Princess of the day

Kolmapäeval oli jaanipäev. Hommikul ajas ema mind varem üles, sest sai head hommikusööki ja ma lubasin tal seda teha. Omlett-baugette-kohv. See oli imehea! Siis hakkasid viimased ettevalmistused/lebotamised. Sellega meenub mulle, et teisipäeval peale blogi kirjutamist hängisin ma mööda maja ringi ja jäin viimaks ema tuppa magama. Uni murdis mu maha.
Just siis, kui me emaga saime tahaaeda pikali ja päevitama+lugema sõitsid esimesed külalised kohale. VEEL raffaellosid! Mm!
Okei, vahepeal ei toimunud midagi meeliülendavat nii et kui saabus õhtu ja tulid ka Sepad siis oli tore. Tehti lõket ja grilli ja oli ikka õige jaanituli.
Meie massive lõke põles imekiiresti maha! Nagu, VÄGA kiiresti. Asi oli vist selles, et lõke oli suur, kuid see koosnes peenikestest okstest, mis põlesid ruttu. Suitsu oli ülipalju.
Järgmine päev oli lihtsalt maailma lebom päev. Nagu alati, lihtsalt chillisime ja magasime ja täiskasvanud lasid kõrist alla ühe õlle teise järel. Päeva lõpupoole ma sain meeeeletu šoki osaliseks. Nimelt, pannes ära kotitäit taarat kummardusin ma ja üles tõuses lõin oma pea väga kõvasti vastu metallist elektrikappi ära. See oli ikka meeletult valus. Pisarais jooksin ma teise tuppa ja hoidsin oiates peast kinni. Üks hetk vaatan ma oma kätt ja mida ma näen?
Verd.Mu käsi oli verd täis. See oli jube! Hullumeelne! Ma läksin lolliks. Jooksin ema juurde ja mu mõte jooksis veel kiiremini. Kujutasin juba ette, kuidas ema ütleb, et peame minema haiglasse või kiirabi kutsuma ja juba jörgmine hetk olin ma mõtetega haiglas, kus mulle tehti õmblusi! Mõte jooksis nii kiiresti. Ema otsis mu peast seda haava, kuni ma uuesti käega nina alt tõmbasin ja avastasin tegeliku koha, kust verd tuli. Ninast. Šokk oli meeletu, kuid kergendus veel suurem. Pähe jäi ainult väike muhk.
Täna öösel ma piinlesin sääskede käes, sest olles kell viis ühe sääsejahi pidanud ei jäänud ma enam magama ja kui ma vetsus käisin jätsin toaukse lahti ja lasin lollil kombel uue sääse oma tuppa. Magama jäin uuesti kell 6.
Hommikul sättsin end linna minekuks valmis. Linna jõudes ma kammisin Rotermani läbi ja käisin ka viru keskuse Reservedis, kuhu tuli ka Kätu ja siis me läksime edasi ja kohtasime Vero Modas C-d ja siis me jätsime ta maha ja läksime kinno. See on ikka NII loll, et Solaris Kino ostis Cinamoni ära. Esiteks on nimi Cinamon palju lahedam ja teiseks saab seal kasutada cinamoni boonuskaarti, mis enam Solariskinos ei kehti! Loll!Vaatasime Kätuga filmi The Killers. See oli täiesti tavaline lame-ass film, kuid siiski see meeldis mulle.
Peale kino läksime Kätuga vanalinna ja nautisime sealset õhkkonda ja jõudsime otsapidi ühele Laial tänaval olevasse kohvikusse nimega Kohvituba. Seal oli täigea vinge teenindaja. Hästi sõbralik sell. Ma jõin Chocolate Coffee'd ja Kätu jõi mingit külma jäätisekohvi vms:)). Istusime seal hästi kaua ja rääkisime juttu ning mõtlesime, et see on väga lahe koht. Kui me arvet tasusime küsisin ma, et ehk neil on suveks abilist vaja. Oma pettumuseks öeldi mulle, et oleks ma kaks nädalat tagasi küsinud oleks mul suveks töö olemas. Damn it!
Siis me jalutasime mööda vanalinna ja viimaks läksime mõlemad oma teed.
Kokkuvõtvalt oli täna väga soe ja mõnus päev. Mul oli hea seltskond ja hea ilm lisaks veel ka hea film ja hea teenindajamees. Super! Mida veel elult tahta?
Veel rohkem selliseid päevi.

Gümnaasium siit ma tulen!

Kui tahad ronida latva, alusta tüvest.

