtsalt nii em.. humoorikas? lõbus. Jah! Lõbus:D see ajab naerma, sest see on kohati lihtsalt nii ajuvaba!
Noja täna hommikul või linna peal märgata ühte naerusuist tüdrukut, sest ma lihtsalt ei saanud naeru kinni pidada.. see oli nii koomiline. Ano jaa ma tõmbasin ka Frendinand'i. Ühe laulu üleminek on nii hea, et olen seda pidevalt tagasi kerinud.
Proovieksam läks üldkokkuvõttes normaalselt. Muidugi ehmatasid mind grammatikas ära võrdlused.. on vist jah? Hea, parem, parim jne.. Kirjand.. selle kohta ei oska ma midagi öelda, sest viimasel ajal ütlen, et tuli hästi välja ja saan nelja.. loodan et läks hästi.
Lõpetasime K'ga samal ajal ja läksime mõne aja pärast Õnnise juurde tagasi, sest tahtsime välja saada, kuid valvur ei lubanud. Saime kirjakese ja istusime pargis ning kuulasime muusikat.
Matemaatikad - mõlemad.. me ei teinud mitte midagi. See oli mugav, väga mugav! Bioloogias ju ka mitte midagi ei kirjutanud e. tund pmst oli lebo ja siis oli ju uuesti matemaatika. Enne ja pärast biod jooksin meie kooli IT-mehe juurde, sest tahtsin referaati printida. Teinekord läksin sinna, sest pidin ka sisukorra uuesti trükkima.
Kodus on meeletult soe. Koju jõudes avastasin, et esiuks on lukus ja salapaigas võtit ka ei näinud. Tarisin siis tooli WC akna alla, see jäi liialt lühikeseks. Tõin sinna peale suure piimapüti ja siis panin reketiga esimese akna lahti seisma ja voila! ronisin sisse.
Tegin endale võikusid ja sõin õues, seal oli nii meeletult palav, et tõin teki ja hakkasin siis ikka nagu kord ja kohus päevitama! Mm..!! Silmad kõrbesid.. ja ma julgen väita, et olen ikka pruunim ka!
Head suvepäeva!
Tegelikult ma vist ei tohiks enne õhtut hõisata... kui ikka on KEVAD siis ei pruugi ilm samaks jääda.. ma ei taha ära sõnuda!

P.S. Hiljem kui ma tagaaias päevitasin ja vanaisa koju jõudis tuli välja, et meie salakohas siiski oli võti olnud. That's f*cked up!

Who lives in a pineapple under the sea?

