Models will have children

Ohoo!! Ma olen väsinud ja ärevil ja ma tahan, et oleks 21.juuni ja kell oleks 14:30.
Vahepealsetel päevadel ma pole teinud midagi muud kui TÜ-s tööl käinud ja raamatut lugenud. See oli nii koomiline kuidas ma sain oma raamatu neljapäeval läbi, tõmbasin selle filmi ja senikaua kui film tõmbas käisin ja soigusin ringi. Mul ei olnud mitte midagi teha! Absoluuutselt mitte midagi! Raamat oli läbi ja mind frustreeris mõte, et ma ei teadnud, mida järgnevaks võtta. Kui film kohale jõudis hakkasin seda vaatama.
Ütleme nii, et film "The Lovely Bones" oli ääääääretu hunnik jama! Minu jaoks. See oli kohutav, see venis nagu tatt. Ja fakt, et arvutigraafikat oli meeeeeeeletult palju tahtsin ma oksele hakata. Seda oleks saanud teha niii palju lihtsamalt ja löövamalt. Kõik need kohad, kus mees võtab kolm minutit põõsa küljest lille oleks saanud asendada mingi muu olulise kohaga raamatus. Lihtsalt jube! Ande andeks, kõik, kellele see film meeldis, kuid kui te pole raamatut lugenud tunnen ma teile kaasa, sest see film oli paha. See oli muidugi kurb jne, kuid.. see pole raamatuga võrreldav ja arvutigraafikat oli tõesti LIIGA palju.
Reedel ma võtsin raamaturiiulist "Ristiisa" ja tutvun seega oraegu don Corleone eluga.
Laupäeva hommikul ma tõusin varakult ja läksin bussiga linna. Kaasas suur kotitäis riideid. Läksin täikale ja ei müüsin väga vähe asju maha. Teenistus oli paha. Aga kui peale täikat Piia minu juurde tuli pildistasime kõik üles ja ma panin need Ostasse müüki. Pöidlad pihku!
Piiaga me muidu tegime ühe väikese fotoshuudi ja vaatasime filmi "Napoleon Dynamite".
Selle filmi kohta ütlen ma nii palju, et .. see oli väga... sisutu. Ja kui eelmise filmi kohta võib arvata, et ma lihtsalt pakkusin üle, siis seekord oli see tõesti nii! Filmi ... sisu.. seda ei olnud! Seal vahetus umbes kolm teemat ja pinge puudus. See oli selline Indie-komöödia nii et me olime sellega arvestanud ja see oli omamoodi alhe, et keegi oligi teinud sellise mõtetu üldplaan-lähiplaan-üldplaan võtetega filmi. See oli kohati nii koomiline ja see peaosatäitja oli väga lahe. Ma arvan, et põhjus, miks mulle see film meeldis oligi see, et see oli taotuslikult niii.. tühi. Et see pidigi olema nii, et peaosatäitjal on kogu aeg selline mokk töllakil dumbshit nägu peas. Aga üleüldiselt on see film ajaraiskamine juhul kui tahad midagi sisukat vaadata.
Täna me hängisime Piiaga pool päeva niisama ja siis läksime õue vanaisale ja emale appi, kes saagisid maha kaks sirelit ja kõik oksad oli vaja jaanilõkkesse vedada. Aed on nüüd nii tühi ja jaanilõke on meeeeeeeletult suur.
Kui Piiale järgi tuldi hakkasin ma muru niitma ja õhtuks tegin ma pilaffi, mis nägi välja nagu punane riisisupp, kuid vedeliku äravõttes oli see väga maitsev pilaff.
Igatahes! Homme on lõpetamine!! Ma ootan seda väga-väga-väga, sest ma saan viimaks selga panna oma kleidi ja kingad ja kanda neid kauem kui kümme minutit korraga.
Homseni!