Miks on Nikelodeoni kavad igal pool vene keeles? Ma ei saa ju aru kui mulle kirjutatakse sinna kuidagi Kandiline Jurka vene tähtedes. Üleüldse ma ei saa aru kui sealt tuleb midagi. Ning jah, ma tunnistan umbes kolmandat korda, et lisaks tavakanalitele nagu Fox Life ja vaatan ma ka Sony Entertainment vaatan ma ka Nikelodeoni, sest sealt tuleb Käsna-Kalle.
See on kuidagi aegumatu multikas. Ma arvan, et kui kusagilt tuleks Tom&Jerry't et eks ma siis vaataks seda ka.
Aga ma suundun nüüd põhiteema juurde. Eile lõpetamine. Kooli jõudes tegin oma laulu läbi ja mu hääl värises meeletult. Siis hakkas igast sahmimine, tüdrukud sättisid ennast WC-s ja poisid sidusid lipsusõlme (ma ei tea kas nad ka seda päriselt tegid, kuid see tundus nii kunstiliselt sobivat siia). Tegime ka ühislaule läbi ja siis mingi hetk oligi aeg sealmaal, et koolimaja oli umbes ja ma seisin lipu taga ja ootasin sisseminekut.
Oo.. see oli koomiline. Minu arust. See oli nii naljakas, kuidas oli selline dramaatiline muusika ja siis hull inimkoridor ja me läksime sealt läbi ja kõrvus ikka kostab see dramaatiline muusika ja ma ei osanud silmi kuhugi panna. See oli nii naljakas.
Hümn. Kooli laul. Omale kohale.
Aktusel ma ei osanud ka kuhugi oma silmi panna ja ega ma kõnedest suurt midagi ei mäletagi. Vaatasin saalis ringi, naertasin inimestele ja tundsin käe vastas Oskari ülikonna karedat riiet. Kogu selle rahvamassi ees lauldes mu hääl ei värisenudki.. ainult lõpus. Veidi. Siis oli hea tunne, sest kõik oli minu poolt selleks korraks tehtud ja oli vaja ära tuua veel ainult oma lõputunnistus, mille kättesaamiseks ma pidin astuma umbes 7 sammu.
Kõik sujus hästi ja õues tuli niiiii kaua oodata kuni vanemad üles leidsin. Ennem nägin ma aga Kertut, Miat, Liisut, Katit ja Henrit. See oli nii lahe, et nad olid tulnud ja ma läksin neile ainult heei ütlema, kui ka mulle pisteti lill pihku! Ma olin nii õnnelik:)) Ma ei oodanud neilt lilli saada, seega siinkohal veelkord üks SUUR SUUR AITÄH!
Siis jõudsid ka teised kohale: Onu Joel, Kats, Ema, Isa, Vanaisa, Reet, Liivi, Keiu. Paar poissi paar lapsevanemaid meie klassist jaotasid ka lilli ja mu ema otsis ka üles mu sõbrannasid ja andis neile lilli. See oli ka väga armas. Ja enne kui ma arugi sain oligi mul hästi palju lilli, just nii nagu ma tahtsin.
Teine suur üllatus sel päeval oli õp. Õnnis, kes kinkis mulle kohe otseselt kingituse! Ma olin nii üllatunud. See oli temast nii-nii armas. Kõiki üleüldiselt pani imestama see, et õpetajad kallistasid. No ma mõtlen nagu sellised õpetajad, kes tavaliselt ei kallista: Aimla, T-Man.
Siis olid pildistamised aulas ja peale seda oli üks pikk fotosessioon õues. Minu isa, kes tuli minu lõpetamisele tegi ikkagist veidikene tööd ka, sest kõik mu sõbranjed tahtsid ju ka perepilti jne jne jne:D
Bankett ja kojuminek.
Kodus oli teine bankett ja jumalik tunne, kuidas on kingi jalast ära võtta.
Kodus sain ma kolmanda ja ma võiks öelda. et selle päeva kõige... "wow-omg-effektiga" üllatuse. Tädi Liivi kinkis mulle hästi laheda raamat maailma vaatamisväärsuste kohta ja ütles sealjuures, et olgu mul kõik need kohad läbi käidud ja siis ütles isa, et ma need kohad ka ära jäädvustaks ja nad emaga kinkisid mulle välgu! Ma olin niiiiii amazed! Lihtsalt pahviks löödud, sest see oli asi mis ma teadsin, et jah, kunagi ta tuleb ja nii edasi.. Tõesti woow.
Siis me sõime ja õhtul läksin ma isaga linna, sest me saime osade klassikaaslastega vanalina ühes kohvikus kokku. Seal oli väga tsill, kuid kõik läksid nii vara ära ja C tahtis veel kuhugi edasi minna nii et ma haarasin viimsel hetkel Liisast kinni, et tema juurde ööbima minna.
Ma arvan, et ma võin siinkohal nentida tõsiasja, et Liisa juures lõhnas ebatavaliselt! Ja ma saan sellest täiesti aru arvestades, et neil on 13 kutsikat. Ma loodan, et Liisa ei pahanda, et ma selle tõsiasja välja tõin, kuid minu jaoks oli see selle õhtu harjumatu osa. See oli midagi nii uut ja.. haistmismeeli ergutavat:D Ma sattusin ka just sellisel õhtul, kus kutsadel olid kõhud veidikene lahti ja see oli nii naljakas, kuidas ma suutsin selle aroomiga viimaks harjuda (tehes mitmeid nina-suu-nina kaudu hingamist).
Õhtul saime kahe aeg magama ja ma tõusin kell 5. Enam magama ei jäänud, sest kogu aeg oli midagi mis häiris, kas selleks oli kaks nügivat neidu, kolksuv klaaslind vastu akent või vara ärganud koerapojad. Teises toas hääli kuuldes läksin sinna ja tsillisin Liisa vanematega, samal ajal istusin akna all ja taaskord harjutasin ennast selle odööriga.
Lõpuks ma läksin ära.. kell pool üheksa ja jalutasin Liisa juurest Vaike juurde. Seal sain emaga kokku ja võtsin oma paberid, et neid kooli viia. Pärast ma istusin Solarise ees pargipingil (sellel, mis nendest Elisasse toodud telefonidest tehtud on) ja nautisin hommikut oma kahe võikrussaani ja kohviga. See oli nii ... mõnus. Mul oli kahju, et koht ei olnud kõige maalilisem (nagu seda oleks olnud vanalinn või rannapromenaad), kuid ma ootasin siiski marsat. Ma tegin oma imeliset hommikusöögist ka pilti, kuid pentax pani näkku ja arvutis ei ole see pilt üldse hea.
Koju jõudes ma olin niiiii õnnelik. Ma sahmisin ruttu oma toa korda, sest kõik pidi olema korras, kui ma hakkasin välku kilest välja võtma ja akusid pakendist välja rebima. Ma sirvisin ka manuaali, kuid olgem ausad, inglise keelsete fototerminitega ei ole ma sina peal. Ma tegin ka paar klõpsu oma lilledest. Oh jahh..
Ahjaa!! Mulle tuli ka see meelde, et eile üles tõustes oli üli-üli-üli sitt tuju, sest õues sadas vihma ja meie kringel, mis pidi olema Kosel oli väga väga väga nõmedal põhjusel hoopis Kehras ja siis oli sellega hull kamm ja lõppkokkuvõttes ei maitsenud see kringel pooltki nii hästi, kui oleks pidanud. Kuid siis ma vaatasin oma kleiti ja asju ja seda raffaello karpi kapi peal ja tuju läks paremaks.
Ma olen nüüd siin ja istun ja olen täiega väsinud ja ma mõtlen, et kuidas kõik on täiega oosmness ja ma tahan Kaisat siia kutsuda, sest ta pole siin nii ammu käinud. Ma igatsen Kaisat.
Ja ma tahan isa juurde minna, sest olgugi, et see välk on kohati väga automaatne ja muudab ISO ise.. ma tahaks sellest sotti ka saada.
Ja mul oli ennem mingi väga filosoofiline mõte, kuid ma unustasin selle ära. Kuid see, et mul see mõte üldse oli näitab mu võimet filosoofiliselt mõelda, mis on ju piisav tõestus, et ma seda ka suudan! Minu arust see on väga hästi. Ja mulle teinekord meeldib omaette filosofeerida.
Kellele ei meeldiks?

