ma olen Liisa ja kirjutan Getteri blogisse. see on raske. üldse blogi pidamine on raske. ma kunagi proovisin ka, aga ei tulnud välja. igatahes.. kuna see on G blogi, siis ma peaks temast kirjutama.
hmm .. Getter on hea. ta on ilusate asjade kooslus. mis siis, et see algul võibolla nii ei tundu. sind võib närvi ajada ta närvi minemine. sind võib vahel vihastada ta enesehaletsemine. sind võib häirida ta huumor.. kuid..kuigi ta ise naljadega ei hiilga, siis sa tead ,et ta alati naerab sinu nalja peale. ta hindab inimesi, kes ei lähe närvi ja enesehaletsemisega ta lihtsalt räägib sulle endast.
ma olen G-ga harjunud. temaga on hästi lihtne olla, sest ta saab minust aru. me mõistame üksteise mõtteid ja tihti mõtleme samamoodi, kuid samas on meil ka erinevaid vaatenurki, mis teeb asja huvitavaks. kui Getter ütleb mulle, et ta saab minust aru, siis ma saan kindel olla, et ta tõesti saab. ma saan temaga kõigest rääkida. ma olen talle rääkinud selliseid asju, mida ma pole kellegile teisele rääkinud. ma ei pea kartma, sest ma saan teda usaldada.
ma ei ütle talle iga päev vist isegi mitte iga kuu.. võibolla ma pole talle kordagi öelnud , et ma armastan teda. ma tean, et ma peaks ütlema. ma peaks teda kallistama iga kord kui ma teda näen.. lihtsalt nagu rõõmu märgiks. ma peaks teda kiitma rohkem.. tõesti peaks, sest ilma G-ta poleks ma pooltki selline inimene nagu ma olen. ta on minu rahu. ta on minu padi millesse ma saan nutta oma mured. ta on mu päike, kes annab mulle énergiat. ta on alati olemas. ta on minu .. minu inimene.
