You bring the boom boom into my heart..

Leidsin sahtli põhjast ma
vana foto ning jäin vaatama.
Koit Toome mängib ... ei... laulab.. praegu. Novot. Naeran, aga mulle meeldib kuulata kodus ja sõprade juures halba muusikat. See on naljakas. Viimase aja playlistiks ongi selle CD muusika, mis ma nädal tagasi Piia juurde minnes kokku klopisisin. Seal on ikka selliseid laule et hoia ja keela.
Pealkirjas on Wham'i laul "Wake me up before you go" on vist pealkiri ka.. novot. See on selle laulu esimene rida ja see võtab selle loo nii lahedalt üles.. see on tore laul.
Aga "Stay" hakkas nii, et nüüd saab kirjutada ja mitte mõelda, kui loll on laul, mida parasjagu kuulasin.
Ma hakkasin juba tooma nädala kokkuvõtet, kuid ma mõtlesin, et ma ei jaksa ei ennast ega teid koormata detailse kokkuvõttega. Jah, toon välja fragmente, näiteks: esmaspäeval oli lõpukirjand ja ma elasin kõikidele 12-ndikele tohutult kaasa ja õhtul pommitasin kõiki teemal, millest keegi kirjutas. Teisipäev oli meeletult soe ilma ja ma istusin peale kooli Tammsaare pargis ja lugesin raamatut. Neljapäeval tegime Liisa ja Karinaga vabalava plakatit. (Karina viis selle koju ja tõi reedel kooli ja) no woow! See on lihtsalt tohutult ilus!! Wow. Peale kooli läksime Piiaga Vabakale ja istusime soojas. Meil oli 17:30-ni aega, et minna Nordic Look'i koosolekule. Nii me siis istusime seal ja jutustasime, kui üks hetk nägime ühte oranži kogu üle vabaka jalutamas. See oli Kaisa. Jooksin talle järgi ja ka tema liitus meiega. Istusime, nautisime ja vihkasime.

Igatahes. Reede oli nädala kõige veidram päev, sellest teen ülevaate. Algas see siis veidralt lihtsa füüsika tööga, millele järgnes tavaline koolipäev tobeda T-man'i ja eksami tõttu mitte-heliseva koolikellaga. Meil oli Liisaga aga vaja kätte saada Kalev, et hiljem proovi teha. Me ei tahtnud talle aga helistada või sõnumit saata, teine on äkki ikka veel eksamil ja siis see segaks - kui tal telefon kaasas on. Me ei teadnud ju midagi. Otsustasime, et jätame talle garderoobi kirja: "Tere, Kalev! Kui sa oled lõpetanud palun helista mulle või Liisale! Getter Jaani." Me ei leidnud tema jopet üles... seega jätsime selle lihtsalt talle põrandale. Ohjah.
Peale geograafiat läksime vaatama, kas kiri on alles. Ei olnud. Nägin 12-ndikke alla voolamas, Mardi sõnul oli Kalev lõpetanud ja ülemistel korrustel veel. Okei.. see polnud siis Kalev, kes selle kirja põrandalt võttis. Naersin. Aga siis juba tuligi Kalev. Andisin talle kirja (jah, mul oli neid kaks tükki) ja küsisin proovi kohta. Vastust ma ei saanud, hull segadus. Sain veel ühe pikalt painanud küsimuse lahendatud ja siis läksin keemiasse.
See oli lihtsalt... epic.
Tervel klassil olid olemas KT vastused. Kõigil olid spikrid. Tund algas ja õpetaja lausus: "Juhtus selline naljakas asi, et ma kaotasin teie õiged tööd ära! Aga ma annan teile ühed teised tööd, mis on 9.klassi tasemel." Ma oleks tahtnud oma nägu näha, Herkki ütles Kerdile: "Kert! Kert! Vaata ringi.. vaata kõigi nägusid!" Kui ma oma suu uuesti kinni ja tavalise näo taastatud sain tundsin kui palju pikaks veninud lihaseid kokku tõmbus. See oli päeva halvim uudis. Õpetaja jaotas kätte tööd... "Katsuge te ainult 3-sid saada," lausus ta. Ma tõsimeeli loodan, et ma saan vähemalt kolme, sest see oli nii halvasti tehtud, et mul oli lausa naljakas. Wow.