Models will have children

Ohoo!! Ma olen väsinud ja ärevil ja ma tahan, et oleks 21.juuni ja kell oleks 14:30.
Vahepealsetel päevadel ma pole teinud midagi muud kui TÜ-s tööl käinud ja raamatut lugenud. See oli nii koomiline kuidas ma sain oma raamatu neljapäeval läbi, tõmbasin selle filmi ja senikaua kui film tõmbas käisin ja soigusin ringi. Mul ei olnud mitte midagi teha! Absoluuutselt mitte midagi! Raamat oli läbi ja mind frustreeris mõte, et ma ei teadnud, mida järgnevaks võtta. Kui film kohale jõudis hakkasin seda vaatama.
Ütleme nii, et film "The Lovely Bones" oli ääääääretu hunnik jama! Minu jaoks. See oli kohutav, see venis nagu tatt. Ja fakt, et arvutigraafikat oli meeeeeeeletult palju tahtsin ma oksele hakata. Seda oleks saanud teha niii palju lihtsamalt ja löövamalt. Kõik need kohad, kus mees võtab kolm minutit põõsa küljest lille oleks saanud asendada mingi muu olulise kohaga raamatus. Lihtsalt jube! Ande andeks, kõik, kellele see film meeldis, kuid kui te pole raamatut lugenud tunnen ma teile kaasa, sest see film oli paha. See oli muidugi kurb jne, kuid.. see pole raamatuga võrreldav ja arvutigraafikat oli tõesti LIIGA palju.
Reedel ma võtsin raamaturiiulist "Ristiisa" ja tutvun seega oraegu don Corleone eluga.
Laupäeva hommikul ma tõusin varakult ja läksin bussiga linna. Kaasas suur kotitäis riideid. Läksin täikale ja ei müüsin väga vähe asju maha. Teenistus oli paha. Aga kui peale täikat Piia minu juurde tuli pildistasime kõik üles ja ma panin need Ostasse müüki. Pöidlad pihku!
Piiaga me muidu tegime ühe väikese fotoshuudi ja vaatasime filmi "Napoleon Dynamite".
Selle filmi kohta ütlen ma nii palju, et .. see oli väga... sisutu. Ja kui eelmise filmi kohta võib arvata, et ma lihtsalt pakkusin üle, siis seekord oli see tõesti nii! Filmi ... sisu.. seda ei olnud! Seal vahetus umbes kolm teemat ja pinge puudus. See oli selline Indie-komöödia nii et me olime sellega arvestanud ja see oli omamoodi alhe, et keegi oligi teinud sellise mõtetu üldplaan-lähiplaan-üldplaan võtetega filmi. See oli kohati nii koomiline ja see peaosatäitja oli väga lahe. Ma arvan, et põhjus, miks mulle see film meeldis oligi see, et see oli taotuslikult niii.. tühi. Et see pidigi olema nii, et peaosatäitjal on kogu aeg selline mokk töllakil dumbshit nägu peas. Aga üleüldiselt on see film ajaraiskamine juhul kui tahad midagi sisukat vaadata.
Täna me hängisime Piiaga pool päeva niisama ja siis läksime õue vanaisale ja emale appi, kes saagisid maha kaks sirelit ja kõik oksad oli vaja jaanilõkkesse vedada. Aed on nüüd nii tühi ja jaanilõke on meeeeeeeletult suur.
Kui Piiale järgi tuldi hakkasin ma muru niitma ja õhtuks tegin ma pilaffi, mis nägi välja nagu punane riisisupp, kuid vedeliku äravõttes oli see väga maitsev pilaff.
Igatahes! Homme on lõpetamine!! Ma ootan seda väga-väga-väga, sest ma saan viimaks selga panna oma kleidi ja kingad ja kanda neid kauem kui kümme minutit korraga.
Homseni!