Mm... hommik. Tegelikult on juba üpris päev.. hiline hommik. Vahet ju pole. Kaisa põõnab teises toas, P on ära läinud ja ema ning vanaisa on sõidus. Klõbistan oma punaste küüntega mööda klaviatuuri.
Ohhh.. ega ma sellest nädalast, mis peale kolmapäeva oli, midagi erilist ei saagi öelda.. olin rahatu ja reedel oli lausa traagika - mul jäi rahakott koju! Noh ja siis oli veel see hull käsitöö, millest C juba rääkis. Reedel mul ei olnud laulmis ka, nii et peale käsitööd läksin K ja P -ga Bristosse. No see on ikka ülemõistuse hea koht! ainult et ma kogu aeg teen oma suulae katki, kui see sai seal selline krõbe on, aga see selleks.
Laupäeval ma tõusin 8:30 ja ma teadsin, et kohe-kohe peaks helistama mulle K ja teatama, et ta on Patikal. Seda kõnet ei tulnud kuni kella poole kümneni. Ma istusin emaga köögis ja rääkisin juttu ja siis lõpuks tuli Kaisa! See on nii huvitav, kui keegi nii vara sinu juurde tuleb. Sõime hommikust ja siis.. siis läksid ema ja vanaisa linna, meie hakkasime malet mängima. No muidugi maleni, kui selline jõudsime alles päris hilja.
Siis me läksime õue ja vaatasime kombaini ja lauda üle - ärge küsige miks - pesime kombaini akna ära. Ja siis jäime lihtsalt õue sulgpalli mängima. Mõne aja pärast küpsetasime kaneelisaiakesi ja siis mängisime veel sulgpalli. Ei no õues oli niiiiii soe! Ülemõistuse lihtsalt! Vastukaaluks tänasele, kus on jälle mingi külm ja pilved.
Me ootasime tükk aega Piiat. Kui hakkas müristama läksime tuppa ja siis me tegime P-le sellised welcome sildid - jah meil ei olnud midagi paremat teha. Ja siis me panime riidesse ja kaabud pähe ja haha. ja siis me üllatasime Piiat, kui ta bussi pealt maha tuli.
Terve päev ja muidugi ka tänane hommik kummitab meid Eesti kuulsaima ilugurmaani, metroseksuaali laul "Kõigest loobunud". Jube laul! Jube mees! Ta on .. fuhh.. mul tekkis okserefleks, kui me seda videot vaatasime - see oli jubeee!
Kui P jõudis sõime ruttu ja hakkasime riidesse panema ja siis läksime kombaini juurde pildistama. Ma julgen väita, et pildid tulid täitsa vinged. Kõigil olid eri värvi huuled ja see oli nii khuul. Siis kui me viimaks tuppa jõudsime oli kell kümme ja me sorteerisime neid ruttu ja siis panime üles ja siis hakkasime filme vaatama. Meie filmivaatamisenurk oli lihtsalt the world's most comsiest place. Okei, vb mitte, kuid kuna see oli ligilähedane meenutus sellest, millist "diivanit" ma kunagi oma enda koju tahan, siis oli see mulle nii hingelähedane.
Vaatasime filme "Sherlock Holmes," "The Breakfast Club" ja "Spongebob Squarepants: The Movie." Viimase vaatasime ainult meie Kaisaga lõpuni. Jubee.. see läks vahepeal täiesti hulluks.. ülemõistuse. Sherlock oli hea.. ja Breakfast club oli nii diip.. et ma peaksin seda vist ükskord veel vaatama, sest sellesse tuleks veidi rohkem süveneda.

Täna hommikul ma olen üleval kella kümnest. Kui P ära läks tahtsin veel tukastada, kuid und ei tulnud enam ja siis ma koristasin, ma loodan, et ma ei kobistanud liiga kõvasti ega seganud Kaisat.
Niikuinii segasin.
Täna on teater - "Keskkoolimuusikal"!!!!
Ma mõtlen, et kui see K siin ükskord ärkab vms siis ma teen pannkooke.. pühapäev on ju!
Ja emadepäev on ka.
Pole täna vist kõige parem emadepäevalapsematerjal.
Praegu aga ma tahan kohvi.. kohvi ja pannkooke!

"Go Hasselhoff!"
/Spongebob Squarepants
[riding a swimming David Hasslehoff]/

Homo(nüüm)

Ooo ma mässasin nii kaua oma blogiga esmaspäeval et jubee! Sain kroda lõpuks. Kaotasin kahjuks alt ära oma hit counteri, mille ma täna - oma geniaalsusega - tagasi sain, ja veel vana skooriga!!
Eile polnud ei Piiat, Liisat ega Carolini. Haha.. kaks inkat, kõik teised imelikud tunnid. Bioloogias oli "klassijuhataja" tund. Me rääkisime seal.. üksteisest. Et läksime korda mööda klassi ette ja rääkisime, et mis meist nüüd saab. See oli kohati huvitav, nende inimeste koha pealt, kelle kohta ma ei teadnud:) Näiteks Nele! Ma teadsin ja ta mingist ülikoolivärgindusest, kuid nüüd kuulsin täpsemalt ja see pani mind ahhetama! Tõesti lahe!
Peale kooli läksin kingapoodi. 40-s tuli mule meelde, et kui ma ujuma tahan minna, siis pean ikkagist kohe minema, sest kella 15-st läheb asi ju kallimaks! Jooksin - mul oli 10 minutit aega - Kalevisse ja läksin ujuma.
Võib öelda, et ma tegin edusamme. Ujusin 1500m. Tõesti lahe! Alguses sain oma kilomeetri valmis ja siis mul oli aega ja tegin sada meetrir veel, siis veel sada siis veel sada. Siis tundsin, et kõik, kuid järsku hakkasin jalgu ujuma ja mõtelsin, et ei.. teen veel sada ja siis kui on 1400, siis võiks ju ikka 1500 ära teha:)
PÄRAST seda läksin poodi. Ega ma jalanõusid leidnudki. Ostsin süüa ja siis läksin Vaike juurde. Kell kuus startisin sealt Sabosse, saime emaga kokku ja ostsime mulle mokassiinid. Siis aga teatrisse.