Läksin koju ja kui ma sinna jõudsin rääkisin telefonis Piiaga kui mu mobiil helises. Võõras number. Võtan vastu ja sealt kostub: "Tere, Getter! Õpetaja Alla Eenma siin!" Ijjup... tere. Niisiis.. asi oli selline, et Johannal olevat mulle mingit tööd pakkuda. Ma sain Johanna numbri ja helistasin talle. Mulle tehti ahvatlev pakkumine pildistada klubis Kapp ühte pidu kell 22:00-01:30, aga ma pidin sellest lõpuks ära ütlema, põhjuseid oli mitmeid. Ma vihkan asjade kokkulangevust.
Selle asemel, et teha kuskil raha eest tööd olin ma kodus ja raiskasin oma väärtuslikke ajurakke sellise kohutava filmi nagu "William & Kate" peale. See oli lihtsalt halb. Mingisugune USA kräpp, kus tegijad polnud vaevunud oma F-kategooria näitlejate asemel otsima siis vähemalt inglise F-kategooria näitjelaid!! Oh, ma olen kindel, et seal oli sada konksu ja kõike poleks saanud ja keegi poleks nõus olnud aga... no kui ei saa britte sinna näitlema, siis lihsalt ei tohi sellist filmi teha!
Täna käisime emaga Soomes. Peamiselt šopingureis. Lõpuks olime nii tüdinenud ja tänasime saatust, et ema oli ostnud siiski piletid varasemale laevale. Käisime söömas ühes sellises kohas, kus maksad 6.90€ ja siis saad võtta suppi, salatit ja pizzat. All you can eat!! Nagu te juba teate on sellised pidevad re-fill võimalustega kohad minu paradiisid. Ooja.. aga kõht sai kahjuks liiga kiiresti täis.
Vaatan ikka, kuidas vabalavale on juba nii palju inimesi attendinud, et ma ei tea mis saab. Meil on kiiresti esinejaid ka juurde vaja, muidu on veidi narr, aga tore on jälle midagi korraldada ja mässata. Nüüd oleks veel seda ÕOV võtit enda võimusesse vaja ja ma tunneks ennast nagu Getter Almighty.

"Mulle meeldivad vetikad, sest sa oled roheline."

Iga pühapäev, kui ma oma blogi avan, vaatan ma eelmist postitust ja püüan meenutada, mis nädal ennem toimus. Siis püüan oma peas kokku võtta just möödunud nädalat. See ei tule kunagi välja ja ma käisin jälle oma märkmiku järel, mis valmistas suurt piina, sest mu külg on for some reason valus. Mingi lihas or some šhizz.
Üleüldisel on see olnud väga vaikne nädal. Nothin' special. Teisipäeval oli vene romansikonkurss. No see oli tore. Polnudki nii hirmus vene keeles laulda ja kokkuvõttes saime me mingi äramärkimise. Arvestades aga seda, et iga žüriiliige andis oma suured ja väikesed kullad, siis ma ei pea seda just mingiks saavutuseks. Peale konkursit avastasin enda jaoks uue spot'i. Solarise Kehweider on megamõnus. Seal on hästi tore vaade ja jah.. mulle meeldis seal inka letterit kirjutada.
Kolmapäeval oli füüsikas töö. That kinda sucked. Sest ma olin õppinud.. tõesti olin, natukene. Ja nii ma siis kirjutasin nii palju, kui ma oskasin ja loodan, et ehk saan nelja. Peale kooli läksin Kaisaga mööda poode kotte ja kingi vaatama (i'm in desperate need of both). Ja siis ma läksin ema töö juurde, kus ma lõikasin juustu ühe artikli jaoks ja siis ma läksin Kanutiaeda, kus on 70ndate kontsert. Ijes.
Neljapäeval oli tutipäev. Terve koolimaja oli traksides poisse ja roosades seelikutes tüdrukuid täis. See oli ääretult armas. Muidugi ma sain umbes kolm korda tohutult märjaks, kuid eks see käis asja juurde. Ja siis aktus. See aktus oli nii meeletult armas.. kõik need väikesed lapsed ja siis need suured lapsed! Ohh.. how cute!
Läksime peale kooli Piiaga korraks Rotermanni ja siis ma läksin tagasi kooli, istusin bussis Atsi kõrvale ja sõit Pärnusse algas. See tee läks üpris kiiresti, rääkisime juttu.. olime tasa ja naersime palju. Ma vaimustun Atsist väga kiiresti. That's said.