Õnn ei ole muu kui hea tervis ja halb mälu

Ma istun siin arvuti taga ja tunnen, et mu pea on tasakaalust väljas. Võiks ju öelda, et see on meeletust tarkusest, mis ma selle viimase kahe nädalaga proovile olen pannud, kuid kahjuks pean tõdema, et seda see pole. Noh, võib-olla on ka.. Ikkagist hinded on ju üldjoontes head. Esta-neli, mata-viis ja inka-neli ja olgem ausad, ma olen selle viimase nelja üle veel veidikene pettunud, kuid see läheb üle:). See on huvitav, kuidas humanitaarsed ained on neljad ja reaal on viis.
Ma vist olen reaalklassi määratud?
Ei, aga alustades algusest, siis mu pea ebatasakaalsus on põhjendatav faktiga, et mul ripub kõrvad vokk. See.. monopoli-nupp. See vokk. Tegin sellest kõrvarõnga. Ma tahtsin tegelikult saapast teha, kuid ei saanud, sest seal ei olnud seda vajalikku auku. Ma hiljem lähen alla ja püüan selle sinna lüüa. Ma ei anna ennem alla. Siis ma vb peaksin neid ka hambaoastaga pesema, sest nad on sellised tuhmunud. Oh, igatahes, kust tuli see idee? Ma loen praegu saamatut "Minu armsad luud" ja seal oli vahepeal selle saapaga üks teema. Sealt tuli see idee. Ja ma peaksin siinkohal ka mainima, et see on väga hea raamat ja ma soovitan soojalt!
Mis siis aga vahepeal toimunud on?
Ma püüan ka sellele küsimusele vastata, sest nagu ma olen aasta jooksul õppinud ei tohi püstitada küsimusi, kui nendele ei vastata.
Esmaspäeval ma läksin kella kümneks kooli ja jõudsin tänu autotranspordile kohale kell 9:15. Istusin ja kuulasin muusikat ja siis tulid ka teised ja me tegime inglise keele eksami suulise osa läbi. See oli üpris lihtne, kuid ajas mind närvi ja siis veidikene pusserdasin. Pärast seda käisin laulmas ja siis läksin koju.
Teisipäeval läksin jälle kooli ja siis peale seda läksin hoopis Tallinna Ülikooli lõpuaktustele isale appi. Jagasin visiitkaarte ja valvasin lampe:)
Täna läksin ka kooli ja jõudes kohale on majas täielik vaikus. Jooksin teisele, kedagi pole. Jooksen kolmandale, Indra-Stiina läheb ka parasjagu kolmandale. Kolmas korrus on tühi. Ma peaaaegu kujutasin oma peas rohutirtsude siristamist. Jooksin garderoobi ja viisin oma asjad ära. Tagasi üles, Indra ütles, et selles lahtise uksega klassis on ainult Uulma. Kontrollisime ka teisd üle ja siis teises klassis tahtsin hüüda EUREKA! Pidime olema teises klassis. Läksime siis sinna ja seal seisab ees direktor. Ookei. Võtsime kohad ja ma kirusin seda inimest, kes otsustas 10 minutit enne eksami algust lasta inimesed klassi (sellest ma saan aru) ja siis sulgeda uksed! (See ajas mind vihale! )
Kirjalik osa oli suhteliselt lihtne ja arusaadav, kui välja arvata ülemõistuse lollakas kuulamisülesanne.
Suuline läks hästi, 12 punkti.
Siis ma läksin Ple ja Lle kutsete liimimisele appi ja siis sain Kätuga vanalinnas kokku. Ta jagas mulle muljeid oma reisist ja oli niisama lahe. Istusime Tammsaare pargis ja järsku tuli sinna ka Keiu. Ta istus meie seltskonda ja me rääkisime juttu kuni ma uuesti TÜ-sse läksin, et üks aktus abiks olla:)
Siis ma tulin koju ja lisaks TÜ-s loetule ja bussis loetule lugesin veel ka teel jalutades kodu poole. See on väga hea raamat.
Nüüd ma aga lõpetan oma rahumeelses tujus kirjutamise ja lippan oma fotoka järele, et teha paar klõpsu.
Kaunist õhtut!

Pealkiri: minu tänane orkuti õnnelause.