Taavi Teplenkovi monoetendus "Kõik on täis". No see oli ülemõistuse lahe! Esiteks, me istusime esimeses reas täpselt keskel ja see oli nii vinge! Teplenkov on nii hea näitleja, nii mitmekülgne ja see, kuidas suudetakse nagu sekundiga ümber kehastuda on fantastiline! Tõesti lahe.

Etendusel oli ainult üks vaatus.
Täna vaatasime koolis esimese kahe tunni jooksul filmi "Laulev revoltusioon" See oli nii hästi tehtud ja tekitas jälle tunde, et ma oleks ka tahtnud elada 90-ndatel ja ka laulda eestit vabaks ja vot kui uhke tunne oleks!
Ülejäänud päev läks kiiresti ja peale kooli läksin marsaga koju, sest Qstick on ikka veel haige ja üks tund jäi ära. Perfect!
Kodus ma tegin mata ära ja siis vaatasin kahte tohutult lääget seebikat. Mul hakkas paha! See oli nii nõme, sest üks oleks võinud täna lõppeda nagu eriliselt, mitte nagu kõik seebikad, kuid noo! Seal pidi ikka kõik tavalist radapidi minema! Ma olin nii pahane. Muidugi väga sick oli see, et olid pulmad (kus siis peategelased abiellusid) ja pulmad lõppesid sellega, et kaks inimest said pmst surma! Nii loll. No ja muidugi tüüpiline, et paha läheb vangi ja piinleb ja parem-paha saab heaks ja nutab, et ta tahab hea olla swhää-wää!
Kurnasin vist liialt selle seebika jutuga?
Nuu ja siis on olnud arvuti-arvuti-arvuti. Aka.. ma peaks siit ära minema.
Muide ma avastasin enda jaoks uue filmi täna - "Spongebob Squarepants: The Movie" Haha! Nii lahe. Muideks, sellele on ka subtiitrid olemas - hiläärius!

Air mail.