Bussis kuulsime kogu aeg, kuid kõik tahavad Steffanisse sööma minna. Meie tahtsime ka. Kui buss peatus seadsime siis sammud sinna. Me jõudsime küll esimestena kohale, kuid see oli juba nii täis, et me hakkasime ringi hulkuma, kuni lõpuks leidsime endale koha Peetri Pizzas. Sõime ruttu kõhud täis ja siis läksimegi teatrisse.
Minule "Mees, kes teadis ussisõnu" meeldis. Ma polnud raamatut lugenud ja nii mul polnud milleski pettuda. See oli nii lahedalt random, et see oli kohe päris tore. Mina jäin rahule.
Tagasiteel koju polnud enam Atsi minu kõrval, sest ta jäi Pärnusse. Mul oli suur pink täiesi iseendale! Rääkisin Roosi, Raymondi ja Joosepiga juttu. Lõpus ei teinud enam sedagi, vaid me lihtsalt laulsime Raymondiga laulupeo laule. Leidsime, et kui me oleks kahekesi laulma läinud oleksime ka saanud kohe I kategooria. "Me oleks otsekohe 10 punkti saanud," ütlesin mina. "Ei, meie oleksime 11 saanud, vot," sõnas Raymond ja eks tal oli õigus ka.
Suur Reede möödus mul kodus, kasulikke tegevusi tehes. Aitasin vanaisa aiatöödel ja tegin õhtuks süüa. Nothin' speecial. Õhtul vaatasime emaga "Püha Tõnu kiusamist," mida ma vaatasin kui filmikunsti, mitte kui mingit draamat. See oleks võimatu olnud, sest ma tõesti ei ole suur metafooridehiiglane. Lõpuks saime emaga kahepeale + saatekava abiga sellele mõttele pihta, aga ... jah. Vaadates asja filmikunsti pilgu alt tüütas seegi mind lõpuks ära, sest see oli väga üheülbaline. Ehjah.. Aga! Aga see jättis mulle emotsiooni. Ma võpatasin umbes kolm korda seda vaadates, sest kolm asja šokeeris mind väga. Üks neist oli näiteks stseen, kus üks mees kukub mootorsae otsa. Aga üks teine stseen, mille peale ma kohalt hüppasin ja hulluks läksin oli siis, kui Tõnu juurde tulid furgooniga kaks meest - Volkonski ja Puustusmaa, kes tulid aeda panema, siis aga tuli välja, et neid polnud vaja... et keegi polnud aeda tellinud. May I just say, that Puustusmaa "Rotilõksus" oli täpselt samasugune stseen, ainult, et Puustusmaa asemel oli Volkonskiga koos Õunpuu! Minu arust oli see geniaalne. Lihtsalt... wow.
Aga laupäeval me istutasime kuuski. Nimelt, panime maha uue kuuseheki - 45 kuuske ja üks mänd. Super! Mina aina andsin kuuse ja pärast kastsin. Kaevata ma ei jaksanud. Kui kõik puud olid maas läksin ma linna.
Ma olin nii värviline, et mul hakkas juba endal imelik, kuid hei, kevad on käes! Sain Piiaga kokku ja me läksime trolli peale. Siis ostsime Selverist kõik toiduasjad (meaning, fondüü asjad ja nuudlid) ja läksime Piia juurde. Lasime lebosse.. oo milline hea tunne see oli. Lihtsalt olla! Panime taustaks mängima ühe ülilaheda CD, mis ma olin päeval kokku pannud. Mul oli vahepeal laule tõmmates küll tunne, et ma vägistan oma arvutit, sest no.. kuulake näiteks seda laulu. The hell is up with that? Aga... that's all just for fun!
Kui päike oli juba natukene madalamal läksime promenaadile. Seal oli tore, õues on üleüldse olnud nii soe, et kogu aeg saab käia hõlmad lahti ringi. Aga ma tõmbasin oma rohelise mantli/jakiga ikka tähelepanu ka. Ühed purupurjus mehed kõnnivad meist mööda ja arutavad elavalt midagi vetikatest. Siis üks jääb natukene aeglasemaks ja pöördub meie poole ja teatab: "Mulle meeldivad vetikad, sest Sa oled roheline!" Puksusime naerda ja liikusime edasi. Tegime pilte ja naersime veel veidi.
