Mis teoksil?

Seisin rõdul, sest ema oli netis. Niisiis, seisin rõdul ja tegin oma igapäevast tegevust sel suvel: mitte midagi. Seisin seal ja vaatasin päikest, tegin paar tantsusammu ja seisin oma igapäevase(või võhemalt iga kahe päeva tagant käiva) dilemma ees: Mis ma sügisel tegema hakkan?. Ma ei tea. Ideid on .. mõtlen/loetlen .. kaks: sport või kitarr. Mõlemaga on probleeme. Olen ühesõnaga dilemma ees.

Täna olin peaaegu üksi kodus. Noh, vanaisa oli ka, kuid kui vanaisa kodus on siis me kontakteeruma vaid siis kui vaja. Kumbki ei jõlgu teisel sabas nagu mina emal teen. Ma siis veetsin päeva lugedes, telekat vaadates ja arvutis olles. Loen hetkel raamatut "Uhkus ja eelarvamus". Sama raamatut loevad ka P ja C ja nagu ma just hiljuti avastasin ka Annabel.

Sealsamas rõdul olles tulid mulle meelde mu muffinid, mida ma tegin (samad šokolaaditükkidega, mida ma koguaeg teen). Läksin siis võtsin need ahjust välja. Üles tagasi tulles avastasin endalt nagu mingi puude, või ma ei tea mis asja:). Ma nimelt ei tohi kodus seelikuid kanda. Mul on vaja end kogu aeg keerutada ja seelikut kergitada ja seda üldse igas suunas vehkida! Nii et kas siis väga kitsad seelikud või püksid, kuid keerlevad seelikud jäävad ära.

Lugesin veel annabeli blogi. Avastasin sealt enda jaoks VÄGA meeldiva uudise. Tal on plaanis tuleda TV-d. JUHHU!!:D Mul hakkas nii hea meel:) Üldse Annabeli blogi on hea lugeda. Tal on hea sule.. ei .. sõrmejooks. Ja, kuidagi. Ma ei tea. Ma imetlen Annabeli. Tal on hea.. karakter. Või midagi sellist.

Nüüd järku meenus mulle veel üks mu igapäevamure. Mis ma oma sünnal teen. Üks idee onju on teha sellie piknik Tallinnas, kuid samas, rahva arv küündib 15-ni ja siis uure rahvaga piknik po.e üldse mõeldav, siis nagu olegi rohkem ideid. Vahepeal käis mul naljaga peast läbi mõte: Hey! Kutsuks kõik oma sünnale kartulit võtma!!:D See oleks nii sick!:))

Järgmine nädal on L-i sünnipäev. See tõotab tulla lõbus. Tal tulebki umbes nagu mingi kümne ringis inimesi, kuid vaata - ma peaks ka hea meelega kusagil, kuid mul ei ole mingit suvilat/maakodu. Mul on lihtsalt maa kodu.

Raamatud

Täna olen niisama uurinud seriaali "Dexter" kohta. Olen saanud totaalselt šokeerivaid tulemusi. Noh esiteks ma lugeisn esimese hooaja kohta. Nii aga siis avastasin, et Dexteri kohta on kirjutatud raamatuid, novelle.Mul on nüüd lisaks "Rhett Butler's People"'ile veel need Dexteri novellid mida ma tunnen, et lihtsalt PEAN lugema!

ma olen Liisa ja kirjutan Getteri blogisse. see on raske. üldse blogi pidamine on raske. ma kunagi proovisin ka, aga ei tulnud välja. igatahes.. kuna see on G blogi, siis ma peaks temast kirjutama.

hmm .. Getter on hea. ta on ilusate asjade kooslus. mis siis, et see algul võibolla nii ei tundu. sind võib närvi ajada ta närvi minemine. sind võib vahel vihastada ta enesehaletsemine. sind võib häirida ta huumor.. kuid..kuigi ta ise naljadega ei hiilga, siis sa tead ,et ta alati naerab sinu nalja peale. ta hindab inimesi, kes ei lähe närvi ja enesehaletsemisega ta lihtsalt räägib sulle endast.

ma olen G-ga harjunud. temaga on hästi lihtne olla, sest ta saab minust aru. me mõistame üksteise mõtteid ja tihti mõtleme samamoodi, kuid samas on meil ka erinevaid vaatenurki, mis teeb asja huvitavaks. kui Getter ütleb mulle, et ta saab minust aru, siis ma saan kindel olla, et ta tõesti saab. ma saan temaga kõigest rääkida. ma olen talle rääkinud selliseid asju, mida ma pole kellegile teisele rääkinud. ma ei pea kartma, sest ma saan teda usaldada.

ma ei ütle talle iga päev vist isegi mitte iga kuu.. võibolla ma pole talle kordagi öelnud , et ma armastan teda. ma tean, et ma peaks ütlema. ma peaks teda kallistama iga kord kui ma teda näen.. lihtsalt nagu rõõmu märgiks. ma peaks teda kiitma rohkem.. tõesti peaks, sest ilma G-ta poleks ma pooltki selline inimene nagu ma olen. ta on minu rahu. ta on minu padi millesse ma saan nutta oma mured. ta on mu päike, kes annab mulle énergiat. ta on alati olemas. ta on minu .. minu inimene.