Õnn ei ole muu kui hea tervis ja halb mälu

Ma istun siin arvuti taga ja tunnen, et mu pea on tasakaalust väljas. Võiks ju öelda, et see on meeletust tarkusest, mis ma selle viimase kahe nädalaga proovile olen pannud, kuid kahjuks pean tõdema, et seda see pole. Noh, võib-olla on ka.. Ikkagist hinded on ju üldjoontes head. Esta-neli, mata-viis ja inka-neli ja olgem ausad, ma olen selle viimase nelja üle veel veidikene pettunud, kuid see läheb üle:). See on huvitav, kuidas humanitaarsed ained on neljad ja reaal on viis.
Ma vist olen reaalklassi määratud?
Ei, aga alustades algusest, siis mu pea ebatasakaalsus on põhjendatav faktiga, et mul ripub kõrvad vokk. See.. monopoli-nupp. See vokk. Tegin sellest kõrvarõnga. Ma tahtsin tegelikult saapast teha, kuid ei saanud, sest seal ei olnud seda vajalikku auku. Ma hiljem lähen alla ja püüan selle sinna lüüa. Ma ei anna ennem alla. Siis ma vb peaksin neid ka hambaoastaga pesema, sest nad on sellised tuhmunud. Oh, igatahes, kust tuli see idee? Ma loen praegu saamatut "Minu armsad luud" ja seal oli vahepeal selle saapaga üks teema. Sealt tuli see idee. Ja ma peaksin siinkohal ka mainima, et see on väga hea raamat ja ma soovitan soojalt!
Mis siis aga vahepeal toimunud on?
Ma püüan ka sellele küsimusele vastata, sest nagu ma olen aasta jooksul õppinud ei tohi püstitada küsimusi, kui nendele ei vastata.
Esmaspäeval ma läksin kella kümneks kooli ja jõudsin tänu autotranspordile kohale kell 9:15. Istusin ja kuulasin muusikat ja siis tulid ka teised ja me tegime inglise keele eksami suulise osa läbi. See oli üpris lihtne, kuid ajas mind närvi ja siis veidikene pusserdasin. Pärast seda käisin laulmas ja siis läksin koju.
Teisipäeval läksin jälle kooli ja siis peale seda läksin hoopis Tallinna Ülikooli lõpuaktustele isale appi. Jagasin visiitkaarte ja valvasin lampe:)
Täna läksin ka kooli ja jõudes kohale on majas täielik vaikus. Jooksin teisele, kedagi pole. Jooksen kolmandale, Indra-Stiina läheb ka parasjagu kolmandale. Kolmas korrus on tühi. Ma peaaaegu kujutasin oma peas rohutirtsude siristamist. Jooksin garderoobi ja viisin oma asjad ära. Tagasi üles, Indra ütles, et selles lahtise uksega klassis on ainult Uulma. Kontrollisime ka teisd üle ja siis teises klassis tahtsin hüüda EUREKA! Pidime olema teises klassis. Läksime siis sinna ja seal seisab ees direktor. Ookei. Võtsime kohad ja ma kirusin seda inimest, kes otsustas 10 minutit enne eksami algust lasta inimesed klassi (sellest ma saan aru) ja siis sulgeda uksed! (See ajas mind vihale! )
Kirjalik osa oli suhteliselt lihtne ja arusaadav, kui välja arvata ülemõistuse lollakas kuulamisülesanne.
Suuline läks hästi, 12 punkti.
Siis ma läksin Ple ja Lle kutsete liimimisele appi ja siis sain Kätuga vanalinnas kokku. Ta jagas mulle muljeid oma reisist ja oli niisama lahe. Istusime Tammsaare pargis ja järsku tuli sinna ka Keiu. Ta istus meie seltskonda ja me rääkisime juttu kuni ma uuesti TÜ-sse läksin, et üks aktus abiks olla:)
Siis ma tulin koju ja lisaks TÜ-s loetule ja bussis loetule lugesin veel ka teel jalutades kodu poole. See on väga hea raamat.
Nüüd ma aga lõpetan oma rahumeelses tujus kirjutamise ja lippan oma fotoka järele, et teha paar klõpsu.
Kaunist õhtut!

Pealkiri: minu tänane orkuti õnnelause.

