Ohohoo. Ma avastasin täna, et isa juures olles on alati selline.. mitte midagi tegemise olek. Lihtsalt. Alguses jah, mängid ja mängid väikestega siis viskab üle ja enam ei viitsi.
Nädal möödus üpris kiiresti, kui nüüd tagasi mõelda. T, K ja N olid koolis tavalised päevad. Midagi erilist ei meenu ka. Ilmad olid soojad ja vahetundides käisme kogu aeg õues. N ja R tegin saatuslikud vead ja läksid pükstega kooli. Kahetsen siiani, sest nii palav oli.
Ahjaa ja teisipäeval ma ju käisin seal Estonia vabatahtlike koosolekul. Seal oli hästi tore, kõik olid sellised positiivsed ja rõõmsameelsed. Homme on vaja minna juba sinna ja siis olla abiks. Laenutasin neljapäeval endale kostüümis ja siis me peame jagama soodumüügi raames mängukavasid inimestele ja pressikonverentsi ajal mannekeenidega suhtlema.
Reedel aga hakkasin käsitöös ka lõpuks midagi tegema. Klassis oli rekordarv inimesi, ainult üks puudus. Ma ei saanud muidugimidagi korraliku teha, sest ma sain ainult oma riiet lõigata ja staffi. Mingi lõimelõnga bullshit. Bla-bla.
Peale kooli tegin kiiresti et minna ja osta C sünnipäevakinki - massaaži kinkekaarti. Läksin ühte kohta Väike-Karja tänaval ja ei leia ega leia seda kohta üles. Aadressi leidsin, maja leidsin, kuid minigst teraapiakeskusest polnud halli haisu ka. Masendav oli veel see, et sellel aadressil asuvas kahes poes ei teadnud ka keegi sellest kohast midagi. Helistasin lõpuks sinna ja siis öeldi, et ei see koht on seal olemas ja et vaadake ühte magnetlukku.. seal vajutage ühele nupule. Läksin siis selle magnetnupu juurde ja wow! seal oligi väikese visiitkaardisuuruselt kiri - "Teraapiakeskus" No tere tali! Läksin sisse ja sain teada, et pean veel sularaha välja võma et seda sealt kohe osta saaks - muidu oleks vaja postiga oodata vms. Jooksin siis ja võtsin raha välja - sest ma tahtsin ikka veel marsa peale jõuda. Olles hingetuna tagasi jõudnud teatas mulle see naine sealt, et vabandust, kuid kõik kinkekaardid on praegu ühele tervisekonverentsile kaasa võetud Euroopa hotelli! Damn it! Ma sain nii vihaseks. Läksin siis selle hotelli poole ja siis poole tee peal peatas ema mu telefonis kinni ja tõi maa peale tagasi. Ma ei oleks saanud ju kuskile suvalisele konverentsile sisse sadada ja nõuda mingit kinkekaarti kui mul isegi kontaktisikut pole. Läksin ema töö juurde. Seal lõpuks saime as
jad niikaugele, et saime ühe kinkekaardi, kuid mina pidin kohe bussile minema kui üldse koju tahtsin jõuda. Siis oli hull mässamine, et kuidas ma selle kaardi kätte saan, sest ma oleksin linna tagasi jõudnud pool tundi peale selle koha sulgemist. Ema pidi selle ära tooma, kuid ta ei oleks jõudnud selleks ajaks koju, et ma selle tema käest kätte saaks. Lõpuks sain K kätte ja too läks siis seda ära tooma.
Koju jõudes pakkisin ruttu asjad kokku ja siis jäi aega ülegi. Viimaks läksin bussile ja sõitsin linna. Balti jaamas istusin trollile ja sõitsin kolme väga "meeldiva" vene jorsiga Lillesse, sest ma suutsin istuda neljasele kohale, nii et olin lõpuks nendest kolmest ümber piiratud. Maha minnes ütles üks mulle "Devuška! Devuška! Tjudruk! Sa jatsid oma telefon siia!" Läksin sinna ja vaatasin juba hirmunult, ja siis ütles mees käsi kokku lüües: "Vuop! Vjäike naali!" õõõh!
C juures pidime veel ootama kaua kuni viimaks kõik kohal olid ja siis läksime ilma ühe hilinejata - Merelleta - randa. Rannas oli ülitsill. Saiakesed ja puuviljad ja päikeseloojang, ja sääsed ja külmus:D Haha.. ei seal oli tegelikult ka väga tore. Kui aga lõpuks sääsed ja külmus domineerima hakkasid läksime tagasi C juurde. Meid oli nii palju! C juures kuulasime muusikat ja osad tantsisid ja nii edasi. Vahepeal käisime ka õues, seal oli üllatavalt mitte-meeletult külm. Hah, istusime ja siis Merelle, Annabel, K ja P ja mina aruttasime oma... okei tegelikult ainult minu suurimat saladust.