Lõpuks, kui Piia juurde jõudsime oli õues ikka väga külmaks läinud ja meie käed olid punased. Läksime tuppa, sõime nuudleid ja vaatasime SATC'it. Mulle meeldib see lühend. Hea lühend. Edasi oli meil tegevuskavas ühte vanasse tabelisse uuendusi sisse viia. Panime aga selle megalaheda CD mängima ja järgisime oma plaane. See oli tohutult lõbus. Aaga siis oli aeg fondüüd süüa. Me ostsime seekord ka maasikaid. mm... vaimustav! Sõime fondüüd ja vaatasime filmi "Charlie St. Cloud." Iseenesest täitsa tore film, kuid ma ei tea, mis mul viimasel ajal lahti on. Ma olen oma romantikugeeni täiesti kaotanud, sest igal pool, kus on mingi romantika (mis on tavaliselt täielik absurdsus) tekib mul tunne, et ma tahaks ... ma ei tea... mulle ei meeldi see igatahes. Film oli aga tegelikult ju hea, lihtsalt see happy ending häirib mind alati. Muidugi, kui kõik filmid lõpeksidki õnnetult.. siis see jälle muutuks teistpidi igavaks. Ma tahan näha nüüd ühte filmi.. mis lihtsalt tundub hull klišee and šhizz ja siis lihtsalt boom! kurb lõpp. Ohjah.
Täna hommikul läksime Piia juurest Virru kotte ja kingi jälle otsima ja siis tulin ma koju. Kodus läksin jooksma. Jooksin kaks kilomeetrit, millest pool olid vastutuult ja ma olin lõpuks nii läbi.
Nüüd ma aga lõpetan. Järgmise pühapäevani! Kes teab, äkki kohtume ka varem?
Ilmad on ilusad ja ma tahan homme seelikut selga panna.

Just sayin', just.. putting it out there!

Impatiance is a virtue

Tere, olen pühapäev-blogija.
Hakkasin juba kirjutama, kuid siis ma ei mäletanud enam midagi korralikult, niisiis jooksin alla ja tõin oma märkmiku... nagu mälu värskenduseks. See on väga messy, sest mul on terve nädal täis igasugu note-to-self'e. Aga nii ongi lõbus.. kirju. Skipin esmaspäeva, sest see ei sisaldanud endas midagi. Viimasel ajal on meeletult ebamugav kirjutada, sest kogu aeg kui ma alustan lauset mõne nädalapäevaga tuleb mulle meelde Ats, kes mõnitab meid, kes oma päevast kirjutavad. Aga, fakt on see, et ma ei viitsi päevikut pidada (as in.. what i did today. Käsi väsib ära), aga ma tahan, et mu tegevused oleksid jäädvustatud. U don't like it.. leave, keegi ju ei käse (just nii!) kellegi seda lugeda.
That said.
Teisipäeval (põrr.. Ats.) oli vaja minna kooli teiseks tunniks. Tarisin oma sada asja kooli ja jah. Oli ka WestPosti koosolek.. leht tuleb sisukas, sest meil on jõhkralt materjali ja ruumi on ka ikka rohkem. Ahjaa.. inglise keele deklamaatorite konkurss.. Ainult üks inimene pani mind seriously kuulama, millest ta loeb.. ja Mart ka võitis. No well.. Liisa jäi teiseks (yay!). Ma jäin seekord auhinnata... i seriously don't care. Ma pole elu sees läinud ühelegi deklamaatorite konkursile nii lõdva randmega. Lihtsalt.. did my thing. Õnnis ütles, et ma peaks hakkama kuidagi lauldes deklameerima (vms. ) sest kõik olevat öelnud, et jälle mina. Jälle sama käekiri. Aga noh.. jah.
Peale kooli ma jäin kooli. Yes.. i'm a nerd. Käisin viisin ühe seeliku ära ja helistasin Piiale, kuid siis läksin kooli tagasi ja before i knew it avastasin ennast algklasside õpetajate ja Maalmaga tuluõhtuks kooke sättimas. Kõik koogid nägid ääretult isuäratavad välja. Ja siis sai kell 17:00 ja aega oli veel tund. Got nothin' to do. Jalutasin oma fotokaga ringi, pildistasin kooke. Istusin aulas ja kuulasin, kuidas erinevad inimesed proove tegid. Lõpuks sai isu minust võitu ja ma ärisin (aka laenasin raha ja ostsin) ka endale kooki ja kohvi. See sidrunikook oli lihtsalt super!! Ikka nagu väga hea!