You can feel my lips undress your eyes

Viimaks on jõudnud ka blogger mnu mõttemaailmaga samale maale. Kogu aeg kui ma tahan blogi kujundust muuta on samad värvid ja värvi valik on kesine:S nüüd saab värve omamoodi sättida ja isegi taustu panna, kuid see tähendab ju rohkem valikuvõimalusi, mis omakorda viitavad sellele, et teinekord kui hakata blogi muutma (no ma räägin enda eest) tuleb selleks eraldada terve pärastlõuna!
Eilne päev oli väga pingeline ja märg. Hommikul viis ema mu kooli ja siis kõikistuid klassis ja rääkisid juttu ja närveerisid koos. Ma ei suutnud šokolaadi süüa.. see ajas nagu südame pahaks veidi, kui natukene sõin ikka.. traditsiooni ja kindluse mõttes.
Siis me läksime klassi, kus juba paberid meid ees ootasid ja minu kahjuks polnud minu klassis ühtegi matemaatikut kui sellist. Veidikene tavalist mula ja siis hakkaski eksam pihta
Ma ei oska seda ühe sõnaga kokku võtta, et kas see oli lihtne või raske. Üks ülesanne oli ikkka väääääga lihtne, lihtsalt tabeli järgi vastad küsimustele, kuid üleüldiselt oli selline keskmine. Ma tegin mustandi ära. Istusin umbes viis minutit tühja ja hakkasin otsast peale kontrolliks kõiki ülesandeid lahendama. Jah, ma tean, ma olen friik lahendades kogu matemaatika eksamit kaks korda. Lisaks veel teist ülesannet ka kolmandat, sest selle kontroll oli mindfuck ja ei tulnud välja.
Ma lõpetasin oma töö kümme minutit enne lubatut ja siis oli lõpetamise koosolek ja siis läksime Piiaga õue vihma kätte.
Vihma kallas ja P, tobujuss, oli kooli tulnud ainult kampsuni ja salliga. Andsin talle oma pusa ja nii me jooksime mööda Tallinnat ringi, sest me ei tahtnud märjaks saada. Jooksmine eriti ei aidanud, kui me lõpuks olime Marioni kingi ära toonud, käinud keskturu juurest roccasse ja sealt endale imelikud vihmakeebid ostnud olime juba läbimärjad ja meie jalanõud lirtsusid:)
Piia juures kõigepealt kuivatasime ennast ja siis ma panin vee keema ja me vaatasime eksamikeskuse lehelt mata õigeid vastuseid.
Vastused olid meil kõik õiged, kuid lahenduskäikudes kaotasin ma kaks punkti ja õhtu lõpuks sain teada, et nii oligi ja ma sain eksami viie:) Happy!!
P juures jätkasin kokkamist ja tegin "tervele külale" makarone ja peale seda ootasime P vanemaid ja siis and viisid meid Marioni juurde.
Marion oli väga ilus oma õhulises roosakas kleidis. Nagu üks õige sünnipäevalaps.
Marioni kodu on väga ilus! Iseäranis meeldib mulle tema tuba, seal on nii ilus mööbel kõik ühest puust ja voodi on nii lai ja aken on nii suur ja tema ühes seinas on suur suur makrovõte pudenevast võilillest! Muidugi ma tunnen talle ka kaasa, sest nagu tema elan ka mina köögi kõrval ja ma ei tea kuidas Marionil, kuid mind ajab see küll üles, kui keegi köögis askeldama hakkab:D
Igatahes õhtu kulges lõbusalt ja lauajalgpalli mängides, mis oli väga pingeline kogu aeg. Siis vahepeal rääkisin inimestega juttu ja siis veidi tantsisin ja siis rääkisin juttu ja lõpuks kella ühe aeg istusime õues ja rääkisime juttu ja P püüdis taksot tellida, kuid kõikjalt sai ta kas vastuse, et taksot pole või mingit väga haiget muusikat.
Mina, K ja P läksime P juurde ja hommikul läks K vara ära ja mina läksin tund aega peale teda, et täikale minna. Ilm oli jube ja ma jõudsin vara kohale nii et pidin kaks korda ringe tegema, sest esiteks mul oli bussini aega ja teiseks jõudsid osad alles minu teiseks ringiks enda leti püsti panna.
Ma sain endale 15.- tennised:) Need mis pildilgi on:) Ja siis ühe pluusi.
Vuut nii.
Koju judes hakkas kohe mingi koristamise orgia pihta. Ma koristasin ikka väga põhjalikult ja väga kaua. Kella 113:30-st kella 18-ni pmst.
Igatahes, kaunist õhtut kõigile!