Kui uni võimust võttis läksime magama. Ma kartsin seda osa õhtust kõige rohkem - kuhu me ära mahume? Mahtusime täiega hästi! See oli imeline.
Järgneval hommikul olid kõik põhimõtteliselt samal ajal üleval. Teise tuppa astudes koristas Liisa agarasti ja mõni hetk hiljem nautis ta laua pesemist. Hommikusöögiks sõime P tehtud kohvi-šokolaadikooki, mis maitses väga hästi. Siis me läksime P ja Annabeliga täikale.
Seekord oli niii hea täika. Täitsa lõpp kohe! Mingi hetk kadus Annabel ära ja siis me nägime teda uuesti kui ta ütles, et ta läheb raha välja võtma. Peale seda me teda enam ei näinud. Ise aga tegime edusamme, me kumbki ei ostnud kotti, ega ühtegi paari kõrvarõngaid või kingi! Olime enda üle väga uhked. See-eest sain ma ühe kleidi, pluusi, lühikesed püksid ja märkmiku.
Peale täikat läksin ma isa juurde ja kohe siia jõudes üandi mind lapsi kantseldama. See oli väga mugav, sest naabrilapsed olid ka siin ja siis nad kõik mängisid omaette. Lõpuks ma tegin pakkumise ja me mängisime jalkat ja pärast ka võrku. Jah, see oli imelik mängida lastega, kes kõik on minust poole lühemad, kuid samas, kõik olid väga tublid ja mäng oli täisväärtuslik. Pärast mängisme veel niisama peitust ja mingit varianti ka ukakast. 
Täna hommikul tõusin üles pettunult, sest ma tahtsin tea pannkooke, kuid kuna kõik on väga varajased olid and juba minu üles tõusmise ajaks söönud. Käisime batuudil ja siis kui isa tagasi tuli läksime ratastega sõitma.
Nüüd olen niiisama istunud ja lebotanud batuudil kuni väikesed hüppavad. Olen neile olnud verbaalne mängukaaslane, kes hüüab, et "Appi appi maja põleb!" ja siis nad on tuletõrjujad. Ma nüüd lähengi uuesti õue .. olen ehk suure õe eest. Homme lähen aga esimeseks kaheks tunniks kooli, et geo järeltööd phel vahetunnil teha ja siis lähen juba ära Estoniasse vabatahtliku tööd tegema.(Kirjutatud nüüd.. täna 24.05)
Peale eelmist sissekannet läksin ma õue ja avastasin, et naabrilapsed on jälle seal ja ei hakanud kohe hulks minema. Las mängivad. Tsillisin niisama ringi. Hakkasin mulle puhum
a. Tõesõna, mullitamine on väga lahe tegevus, pinget pakkuv ja lahe. Viimaks tulid lapsed ka kõik sinna ja hakkasid mulle lõhkuma. Ma ei saa sellest aru. Miks peaks tahtma ilusaid mulle lõhkuda? Mängisime jälle siis peitust ja viimaks ma läksin tuppa. Siis hakkas ka vihma sadama. Ma istusin arvutis ja olin msn-is.Täna hommikul, nagu igal hommikul isa juures, tõusin üles kümme minutit enne äratust, sest isa hakkas kohvi keetma ja mina magan elutoas. No pole hullu.
Koolis olin ainult kaks tundi ja siis läksin Estoniasse. Ma ei saanud kohe alguses uksest sisse ja nii ma siis läksin Solarisse, et veidikene süüa osta, ma polnud väga kindel, et me seal süüa saame. Solarises nägin ühte teist vabatahtlikku ja me läksime siis koos sisse. Vahetasime riided ära, saime info, mida ja kuidas ja siis.. siis läksime õue.
Ütleme nii, et ilm mingeid mängukavasid jagada, pikas, maani kleidis oli suht-koht kohutav! Tüdruk - Kadi, kellega ma koos patrullisin .. tema kleit nägi ikka jube välja! Väkk. Kuna aga õues oli jube ilm ei pidanud me olema kella 19-ni. Käisime pressikonverentsil ja siis läksime ära koju. Vot. Selline oli siis minu nädalavahetus.
Kena päeva!