You can feel my lips undress your eyes

Viimaks on jõudnud ka blogger mnu mõttemaailmaga samale maale. Kogu aeg kui ma tahan blogi kujundust muuta on samad värvid ja värvi valik on kesine:S nüüd saab värve omamoodi sättida ja isegi taustu panna, kuid see tähendab ju rohkem valikuvõimalusi, mis omakorda viitavad sellele, et teinekord kui hakata blogi muutma (no ma räägin enda eest) tuleb selleks eraldada terve pärastlõuna!
Eilne päev oli väga pingeline ja märg. Hommikul viis ema mu kooli ja siis kõikistuid klassis ja rääkisid juttu ja närveerisid koos. Ma ei suutnud šokolaadi süüa.. see ajas nagu südame pahaks veidi, kui natukene sõin ikka.. traditsiooni ja kindluse mõttes.
Siis me läksime klassi, kus juba paberid meid ees ootasid ja minu kahjuks polnud minu klassis ühtegi matemaatikut kui sellist. Veidikene tavalist mula ja siis hakkaski eksam pihta
Ma ei oska seda ühe sõnaga kokku võtta, et kas see oli lihtne või raske. Üks ülesanne oli ikkka väääääga lihtne, lihtsalt tabeli järgi vastad küsimustele, kuid üleüldiselt oli selline keskmine. Ma tegin mustandi ära. Istusin umbes viis minutit tühja ja hakkasin otsast peale kontrolliks kõiki ülesandeid lahendama. Jah, ma tean, ma olen friik lahendades kogu matemaatika eksamit kaks korda. Lisaks veel teist ülesannet ka kolmandat, sest selle kontroll oli mindfuck ja ei tulnud välja.
Ma lõpetasin oma töö kümme minutit enne lubatut ja siis oli lõpetamise koosolek ja siis läksime Piiaga õue vihma kätte.
Vihma kallas ja P, tobujuss, oli kooli tulnud ainult kampsuni ja salliga. Andsin talle oma pusa ja nii me jooksime mööda Tallinnat ringi, sest me ei tahtnud märjaks saada. Jooksmine eriti ei aidanud, kui me lõpuks olime Marioni kingi ära toonud, käinud keskturu juurest roccasse ja sealt endale imelikud vihmakeebid ostnud olime juba läbimärjad ja meie jalanõud lirtsusid:)
Piia juures kõigepealt kuivatasime ennast ja siis ma panin vee keema ja me vaatasime eksamikeskuse lehelt mata õigeid vastuseid.
Vastused olid meil kõik õiged, kuid lahenduskäikudes kaotasin ma kaks punkti ja õhtu lõpuks sain teada, et nii oligi ja ma sain eksami viie:) Happy!!
P juures jätkasin kokkamist ja tegin "tervele külale" makarone ja peale seda ootasime P vanemaid ja siis and viisid meid Marioni juurde.
Marion oli väga ilus oma õhulises roosakas kleidis. Nagu üks õige sünnipäevalaps.
Marioni kodu on väga ilus! Iseäranis meeldib mulle tema tuba, seal on nii ilus mööbel kõik ühest puust ja voodi on nii lai ja aken on nii suur ja tema ühes seinas on suur suur makrovõte pudenevast võilillest! Muidugi ma tunnen talle ka kaasa, sest nagu tema elan ka mina köögi kõrval ja ma ei tea kuidas Marionil, kuid mind ajab see küll üles, kui keegi köögis askeldama hakkab:D
Igatahes õhtu kulges lõbusalt ja lauajalgpalli mängides, mis oli väga pingeline kogu aeg. Siis vahepeal rääkisin inimestega juttu ja siis veidi tantsisin ja siis rääkisin juttu ja lõpuks kella ühe aeg istusime õues ja rääkisime juttu ja P püüdis taksot tellida, kuid kõikjalt sai ta kas vastuse, et taksot pole või mingit väga haiget muusikat.
Mina, K ja P läksime P juurde ja hommikul läks K vara ära ja mina läksin tund aega peale teda, et täikale minna. Ilm oli jube ja ma jõudsin vara kohale nii et pidin kaks korda ringe tegema, sest esiteks mul oli bussini aega ja teiseks jõudsid osad alles minu teiseks ringiks enda leti püsti panna.
Ma sain endale 15.- tennised:) Need mis pildilgi on:) Ja siis ühe pluusi.
Vuut nii.
Koju judes hakkas kohe mingi koristamise orgia pihta. Ma koristasin ikka väga põhjalikult ja väga kaua. Kella 113:30-st kella 18-ni pmst.
Igatahes, kaunist õhtut kõigile!

And I say: "karatepencilcase" and put it on tape.

Nonii, mu tühine ja tühipaljas nädal on kohe-kohe otsakorral. Ma ikka lähen koolist välja ja mõtlen, et mis siis kui ma elaksin siin? või siin? see oleks mugav. Praegu on asjalood niviisi, et ma lihtsalt lähen tunniks ajaks linna, ajan ennast seetõttu väga vara üles, et siis koolis.. pingi taga matemaatikat ragistada.
Teisipäeval ma küll tegin erandi ja lasin koolihommiku üle. Ma arvan, et see on esimene kord selle aasta jooksul, kus ma päriselt lasingi kooli"päeva" üle. Ma tõusin siis, kui kõik olid juba koolist lahkunud. Kööki minnes ei olnud seal midagi isuäratavat nii et ma tegin endale pannkooke. See oli päris huvitav, sest ma olen harjunud pannkooke ikka pühapäeviti sööma:D Siis ma vedasin ennast õue ja hakkasin muru niitma.
See oli hea päev muru niitmiseks, sest päike ei paistnud ja vihma ei sadanud. Lõpuks ma sain valmis ja hakkasin siis matemaatikat tegema. Mu aju kõrbes üle ja lõpuks ei tulnud enam midagi välja.
Eile ma läksin kooli. Peale kooli sain Veskimäega laulda ka ja siis ma tulin koju, kus ootas mind ees üksindus. Vanaisa polnud. Ta oli Viljandis ja ema oli tööl. Nii ma siis hängisin mööda maja ringi ja olin. Vahepeal isegi vaatasin mata valemeid. Kõik oli väga loogiline. Siis oli õues aga nii soe ja ma läksin õue ning hakkasin lugema/päevitama.
See raamat mida ma lugesin(minevik, sest sain selle täna läbi) oli K. Hosseini "Tuhat hiilgavat päikest." See oli täiega hea raamat ja mulle meeldis see, et see tekitas minus emotsiooni, halba küll, kuid emotsiooni. See oli väga kaasahaarav ja mind siiski ärritab see muslimiusu reeglid. Allahu Akbar! Kohutav. Ma ütlesin emale, et kui ma kunagi mingil iks-põhjusel peaksin tahtma muslimiga abielluda antku ta mulle see raamat uuesti kätte, sest eile ma vandusin, et ma ei tee seda mitte kunagi!
Lõpuks tuli vanaisa koju ja ma hakkasin tegema kotlette. Siis tuli koogituhin ja ma tegin jälle seda head rabarberikooki, mis seekord nii hästi välja ei kukkunud, sest kaneel ja suhkur polnud tasakaalus.
Õhtusöök ja televiisor, ANTM ja Dexter. Dexter on jätkuvalt väga hea sari ja ANTM on jätkuvalt nii üle mängitud ja mingi stsenaariumi järgi voolav, et mul hakkab paha. Eile läks välja üks tsikk, kes oli ülienesekindel, et võidab ja siis kui ta välja läks me emaga hõiskasime rõõmust. "I don't wanna come across as an arrogant bitch! I don't" Sorry love, but you did! Mingi hetk tabasin ära, et me hõiskasime selle üle, et kellegi eluunistus purunes, kuid oh.. see oli 2008.
Täna hommikul ma läksin linna ja siis tulin koju ja bussis sain oma raamatu läbi. Ma tõesti soovitan seda! :) Enne bussi peale minekut oli mul tund aega aega ja ma istusin A.H.T. pargis ja lugesin kui üks hetk nägin Hannat ja Liisi. Viimasel oli sünnipäev nii et palju õnne talle veelkord! Istusin nendega ja ootasin kuni... kuni minu minekuni kedagi ei tulnudki! Vaene Liis, kõik magasid või olid kodus ja kohe jõudmas:D
Kodus ma sõin ja õppisin matat ja sain kõigega hakkama. Ma isegi tabasin ära, millal on tabeliülesanne! Oh well, homme on eksam ja peale seda on Marioni sünts! Nii tore:)
Jeei!