And I say: "karatepencilcase" and put it on tape.

Nonii, mu tühine ja tühipaljas nädal on kohe-kohe otsakorral. Ma ikka lähen koolist välja ja mõtlen, et mis siis kui ma elaksin siin? või siin? see oleks mugav. Praegu on asjalood niviisi, et ma lihtsalt lähen tunniks ajaks linna, ajan ennast seetõttu väga vara üles, et siis koolis.. pingi taga matemaatikat ragistada.
Teisipäeval ma küll tegin erandi ja lasin koolihommiku üle. Ma arvan, et see on esimene kord selle aasta jooksul, kus ma päriselt lasingi kooli"päeva" üle. Ma tõusin siis, kui kõik olid juba koolist lahkunud. Kööki minnes ei olnud seal midagi isuäratavat nii et ma tegin endale pannkooke. See oli päris huvitav, sest ma olen harjunud pannkooke ikka pühapäeviti sööma:D Siis ma vedasin ennast õue ja hakkasin muru niitma.
See oli hea päev muru niitmiseks, sest päike ei paistnud ja vihma ei sadanud. Lõpuks ma sain valmis ja hakkasin siis matemaatikat tegema. Mu aju kõrbes üle ja lõpuks ei tulnud enam midagi välja.
Eile ma läksin kooli. Peale kooli sain Veskimäega laulda ka ja siis ma tulin koju, kus ootas mind ees üksindus. Vanaisa polnud. Ta oli Viljandis ja ema oli tööl. Nii ma siis hängisin mööda maja ringi ja olin. Vahepeal isegi vaatasin mata valemeid. Kõik oli väga loogiline. Siis oli õues aga nii soe ja ma läksin õue ning hakkasin lugema/päevitama.
See raamat mida ma lugesin(minevik, sest sain selle täna läbi) oli K. Hosseini "Tuhat hiilgavat päikest." See oli täiega hea raamat ja mulle meeldis see, et see tekitas minus emotsiooni, halba küll, kuid emotsiooni. See oli väga kaasahaarav ja mind siiski ärritab see muslimiusu reeglid. Allahu Akbar! Kohutav. Ma ütlesin emale, et kui ma kunagi mingil iks-põhjusel peaksin tahtma muslimiga abielluda antku ta mulle see raamat uuesti kätte, sest eile ma vandusin, et ma ei tee seda mitte kunagi!
Lõpuks tuli vanaisa koju ja ma hakkasin tegema kotlette. Siis tuli koogituhin ja ma tegin jälle seda head rabarberikooki, mis seekord nii hästi välja ei kukkunud, sest kaneel ja suhkur polnud tasakaalus.
Õhtusöök ja televiisor, ANTM ja Dexter. Dexter on jätkuvalt väga hea sari ja ANTM on jätkuvalt nii üle mängitud ja mingi stsenaariumi järgi voolav, et mul hakkab paha. Eile läks välja üks tsikk, kes oli ülienesekindel, et võidab ja siis kui ta välja läks me emaga hõiskasime rõõmust. "I don't wanna come across as an arrogant bitch! I don't" Sorry love, but you did! Mingi hetk tabasin ära, et me hõiskasime selle üle, et kellegi eluunistus purunes, kuid oh.. see oli 2008.
Täna hommikul ma läksin linna ja siis tulin koju ja bussis sain oma raamatu läbi. Ma tõesti soovitan seda! :) Enne bussi peale minekut oli mul tund aega aega ja ma istusin A.H.T. pargis ja lugesin kui üks hetk nägin Hannat ja Liisi. Viimasel oli sünnipäev nii et palju õnne talle veelkord! Istusin nendega ja ootasin kuni... kuni minu minekuni kedagi ei tulnudki! Vaene Liis, kõik magasid või olid kodus ja kohe jõudmas:D
Kodus ma sõin ja õppisin matat ja sain kõigega hakkama. Ma isegi tabasin ära, millal on tabeliülesanne! Oh well, homme on eksam ja peale seda on Marioni sünts! Nii tore:)
Jeei!