Siis hakkas tuluõhtu kontsert pihta ja ma istusin esimeses reas ja klõpsutasin oma kaameraga. Kohati tekkis hirmus tunne, et äkki mu klõps käib muidu helist üle. Minu jaoks kulmineerus õhtu Arete Teemetsa soologa ja kohe peale seda esinenud Iirisega. See oli lihtsalt wow! Kaks nii võimast asja järjest.
Tuluõhtult jooksin kohe marsa peale. Nägin, kuidas see ära sõitis. Vihkan selliseid momente. Jalutasin siis Vabakale ja Estonia ette tagasi (jah.. tegin ühe senseless ringi, aga arvasin, et Keskraamatukogu on veel lahti). Siis vaatasin, et marsa tuleb 20 minutit enne bussi.. läksin ja ostsin R-kioskist kuuma šokolaadi, et oma 2€ lahti vahetada. Lootsin, et Solarise katus on avatud, kuid kus sa sellega! Miks peaks inimestele meeldima vaadata ilusatel ilmadel suure maja katuselt päikeseloojangut... (wow.. see lause kammib ära). Niisiis ma istusin lihtsalt ühele vanadest telefonidest tehtud pingile ja jõin oma šokolaadi (kõrvetasin keele ära).
Kolmapäevahommikul läksime Atsiga hommikul putru sööma. Nimelt, saab meil koolis nüüd hommikuti putru süüa. Tegin pilti (jätsin eelmine päev fotoka kooli) ja iga kord kui välkus hakkas kätekuivatusmasin tööle.
Kolmapäev oli halb ja unine päev. Esiteks.. mul oli uni. Teiseks meil oli kaks geograafiat ja ühe mata asemel oli keemia. Üleüldse oli meil sel nädalal kokku neli keemiat. Jube! Kolmandaks kogu mu maailm oli pea peal, sest ma kirjutasin sinise pastakaga, sest olin eelmine päev oma ülihea pastaka välja laenanud Mardile, kes pidi olema kuulus selle poolest, et ta ei too asju tagasi. Nägin peale laulmist Steni (ujumisest.. mitte Somelar). Ta oli nii armas ja soe ja mul oli ääretult hea meel teda näha. Tema aga ruttas oma 3-tunnisesse trenni ja mina bussile.
Õhtul läksin esimest korda ka emaga kaasa jooksma. Jooksutame nüüd iga päev (peaaegu) koera ja nii jookseme kaks kilomeetrit. Sport massidesse!!
Neljapäeval oli mul jälle põhjust jalutada Vabaduse väljakul olevate lillemüüjate juurde ja osta viis tulpi.. või oli neid kuus? Igatahes, tulin jala kooli ja soovisin Roosile palju õnne sünnipäevaks! Siis aga katkes Roosi sünnipäev 45-ks minutiks.. algas keemia. Kui see oli üle elatud läksin riigikaitsesse. Jah! Olin riigikaitse klassi ees ja jutustasin Jaanaga. Siis läks Jaana mingeid asjatoimetusi ajama ja mina.. mina sain oma pastaka tagasi (revolutsioon)! Oh seda õnne! See selleks, siis tuli Mirjam. Ootasime koos. Kõik peale Jaana kadusid ära... läksime kolmekesi lasketiiru juurde ja siis tulid ka teised koos õpetajaga. Klõpsutasin oma fotopüssi ja 12. klass lasid õhupüssist märki. Kui nad oma viis lasku olid teinud oli vahetus. Mirjam uuris, kas ta saab ka lasta. Õp. Lippur ütles: "Minugi poolest. Meil on siin neli relva." Vaatasin ringi.. üks jäi veel üle! Niisiis ma sain ka lasta! Pihta ma ei saanud though. Aga tore oli siiski.
Üleüldse oli neljapäev hea päev! Kuntsiajaloo ajal mingi kontsert ja peale kooli läksime Roosi ja Piiaga vabakale. Ostsime endale latte'd ja istusime treppidele. Tore päev.