Mul on seljakott; ma saan sinna asju panna!

Kirjutatud 13:00
Trallalaa.. kuigi ma olen praegu seda postitust kirjutades P juures olen ma kodus ja vajutan mõne aja pärast publish post nuppu. Maagiline onju?

Niisiis oli ükskord ammu reedene päev ja ma köisin konsultatsioonis ja tuiasin pärast seda niisama ringi. See oli tõelislt mõtetu ja ma siiamaani mõtlen, kui mõtetu see oli. Siis ma läksin emaga ostma lõpetamiseks lisaasju. Sellised šoppajad olime, et viuh! Koju jõudes sain kutse Atsi süntsile nii et hakkasin oma elu ümber korraldama. Õudne. Samas, tundsin, et peaks ka eksamiks õppima.

Laupäeval tõusin üles ja sõin.. tegin endale praemuna, mis ei kukkunud just meistriteosena välja. Kui aus olla oli see üpris jube. ga, mul oli kohukest, apelsinimahla ja kohvi. Kotis peitus veel šokolaadi ka:)

Linna jõudes olin ma väike energiapomm ja ma tuiskasin mööda linna ja kooli ringi ja energia oli super. Aura oli super ja ma olin igati uueks ja põnevaks eksamiks valmis. Kell 10:01 hakkas eksam peale. Ütleme nii palju, et seeoli üldiselt lihtne. Püüdsin käänata aj pöörata ja lugeda ja mustandit kirjutada. Kõik nagu tuli välja kui välja arvata mõned imelikud nüansid, millest ma täpsemalt rääkida ei viitsi. Kirjandi teema oli ka lamp: "Tahan ohutult liigelda" pärast terve päev tgeime Pga kõike risti-vastupidi oma sõnadele.
Peale eksamit läksin Atsi kinki ostma, kinkisin talle need kõrs-prillid ja sellise roosa pika lindi, mida ümber maja tõmmata, sellel on kiri "Party zone". Aga need prillid on nii lahedad, gaasilist jooki juues käivad sellised mullid silme eets läbi:D
Igatahes ja siis ma läksin juuksurisse. Juuksuris oli väga tore ja põnev ja fooliumine. Ja lõpuks ka kiire. Lõpuks läksime Merellega lausa hilisema rongi peale.

Sauele jõudes sõitsime Atsi juurde ja seal läks lahti. Süüa polnud! Kõik olid mingi ülivara seal ja sõid kõik toidu ära. Õhtu ise kulges rahulikult ja lõbusalt. Rääkisin hästi palju Merelle ja Roosiga, mis oli hästi tore. Nad on väga lahedad inimesed ja me leidsime üksteises väga palju ühist. Põhimõtteliselt oligi Atsi sünnipäev üks suur jutumull!
Aa.. ja siis alguses me saime Karmenilt teada, et neil on tulemused teada ja et üleüldse on kõik tööd kontrollitud. Siis hakkas meeletu sagimine, et oma hindeid teada saada. Tegime Aimlale vähemalt 10 vastamata kõnet, helistasime isegi Mare Kullile, sest tema mobiil oli ainukesena koolilehel. Kull muidugi vastu ei võtnud.. võttis mingi venelane. Lõpuks kui olime alla andnud helises minu telefon ja helistajaks oli Öp. Aimla ajee! Saime kõik oma hinded teada. Ma sain nelja. Kahju. Aga enam pole hullu.

Pühapäev oli meeeeeeletult pikk päev. Jube! Linna jõudes läksin Estoniasse ja hakaksime neid mängukaasid jagama. Läksim umbes pool tundi plaanitust varem ära ja olime õnnelikud. SIis läksin ma oma tühja kõhuga P juurde, kust me umbes kaks tuni hiljem startisime Vanalinnapäevadele. Just siis hakaks aga sadama ja me läksime Kohvicumi, jõime teed ja läksime Toompeale, kus me nägime Oleviste torni, et sinna minna helistasime ja küsisime, kas see on lahti ja kui palju maksab. Mõeldud tehtu! Ja me läksimegi Oleviste kirikutorni. Seal oli väga lahe ja kuna minu mullitaja oli juba tühi võttis P ja hakaks ka mullitama nii et jäi tunne nagu terve linn oleks mulle täis olnud! Haha. Jah, meil olid mullitajad.
Kell 20:00 hakkas Nukuteatris Dreegi etendust "Sulest viidud". P läks koju ja me Kätuga seda vaatama. No see etendus oli väga väga lahe, sest see oli nii naljakas ja nii geniaalne.