Mul oli väga tore nädalavahetus..
Karma... is not a bitch.. mul vedas vahepeal ikka täiega.
Laupäeval peale viimast sissekannet hakaksin siis selle referaadiga mässama. Sain lõpuks ikka midagi tehtud ka ja samal ajal kui ma seda tegin kuulsin, kuidas ema ja vanaisa all räägivad, et läheks täna Karlale külla (ta on mu nõbu, kel oli sel päeval 23. sünnipäev) ja teeks üllatusvisiidi. Ma olin kahe käega nõus, tahtsin nii väga lugeda ja autosõit on selleks parim ettekääne. Ja ema teine tagamõte külaskäiguks oli, et ei pea õhtuks süüa tegema:)
Umbes tund aega pärast seda vestlust asusime teele. Karla oli muidugi üllatunud, ei osanud ta ju meid oodata. Siis istua ja mingi hetk ma läksin Mihkliga (minu noorem nõbu, Karla vend, 11) õue. Läksime siis ühe vana kiige juurde..sime kõik lauda ja sai klassikat - kartul, kapsas ja liha. Mm.. Igatahes, siis me seal istusime laua tag see on selline, et on puu ja siis seal ühe jämeda oksa küljest tuleb nöör ja siis selle nööri küljes on pulk ja siis kiigud. Noh, selline old-fashioned. Kiikusin sellega veidi, siis kiikus Mihkel. Mihkel ei saanud peale ja veeretas ühe kivi selle kiige alla. Noh ja siis ma kiikusin ja siis mõtlesime, et võtaks igaks juhuks selle kivi alt ära. Hästi, veeretas siis selle alt ära ja järgmine hetk tegi köis krõks ja ma kukkusin maha. Sabakont sai väga väga haiget! Aga mul läks niiii napilt et viuh!
Õhtu kulges muidu lahedalt. Ma polnud nii ammu käinud sellisel perekondlikul sünnipäeval ja seal oli hästi tore ja naljakas.
Tagasiteel autos lugesin, oli küll pime, kuid ma kasutasin vanaisa taskulampi - jah! ma rikkusin silmi. Eks siis tuleb nüüd natukene aega porgandeid näsida!
Pühapäeva hommikul läks uni taaskord vara ära. Nõõmee.. igatahes ma lebotasin voodis ja sain jälle tweenie-põngerjate mindfucki ja siis panin riidesse ja läksin kööki askeldama. Hakkasin tegema pannkooke. Mm.. nad tulid seekord meeletult head! Lihtsalt sellised õhulised ja mustrilised ja mul oli nussakreemi ka! mm!!
Kui me söödud saime siis läksime emaga keldrisse kartuleid sorteerima.. meil oli see aasta häästi palju mädanenud kartuleid ja selline fuuh! Umbes kahe tunni pärast oli töö valmis. Siis ma tulin jälle referaati kirjutama. Ohoo.. ja siis rääkisin Liisaga ja leppisime kokku, et lähen tema juurde.
Mõne aja ärast am läksingi bussi peale ja sõitsin linna. Kutsikad.. ooo nad on niiiii armsad! Lihtsalt amazing! ohhoo.. ja siis me pildistasime neid vääksuvaid väikeseid olevusi! ülemõistuse!

Täna oli koolis... esmaspäev. Mitte midagi uut, mitte midagi erilist. Füüsika oli ülemõistuse naljakas. Dokumendifotod võivad teinekord väga lõbustust pakkuvad.
Peale kooli läksin K ja P-ga raamatukokku. Kuni nemad bioloogiareferaadinuubitsesid lehitsesin mina burdasid. Kuna me peaksime tegema midagi väga lihtsat leidsin ma sellise armsa seelikukese. No see on ikka tõeliselt lihtne!:))
Siis me vedasime P-ga kihla, sest ma nägin ennem ühe raamaturiiulil "Kingakuninganna" kõral veel teisi A. Davise raamatuid ja P ütlees, et ei.. seal ei olnud teisi Davise raamatuid. Hästi - pool Bristo võileiva ja surusime käed.
Mina kaotasin:(
Pärast raamatukogu läksimegi Bristosse. Bristost läksime Sabosse, kust ma leidsin mingid mokassiinid ja peale seda suundusime Vanalinna ning hängisime seal raamatupoes. Laulma, bussi, raamat, magama, koju.
Kodus ootas mind ees kolm postkaarti: Soome, USA ja ... AUSTRAALIA! Fantastic! Midagi erilist keegi ei kirjutanud. Mind korraks pani mõtlema, kui lugesin, et see austraallane otsis oma talveriided välja.. jajaa.. neid hakkab ju talv. Haha!

Noja siin ma nüüd siis olen. Käisin söömas ja istun oma nussakreemiga kaetud saiaga!

Teeme ära!