Reede lõppes päästva koolikellaga, mis vabastas meid keemiast! All hail the bell! Jooksin koju, kus ma pakkisin kotti ja tegelesin WestPosti piltidega. Enne kui ma arugi sain hakkasin bussi peale liikuma. Aeg lendas. Õues oli meeletult soe. Päikeseprillid. Päike in general. Oo.. mul oli täielik positiivse energia laeng. Linna jõudes ootasin Foorumi ees (päikese käes) Kaisat ja jõin kohvi. Läksime oma kaelakaartidele järgi ja siis suundusime Roosi sünnipäevale.
Roosi sünnipäev oli tore. Mõnus seltskond, vaikne muzak ja nalja nabani. Eriti seda viimast! Kuskil ühe aeg tuli Piia ema meile (mina, Kaisa ja Piia) järgi.
Laupäevahommikul tuli ema mulle järgi ja me sõitsime Pärnusse. Veekeskus!! Esimese tunniga olid kõik atraktsioonid läbi käidud. Mullivanniaeg... saun.. uuesti kõik läbi.. uuesti mullivanni. Hästi selline chill. Lihtsalt võtsime aja maha. Tagasiteel ma avastasin võimaluse lasta seljatugi alla ja ma jäin magama, ema ütles, et ma lausa nohisesin. Hea uni oli, kuigi mu käsi suri üks hetk lambist ära. Käisime poes ja tulime koju.
Ja täna.. veidikene home-study't, veidikene päikest. Ja siis läksin Bämmuga jooksma. Jooksime kolm kilomeetrit. Sport massidesse!
Järgmine nädal on palju kontrolltöid ja ma just eile vaatasin oma ekooli. Sain positiivse üllatuse, kui nägin, et mu eelmine keemia kursus oli viis, mitte neli! Oh, seda õnne!
Lugesin ennist oma päevikut, seal oli üks selline lause: "..kõik, mis ma mõtlen ongi see, mis ma mõtlen.." Võta sa nüüd kinni, being senseless rocks.
Avastasin eile enda jaoks uue bändi Two Door Cinema Club.

Sunshine reggae

Õues on tõsiselt toredad ilmad. Tuul.. keda see huvitab, põhiline on päike. Või vihm. Aga wow. Piia sünnipäev oli super. Terve koolinädala kõige ilusam ilm langes just 5. aprillile! Koolis olid pidevalt ette jäävad õhupallid, natukene kommi ja kohati oli kuulda ka fotoaparaadi klõbistamist. Ütlen ausalt, ammu pole nii uduseid ja blurr'e pilte minu kaameraga tehtud. Kõigil oli lõbus.
Lasin kehalise üle ja läksin tõin isa töö juurest Piia kingituse ära. Tegin talle kruusi.. Sakise kollaažiga. Hullult vinge! Siis läksimegi Caroliniga vabakale, kus eemalt hakkasid varsti paistma õhupallid. Tegime päikesega pilte (jah.. see lause kõlab nagu meil poleks kaamerat olnud... blogis ei saa derpnalju teha) ja siis läksime Café Amoresse, kus tellisime endale kooke ja jooke. Teenindaja oli küll veidikene dum-dum-gimmie-gum-gum, kuid sai lõpuks kuidagi hakkama.
Andsime kingitused üle ja Piia oli kõige üle väga õnnelik. Istusime ja jutustasime ja siis kui kell sai kuus läksime koju.
Kolmapäeval olin esimesed kolm tundi koolis ja siis kohtusime Liisa ja Kaleviga kooli sööklas, einestasime ja suundusime Solarise juurde. Läksime marsa peale ja sõitsime Rae valda. Laulsime hääle lahti ja tegime veidikene ka proovi. Siis oli lavaproov ja siis hakkas võistlus (Rae valla "Laululaps 2011"). Minu vanuserühmas oli kolm tüdrukut ja üks poiss. Arvestus oli eraldi. Kõik tüdrukud olid nii erinevad. Nii, et me ei osanud tulemusi kuidagi ette ennustada. Kalev jooksis lavalt marsale ja me jäime Liisaga lõpuni kuulama. Lõpuks tulid tulemused. Ma sain teise koha. Ma ei olnud nii pettunud kui Riina .. olin pigem üllatunud, sest esimene koht oli ikka sutsu veider. Aaga.. poistest sai esimese koha .. Kalev! (derp).. ei Sai see ainus poiss kes oli.
