...

Nii mõnus on nüüd olla, kus enam ühtegi koustust peale meeldivate õlul pole:)) Teha on vaja veel ainult vest, lugeda ja jõulukingid.
Kuulasin just ühte ilusat laulu.. Hannah - "Veelkord" niii iluuus. Külmavärinad tulid peale. Ma tean kogu aeg et ma tahtsin millestki kirjutada, kuid millest? See ei tule enam meelde!

Luukalad (Osteichthyes)

Ma ei saa aru! Mul on praegusel.. just praegusel hetkel kohustuseks kirjutada referaati luukaladest, kuid selle asemel kirjutan ma siia. Mul on lihtsalt selline blokk ees! Ma ei tea kust alusatada ja veel hullem, kuidas alustada. Mul pole õrna aimugi kust materali ja kuidas materjali võtta. Ma.. ma lihtsalt ei jõua :'(!!
Ma nutan ja hüsteeritsen siin omaette kodus, ma ei suuda! Ma... ma.. arghh!! Ma "kirjutan" seda ju mingi tund aega.. ja ma pole ühte kriipsu ka trükkinud! Ma ju ei tea kuidas neid kolme raamatut kasutada! Neis on minngi ropult infot ja ma ei hakka ju seda ometi läbi klugema! Ma ei viitsi! ma ei viitsi üldse seda kirjutada!
Ma rämedalt tahaks lihtsalt kätte võtta ja selle valmis saada! Aga kuidas? Mind häirib rämedalt see teema ka, sest kuidas sa kirjutad elus asjast? Ma saan aru kui kirjutad mingist kohast - siis on lihtne ju! Lihtsad punktid, millest juttu teha jms. Aga LUUKALAD! - no tule taevas appi.
Ja kui aus olla siis taevas võikski tegelikult appi tulla! Kui kusagil on Jumal siis too võiks lihtsalt mulle praegu taevast referaadi pähe kukutada või siis aega kiirendada nii sinnamaale, kus ma kirjutan juba kasutatud kirjandusest ja siis seda pasahunnikut välja trükin, kõik see vahepealne võiks kiire foward-i peal olla.

Ehk siis... luukalad jah.. edu mulle.. Ja Jumal: Foward-i nupp peaks iga puldi peal olema!

Mul oli vahepeal tunne, et lihtsalt ei jõua!

Just. Pealkiri alustas seda mida rääkida tahtsin. Täiesti jube. Mul oli peale kutimutit sada-ja-viis asja kukil. Ma pidin seda filmi minema tegema(seda mis me seal tegime), koolifotokonkurss, kooli aeroobikakava, kooli uisutamine, koolis vest teha, playbox, jõulukingitused ja KAKS referaati. See oli õudne. Noh, ma muidugi ei saa öelda, et enam ei oleks nii õudne, veits ikka on, st. et referaadid ja jõulukingid ja see kõik-kõik on ikka veel kukil, kuid kui filmis nüüd üks asi laabus tekkis kuidagi selline kergendustunne, nüüd ongi film tegelikult valmis, vaja teha üks stseen uuestija tiitrid lõppu ja kõik ongi (Y). Mul olid absoluutselt(ja tegelikult on veel) iga nädalavahetus täis planeeritud - just täna bussis vaatasin. Eelmine, see mis nüüd just oli, tegin ma filmi ja käisin Caro kontserdil. See mis nüüd tuleb teen ma kooli fotokonkursile pilte, mis muidugi meenutab mulle, et mul on vaja inimestega rääkida!! Nädalavahetus peale seda pean ma tegema referaate. Võtingi nagu TERVE nädalavehtuse vadaks, et ühepuhul viite ja teisepuhul nelja lehekülge referaate kirjutada. Seda veel KINDLATE kriteeriumite järgi.

Mul oli alguses juba selline tunne, et no kohe-kohe ma lihtsalt kukun jalapealt kokku. Selline pinge! Haige.

Muidu on elu kulgenud tavaliselt. Päevikusse eriti ei kirjuta, jõulukingi ideid vaikselt tuleb, iga nädal on inkas ikka dictation või reproduction. Mõtlengi, et õpiks ülehomseks ära, et homme jõuan alles kell veerand või pool kaheksa koju, siis ei jõua. Pikemat aega juba mõtlen.. Ma vist teengi nii, et õpin selle ära ja siis hakkan vaikselt Caro jõulukingituseks (kalender) pilte valima. Nüüd on ju veidi halvem valida - st. ma juba olen jõudnud suurem osa pilte plaatidele ümber kirjutada!

Nii et siis... pingutama! Nii ootan millal tuleb see nädalavahetus (täpsemini 6.12 ja 7.12) kus ma saan lihtsalt OLLA! PUHATA! MAGADA! noh, okei veidi peab õppima ka, kuid siiski ma EI VÕTA selleks nädalavahetuseks mitte mingeid plaane - vähemalt mitte praegu!