Meil käis ka selle pika jalutuskäigu ajal võistlus... kaks tükki kui täpsem olla. Esimene seisnes selles, et me ei räägiks inglise keeles. See oli koomiline, sest see tuli vahepeal nii sujuvalt. Teine oli aga selline, et kui meile meeldis kellegi juures midagi, siis me läksime ta juurde ja tegime talle komplimendi. Seis oli lõpus 2:1 minu kasuks:) See oli selline tore mäng, sest see tegi ka teistel inimestele(ehk siis neil kolmel) tuju heaks! Väga tore.

Täna oleme kõik nagu zombid ja laibad ja magame. Jube. Niiiiisuke uni et viuh!

Nüüd ma siis olengi kodus. Lõpetan veel sissekande ära. Pool kaks hakkasime Pga tema juurest minema. Ootasime jälle meeeeletult kaua trolli. Täiesti ülemõistuse! Ennem tema juurde minnes oli ka nii, et trolli või bussi ei tulnud ja ei tulnud. Muidugi me suutsime ennem olla ka totud, sets ma unustasime P juurde minnes Lilles maha minna. Igatahes, kui viimaks buss jõudis oli see täiesti ülerahvastatud! Jube.
Vanalinna jõudes läksime siis Laia... või oli see Pikk tänav? Vist Pikk.. läksime siis sinna, kus Dreegi vanem rühm esines. Nagu eelmine päev nooremadki oli ka seekord väga lahe. Selline geniaalkomöödia. Väga lahe!
Ja siis me Pga lihtsalt istusime Raekoja platsil ja nautisime päikest. Siis hakkas see Rat Race ja me vaatasime seda. Muidugi mingi tund aega kulus kogu aelguseni ja siis alles hakkas race nii et me seda ei näinudki:( Pidime ära minema, kuid stardi juures seisime raja ääres ja kui nad kõik mööda kiirustasid viskas järsku üks mees mulle sealt saia! See oli nii lamp ja nii naljakas. Noh, tõin siis tasuta saadud saia koju.
Kodus ma õmblesin veidi.
Täna meil oli alguses plaan, et K ja P tulevad homme siia.. ratastel, kuid päevapeale me Pga ikka mõtlesime, et pole üldse seda rattasõiduspiritit! Ma oleksin ka muidu läinud rattaga. Juba möllisin isa endal ratta linna tooma, kuid ütlesin talle ära. Novot.

" 'Sussid püsti' - vertikaalasendisse asetatud sisejalanõud."
/Sulest viidud/

Vaadake üles! Hingake taevasse!

Huuuuh. Ma ei tea miks ma nii tihti alustan oma sissekandeid mingi ohke või huuhiga:)) Ma arvan, et see on tingitud sellest, et ma viimaks sain arvuti taha potsatada ja kirjutada.
Eile oli kolmapäev ja eile oli siis viimane ametlik koolipäev. Muidugi me pidime minema esimeseks tunniks, kui mõtekas oleks olnud minna kolmandaks. Igatahes läksime esimeses tunnis oli meid kaheksa:) Vaatasime filmi "Vääritud tõprad" ma ei väsi kordamast KUI hea see film on. Kolmas kord juba hakkas ära tüütama need pikad venitamised, sest ma teadsin kogu aeg, mis juhtub ja ei olnud enam seda püsivust.
Jörgmised tunnid me reaalselt õppisime, kuid tänu koosolekule, mis õpetajatel oli pidi viimane tund ära jääma ja me möllisime nii, et ka eelviimane ära jääks! Siis läksime mina ja Kaisa Liisa juurde. Ma läksin kutsikaid pildistama. Oh, nad on niiiiiii armsad ikkagist, ainult et nad kakavad kogu aeg. See oli lõpuks juba lihtsalt koomiline kuidas Liisa sai just kõik korda ja siis võttis järgmine ette ja lasi junni.
Siis me hakkasime neid püsimatuid olendeid pildistama. Mõned olid kohe väga head modellid. Mõned.. mitte.
Kui me viimaks valmis olime ütlesime Au revoir! ja läksime ära. Läksime Kga Kristiinesse mulle lõpukingi ostma. Need, mis ma ostma pidin, jäid ära. Olid kallimad kui ma arvasin ja ma leidsin teised:) Kui hakkasime koju minema tuli mul meelde, et jätsin oma kogumikud Liisa juurde. Läksin tagasi.
Kojusõit ja õhtusöök.
Pildid. Täiesti hull! Mul sai esimest korda 4GB mälukaart täis. See oli ülemõistuse! Liisa juures tuli mingi pikk paus sisse, sest ma pidin pilte kustutama hakkama! Oh, neid pilte oli ikkagist niiii palju.
Siis mingi hetk hakkasid supermodellid ja Grey. Jeei. Õhtul veel Elina õpetas mind PS-s brushi tegema. Supper. Tänan veelkord. Ja õhtul hilja oli Dexter. Täitsa loll. See on ikka loll, ma veendusin veelkord, et mulle ei meeldi, kui ma teada saan, mis lõpus juhtub.
Täna hommikul ajas mind üles sääsk. Jube, et see sääseperiood on kätte jõudnud. Hommikul sõin ja tegin pärmitainast ja panin taigna kerkima ning väntasin ära poodi. Vaida pood oli piisavalt rott, et seal ei oleks lasagneplaate, nii et mu õhtusöögiplaan muutus. Kodus hängisin veidi ja siis hakkasin tegema küüslaugusaiu. Mm.. Kuna ma õhtuks tegin aga pizzat ja tainas nõudis kättpidi sekkumist on mul tunne, et ma ei taha enam kolm kuud mingit sõtkutavat tainast näha. Võeh!
Siis ma hakkasin mingil määral seda eesti keelt õppima. See on minu arust kõige absurdikam aine, mille peale eksamit teha. Ma tean, et ma kindlasti teen siin mitmeid vigu ja et selleks ongi vaja, kuid ma räägin. See on ju lihtsalt aine, mida sa tead loomilikust intelligentsist ja seal on sellised hooletusvea variandid. Lõpuks võtsin end kätte ja hakkasin kirjutama uuesi kirjandid "Kullast kallim." Veendusin veelkord, et see on halb teema. Saatsin kirjandi Õnnisele ja homseks loodan kommentaare saada. Vähemalt ma tunnen, et olen nüüd midagi teinud.
Siis ma hakkasin pizzat tegema ja kui me seda sööma hakkasime siis see oli nii tuline, et kui selle sisu mu käe peale pritsis sai mu käsi kõrvetada ja on siiani valus. Täitsa hull. Õhtust sõime kahekesi vanaisaga, sest ema sai töö juurest filmi "Sex and the city 2" eellinastusele pileti. Vot milline boss.
Samal ajal kui pizza ahjus oli koristasin oma tuba ja otsustasin ka oma prügikasti tühjendada. Kõige põhjas oli osturalli kataloog. Sealt järeldus - ma pole oma prügikasti tühjendanud ligi kaks kuud.
Nüüd aga hakkan vaatama filmi "Wanted."
Kaunist õhtut!