Neljapäeva suursündmus oli jälle see, et olin kolm tundi koolis ja siis läksime segakooriga Salmesse ettelaulmisele. Oli proov.. mulle tohutult meeldis see proov. Eks ma olen noor ja roheline ka selles koorinduses nii, et ma vaimustun kõigest. Siis tõmmati loosi. Saime "Domine Jesu" ja "Rahu." Seda esimest olime laupäeval pmst esimest korda laulnud... mõned laulsid seda isegi täna esimest korda. Aga jah. Meil oli aega.. mingisugune kolmveerand tundi (?äkki liialdan..) ootasime. Aeg möödus nalja ja trilla ja trullaga. Lõbus. Siis ootasime ukse taga ja siis saime sisse. Laulsime kõigepealt "Rahu." No see on aeglaseks tehtud. Veskimäe dirigeeris ja me laulsime. Alguses tulime küll liiga valjult sisse ja pärast ei tulnud tükk aega õigel ajal sisse, kuid hakkama saime. Reekviem läks ka täitsa hästi. Mina jäin rahule. Jah.. minu sõna otsustab kõik! Agagaagga. Õhtul sai kodus tortillasid.
Nädalavahetus on möödunud päikseliselt kodus. Eile tegin ära geograafia konspekti ja lugesin autos "Fausti" läbi. Siinkohal.. kui kellelgi on kokkuvõtet, siis ma kinnitamiseks loeks ka selle läbi.
Eile sõitsime spontaanselt vanaisa ja emaga ka Jägala juga vaatama. Mõned sugulased tulid ka. Võtsin fotoka kaasa ning hakkasin siis just pilti tegema, kui kaamera trotsima hakkab. Loen: "No SD card inserted!" Mu õudusunenägu oli tõeks saanud. Oh.. viisin kaamera tagasi autosse tagasi. Juga oli võimas.. kuid... ma pole seda väikese vulinana näinudki nii, et ma ei saanud aru, kus see wow-effekt on. Koju tagasi tulles ärisin Liisa enda poole, kuid see jäi tänu bussiaegade mitteklappimise tõttu ära. Kurb. Oleks väga fondüüd tahtnud teha.
Aga see-eest vaatasime õhtul emaga ära "The Ghost Writer'i". Mulle meeldis. Tõesti.. väga. Võib-olla on see tingitud lõpu geniaalsusest.. sest ma kaldun filme lõppude põhjal hindama, kuid see oli ju hea! Hästi tihe film.. seepärast kadus kohati järg ära natuke jäi segaseks, kuid saime ju tagasi kerida ja uuesti vaadata. Hea film. Soovitan!
Ja täna. Oh, täna olen ma terve päev õues olnud. Mitte midagi teinud, kuid õues olnud. Okei.. ma korjasin kive muru pealt ära (usute, õues on muru! Seal, kus nädal-kaks tagasi oli võimatu lume paksuse tõttu kõndida!!!), mis olid sinna vee poolt uhutud.. ja mängisin koeraga. Aga peamiselt ma olin verandal, kus oli tuulevaikne ja võtsin oma näole päikest.
D-vitamiini tuli nii, mis mühiseb!
Päikest kõigile!

Forget to forget

Vastupidiselt kõigi väidetele möödus minu arvates eelmine nädal meeletu kiirusega. Jah, tagasi mõeldes tundub see pikk nädal, kuid ma mäletan, kuidas me neljapäeval emaga arutasime, et nädal läks kiiresti.
Esimesed kaks koolipäeva olid piinavalt unised ja kohe ikka päris jubedad. Matemaatika.. sirged.. issand jumal! Neljapäeval ma jätsin kooli tervislikel põhjustel vahele ja tegelesin kodus Piia sünnipäevakingitusega. Ma nägin üks ööse unes, et ta oli selles ikka megapettunud, kuid nüüd, mil ma selle valmis sain meeldis see mulle nii väga, et kaalusin heteks isegi endale samasuguse ... organiseerimist. Novot.
Reede oli esimene aprill. This year... i was on fire!! Ma tegin päeva lõpuks vist kuus-seitse nalja. Peamiselt oli temaatikaks "siga lendab" või "sul on tossupael lahti." Aga seegi hea!
