rääkima, ehk ma siis olin üleval.Eile kutsus Silvia mind saaniga sõitma. Ma ütlesin, et tulen ja siis terve tänane hommik kuluski ootusele, et millal mu telefon küll heliseb. Viimaks helistasin ise ja ta ütles, et helistab üle, kui teab millal ma tulema võin hakata. Vahepeal ma õmblesin emaga uusi kardinaid leiliruumi. Nüüd oskan koduse vana õmblusmasinaga õmmelda, veidi konarlikult, kuid siiski. Ilusad kardinad tulid:))
Siis me viisime ka kuuse välja, sest see ajas juba nii palju okkaid, et õue jõudis ta päris okkavaesena. Ma tõmbasin tolmuimejaga kõik üle ja siis lõpuks helises ka telefon ja ma läksin jälle õue.
Saanisõit toimus siis nii, et oli selline saani/kelgu moodi asi oli auto taga ja selle taga olid veel kaks kelku ja siis läks auto liikvele. See oli jõhker, nii lahe. Mul olid ripsmed ja kulmud otses mõttes jääs, sest me sõitsime vahepeal 60km/h kiirusega ja see oli niiiiiii lahe:)) veidikene õudne, kuid lahe. Nägu oli küllmunud ja üks hetk, kui me taaskord tagasi pöörasime mõtlesin ma Carolini peale ja kuidas tema sõrmed oleksid juba pääris pekkis omadega, kuid siis ma mõtlesin, et ta arvatavasti ei oleks sõitma läinudki, sest .. ta ei harrasta talviseid õuetegevusi:)) Igatahes nii me siis sõitsime ja kelkude pealt kukuti paar korda maha ka, mina sealhulgas... kolm korda järjest, kui ma siis otsustasin ikkagist saanimoodustise peale jääda. Kõige viimane sõit .. lootsin, et see läheb lusti läks veidi pekki. Nimelt kõik peale minu kukkusid maha ja kui me siis aeglustasime ja tee äärde võtsime vaatasin taha, kuid kukkusin ka maha ja saanimoodustis sõitis must üle ja see oli pääris valus. Igatahes siis ma tulin koju ja vaatasin GG-d.
Soomesõit edeneb ja loota tuleb veel, et L saaks tulla ja siis on kõik nii oosm. Esmaspäeval.. või teisipäeval vms.. tuleb kätu siia ja siis me shuudime:) Mul juba ideid on.
Aga.. ma nüüd olen omadega valmis.