No ma teeks küll selle referaadi ära, kuid hetkel otsin kõike võimalikku, et sellest kõrvale hiilida. Mul on hiiglama palju materjali ja ma tean, et see peaks tulmea umbes 3-4 lehekülge, samas, ma pole kindel, aga kui mu arvamus täide läheb, siis peaks see refreerimine olema üks käkitegu.
Oh.. ja ma olin just umbes kaks ja pool tndi tuule ning prügi keskel. Jube, samas aga tekitas tunde, et mitte kunagi, mitte kunagi ei viska mina prügi maha. Ma jäin endamisi arutama, et kui nüüd kogu meie põlvkond sellistel aktsioonidel osaleb, et siis ehk tekib tülgastus selle vastu, et prügi on maas ja siis ehk ei visata enam tulevikus prügu teepervele. Minu kõige koomilisem leid oli õlikütteautomootori midagi.. ma ei mäleta enam täpselt, mis see oli, kuid ema leidis näiteks autorooli. Voeh, isegi väike väsimus kipub peale tulema, kuid ma pean vastu pidama. Mu referaat läheb ka väga tänase päeva teemasse: Biosfääri- ja looduskaitse.
Eile käisime emaga ujumas. Laulmises oli tõesti mõnus eile, meid oli kolm tükki ja siis me saime igaüks 25 minutit laulda ja ma sain laulda The Winner Takes It All'i ja see on ikkagist nii meleeutlt hea laul ja kuna mul rohkem laule tegelikult ei olegi siis ma laulsin eelmise poolaasta Foolish Games'i ja tundisin end hästi. Riina ütles mulle kui ma olin lõpetanud: "Mul on nii hea meel, et sa selle kahe aastaga nii palju arenenud oled" ja see tegi mu tuju veel paremaks. Kui ma aga Kanutiaiast väljuma hakkasin kangestus kogu mu sisemus. Mulle meenus, et kalevi ujujatel on ju parasjagu trenn. Haha.. läksin sinna ja vaatasin, kuidas mu eelmised trennikaaslased ujuvad. Ujuvad oma viite kilomeetrit.
Kui ema lõpuks jõudis läksime sisse ja siis ma läksin ütlesin Indriksonile tere ja kui ma basseini hüppasin oli seal väga hea olla. Tõmbasin oma ujumismütsi, mis ütleb "KALEV" pähe ja hakkasin kroolitõmbeid tegema. Oo see oli koomiline. Mul oli plaanitud ujuda 3km. Kava oli kegre, kuid ma olin unustanud, et see ei ole tegelikult nii lihtne ühti. Peale esimest sadat meetrit oli võhm väljas, nii et ma heidsin oma kava peast ja hakkasin suvalisi otsi ujuma. Ujusin 600m. Suplesin emaga veidi ja siis ujusin veel nelisada. Nii et kolmes kilomeetrist sai üks. Ma olin selle üle ikkagist väga uhke.
Kodus tegin pastat ja siis hakkasin lugema. Ma lugesin kuni poole 23-ni ja läksin magama. Ma nägin täna kolme väga kahtlast unenägu. Kõigepealt oli meil siin sõda ja ma pidin mände koju istutama ja siis tulid pommid ja see oli nii jube ja fuhh.. Siis järgmine uni oli see, kuidas me otsisime inimestega (Kellest üks oli Carolin ja teine Christian) valget rästikut, et see meid hammustaks. Leidsime selle ja siis see hammustas ja siis me tahtsime helistada 112-te, et kiirabi kutsuda, et see meile vastumürki annaks ja siis me saaksime immuunsuse, kuid mu telefon oli katki ja see ei valinud numbrit ja oeh.. see oli õudne.
Täna uuesti koju jõudes vaatasin oma oneiromantia raamatulehekülgedelt üle, et mida tähendab "madu" see oli ebaõnn vms. Siis mida tähdab "sõjavägi", sest sõda mul polnud ja see oli ka midagi ebaõnnega ja siis mul oli veel kolmas unenägu, kus ma nägin voodit ja " võõras voodi" (nagu mul unes oli) tähendab raskustest ülesaamist või õnne vms.. nii et võta sa nüüd kinni!
Aga ma arvan, et pole enam muud midagi, kui et sukeldun Qstick'i rangetesse referaadi reeglitesse.

Punkt!