Peale kooli läksime Piiaga kinno. Meil oli aga kinoni aega (kujutate ette viimane keemia jäi ära!) ja läksime Bonaparte'sse Piiale macaroonse ostma. Siis helistas aga Piia ema, kes teatas, et "127 tundi" hakkab Kosmoses 16:30 asemel kell 21:30. Oh, fuck. Kolmas kord, kus me jälle ei saanud seda vaatama minna. Kuid.. Piial olid macaroonsid ja meil oli plaan minna Lidosse. Sellel plaanil me ei lasknud luhta minna. Seadsime sammud Solarisse ja seal vaatasime nii muuseas Solaris Kino kava. 17:40 - "Rotilõks". Läheks?
Istusime Lidosse maha ja mõtlesime, et hästi - lähme "Rotilõksu" vaatama. Meil oli kaks tundi aega. Esimese tund aega istusime ja vaatasime suurest aknast inimesi ja vestlesime end juba tegelikult ammendanud teemadel. Siis.. siis võtsime latte't ja sõime küpsiseid. Vestlesime veel ja nii tore oli jutustada. Ooo ja siis vahepeal oli teemavahetus ja me rääkisime ka muudest maailmaasjadest... asjadest, millest polnud ammu rääkinud ja mille koha pealt meie arvamus väga palju muutunud polnudki. Aga ääretult tore oli. Ohjah..
Maailm on üleüldse üdini keerukas. Ma ei saa kohati inimestest ja nende tujudest ikka mitte midagi aru. Ja mind ajab see marru, et ma tahan nendest tujudest aru saada. Miks me ei suuda teinekord lahti lasta? Lihtsalt mõelda, et las see jääda, las see jääda sinnapaika.
Back to just chit-chat now.
Kino oli average. Ma ei oska mitte midagi muud öelda, kui et ma pettusin lõpus ikka täiega. Mul on mingi fetiš, et filmil võiks olla kurb lõpp või, et selline megapööre.. seda pole peaaegu mitte kunagi. What's up with that?
Ma jäin bussist ka maha. Ääretult veider on jääda maaliini bussidest maha.. see on nagu vale.
Laupäev algas mul koolis. Ma jalutasin ikka väga kaua läbi pargi, sest kartsin, et äkki on kool kinni ja siis on ikka väga veider olla. Aga ei.. uks oli lahti ja ma läksin aulasse, segakooriproov algas. Siis me laulsime neli tundi ja kohe laulsime. Ma sain ka mõned laulud selgeks.
Siis ma sain Kätliiniga kokku ja me einestasime sushihouse's. Ooo yum! Edasi liitus ka Liisa ja me läksime Koolitantsu vaatama.
Vabatantsud.. oo.. hea. Dreek.. vapustav! Konkurents oli väga tugev. Estraaditantsudes oli üks grupp, kes oli ikka tohutult hirmus.. nagu tants ja idee oli hea, kuid see oli hirmuäratav. Siis olid ühed kutid, kes olid lihtsalt vist mõelnud, et tuleks ja teeks ja ma olin neist nii vaimustuses, sest see oli lahe, mis nad tegid. Siis olid showtantsud ja kui ma aus olen, siis ega ma show- ja estraaditantsude vahest väga aru ei saanudki. Estraad oli lahedam.
Siis enne tänavatantse ruttasin trolli peale ja läksin isa juurde. Seal arvasin, et mind ootavad kaks väikest pudinat ja ajaloo õppimine. Astusin uksest sisse ja muusika oli vali. Lapsi oli rohkem kui kaks ja ka täiskasvanuid oli palju.
Isa pidas sünnipäeva. Pidu oli vägev ja siis hakkas isa veel tantsima ja siis läks ikka tõsine trall lahti. Peo tipphetk oli see, kui isa tegi suusahüppeid. Tore õhtu lõpp.
Pühapäeval käisime uuesti Koolitantsul, kus seekord Mikk tantsis. Selline tore väike poiste improkava. Naljakas. Nad on ikka liiga väikesed veel. Tagasi tulles sõime ja keerasime suht kohe magama - see on alati nii. Magasin ikka väga kaua.
Homme on Piia sünnipäev!! Nii huvitav! Lumi juba jõudsalt sulab ja võib öelda, et Piia sünnipäev on siiski kevadel!