Hetke lemmik.

Tõusin hommikul üles üks hetk ühe õudusunenäo pärast: Oli C sünnipäev ja me olime rannas. Mngi hetk helistab mulle mu ema ja ütleb, et see rand on umbes mingi kurjategijate rand ja seal käib igal öösel ringi üks mees, kes tapab neid kurjategijaid. Aga, kuna seal käivad AINULT kurjategijad, siis ta tapab kõik, kes tema teele ette jäävad. Me sain rahva vaikseks ja ütlesin, et hakkaksime vaikselt minema. Kui see mees tuleb jookseme ruttu mäest üles maantee peale (Maantee jooksis rannajoonega paralleelselt) ja jookseksime minema nii kiiresti kui võimalik.
See mees tundus olevat väga ettekujuteldav, et ta ei saanud ju ometi olemas olla, selle peale ütles Merelle: "Kui seda meest olemas pole, siis ta on väga eriline, sest tegelikult on ta olemas"ja sealt see mees tuli ja me jooksime mingi laeva peale.. seal oli rannas mingi laev. Ta ei saanud meid kätte. Järgmine hetk mind seal polnud, vaid ma ainult rääkisin kellegagi telefois ja käskisin neid ära joosta. Ma tundsin, et ma saan sellest meeletust hirmust lahti kohe kui ma oma silmad avan ja siis seda ma tegin ja umbes mõne hetke pärast sain aru, et see oli vaid uni.
Ma jäin uuesti magama ja tõusin alles kell 12. Lebotasin veidi ja siis läksin jooksma. Sporti on nii lahe teha. Mulle hakkab vaikselt külge jääma see P asi, et sporti on hea teha, sest alati on nii hea tunne teades, et olen enda jaoks midagi kasulikku teinud. Imelik oli ainult see, et mu põlv oli nii valus. See oli juba eile valus, kui am rattaga sõitma läksin. Sõitsin eile 14,53 kilomeetrit.
Tegelikult tulin rääkima oma viimase aja lemmikust - rabarberikoogist. Mõtlesin seda teiega jagada:

Tainas:
150g võid
3dl jahu
näpuotsatäis sool
3sl vett
Täidis:
300 rabarbareid kaneeli
2 muna 1,5dl jahu
30g võid
1sl jahu
(tuhksuhkurt, pealepuistamiseks)

Sõtku toasoe või, jahu ja sool purutaoliseks massiks. Lisa vesi ja sõtku tainaks. See jääb selline purutainas ja siis paned selle vormi ja sõtkud sinna laiali. Küpseta tainast 200C juures 10 minutit
Lõika rabarberid tükkideks ja taigna valmised puista taignale ning uha kaneeliga üle. Samal ajal kui tainas küpseb sulata või. Vahusta munad ja suhkur ning lisa sulavõi ja jahu. Vala segu rabarberite peale. Küpseta veel 25 minutit

Minu kook sai valmis ja nüüd hakkan vaatama filmi "(500) days of Summer."
Vahepeal meil oli Annabeliga plaanimine, et ta tuleb siia, või et midna lähen sinna, kuid mõlemad olid piisavalt laisad, et ei viitsinud.
Ennem vaatasin ka siis oma ekooli. Täiesti lõpp, mul olid kõik viied, ainult üks neli! Ja see oli inglise keel. Oma suures õnnejoovastuses pidin aga pettuma, sest vaatasin geograafia hinde inglise keele asmele, kuid inglise keelt pole veel välja pandudki. Läks ikka nii nagu ma algusest peale teadsin, kuid nii hea oli paar minutit olla ainult ühe neljaga:))