Õnn ei ole muu kui hea tervis ja halb mälu

Ma istun siin arvuti taga ja tunnen, et mu pea on tasakaalust väljas. Võiks ju öelda, et see on meeletust tarkusest, mis ma selle viimase kahe nädalaga proovile olen pannud, kuid kahjuks pean tõdema, et seda see pole. Noh, võib-olla on ka.. Ikkagist hinded on ju üldjoontes head. Esta-neli, mata-viis ja inka-neli ja olgem ausad, ma olen selle viimase nelja üle veel veidikene pettunud, kuid see läheb üle:). See on huvitav, kuidas humanitaarsed ained on neljad ja reaal on viis.
Ma vist olen reaalklassi määratud?
Ei, aga alustades algusest, siis mu pea ebatasakaalsus on põhjendatav faktiga, et mul ripub kõrvad vokk. See.. monopoli-nupp. See vokk. Tegin sellest kõrvarõnga. Ma tahtsin tegelikult saapast teha, kuid ei saanud, sest seal ei olnud seda vajalikku auku. Ma hiljem lähen alla ja püüan selle sinna lüüa. Ma ei anna ennem alla. Siis ma vb peaksin neid ka hambaoastaga pesema, sest nad on sellised tuhmunud. Oh, igatahes, kust tuli see idee? Ma loen praegu saamatut "Minu armsad luud" ja seal oli vahepeal selle saapaga üks teema. Sealt tuli see idee. Ja ma peaksin siinkohal ka mainima, et see on väga hea raamat ja ma soovitan soojalt!
Mis siis aga vahepeal toimunud on?
Ma püüan ka sellele küsimusele vastata, sest nagu ma olen aasta jooksul õppinud ei tohi püstitada küsimusi, kui nendele ei vastata.
Esmaspäeval ma läksin kella kümneks kooli ja jõudsin tänu autotranspordile kohale kell 9:15. Istusin ja kuulasin muusikat ja siis tulid ka teised ja me tegime inglise keele eksami suulise osa läbi. See oli üpris lihtne, kuid ajas mind närvi ja siis veidikene pusserdasin. Pärast seda käisin laulmas ja siis läksin koju.
Teisipäeval läksin jälle kooli ja siis peale seda läksin hoopis Tallinna Ülikooli lõpuaktustele isale appi. Jagasin visiitkaarte ja valvasin lampe:)
Täna läksin ka kooli ja jõudes kohale on majas täielik vaikus. Jooksin teisele, kedagi pole. Jooksen kolmandale, Indra-Stiina läheb ka parasjagu kolmandale. Kolmas korrus on tühi. Ma peaaaegu kujutasin oma peas rohutirtsude siristamist. Jooksin garderoobi ja viisin oma asjad ära. Tagasi üles, Indra ütles, et selles lahtise uksega klassis on ainult Uulma. Kontrollisime ka teisd üle ja siis teises klassis tahtsin hüüda EUREKA! Pidime olema teises klassis. Läksime siis sinna ja seal seisab ees direktor. Ookei. Võtsime kohad ja ma kirusin seda inimest, kes otsustas 10 minutit enne eksami algust lasta inimesed klassi (sellest ma saan aru) ja siis sulgeda uksed! (See ajas mind vihale! )
Kirjalik osa oli suhteliselt lihtne ja arusaadav, kui välja arvata ülemõistuse lollakas kuulamisülesanne.
Suuline läks hästi, 12 punkti.
Siis ma läksin Ple ja Lle kutsete liimimisele appi ja siis sain Kätuga vanalinnas kokku. Ta jagas mulle muljeid oma reisist ja oli niisama lahe. Istusime Tammsaare pargis ja järsku tuli sinna ka Keiu. Ta istus meie seltskonda ja me rääkisime juttu kuni ma uuesti TÜ-sse läksin, et üks aktus abiks olla:)
Siis ma tulin koju ja lisaks TÜ-s loetule ja bussis loetule lugesin veel ka teel jalutades kodu poole. See on väga hea raamat.
Nüüd ma aga lõpetan oma rahumeelses tujus kirjutamise ja lippan oma fotoka järele, et teha paar klõpsu.
Kaunist õhtut!

Pealkiri: minu tänane orkuti õnnelause.

You can feel my lips undress your eyes

Viimaks on jõudnud ka blogger mnu mõttemaailmaga samale maale. Kogu aeg kui ma tahan blogi kujundust muuta on samad värvid ja värvi valik on kesine:S nüüd saab värve omamoodi sättida ja isegi taustu panna, kuid see tähendab ju rohkem valikuvõimalusi, mis omakorda viitavad sellele, et teinekord kui hakata blogi muutma (no ma räägin enda eest) tuleb selleks eraldada terve pärastlõuna!
Eilne päev oli väga pingeline ja märg. Hommikul viis ema mu kooli ja siis kõikistuid klassis ja rääkisid juttu ja närveerisid koos. Ma ei suutnud šokolaadi süüa.. see ajas nagu südame pahaks veidi, kui natukene sõin ikka.. traditsiooni ja kindluse mõttes.
Siis me läksime klassi, kus juba paberid meid ees ootasid ja minu kahjuks polnud minu klassis ühtegi matemaatikut kui sellist. Veidikene tavalist mula ja siis hakkaski eksam pihta
Ma ei oska seda ühe sõnaga kokku võtta, et kas see oli lihtne või raske. Üks ülesanne oli ikkka väääääga lihtne, lihtsalt tabeli järgi vastad küsimustele, kuid üleüldiselt oli selline keskmine. Ma tegin mustandi ära. Istusin umbes viis minutit tühja ja hakkasin otsast peale kontrolliks kõiki ülesandeid lahendama. Jah, ma tean, ma olen friik lahendades kogu matemaatika eksamit kaks korda. Lisaks veel teist ülesannet ka kolmandat, sest selle kontroll oli mindfuck ja ei tulnud välja.
Ma lõpetasin oma töö kümme minutit enne lubatut ja siis oli lõpetamise koosolek ja siis läksime Piiaga õue vihma kätte.
Vihma kallas ja P, tobujuss, oli kooli tulnud ainult kampsuni ja salliga. Andsin talle oma pusa ja nii me jooksime mööda Tallinnat ringi, sest me ei tahtnud märjaks saada. Jooksmine eriti ei aidanud, kui me lõpuks olime Marioni kingi ära toonud, käinud keskturu juurest roccasse ja sealt endale imelikud vihmakeebid ostnud olime juba läbimärjad ja meie jalanõud lirtsusid:)
Piia juures kõigepealt kuivatasime ennast ja siis ma panin vee keema ja me vaatasime eksamikeskuse lehelt mata õigeid vastuseid.
Vastused olid meil kõik õiged, kuid lahenduskäikudes kaotasin ma kaks punkti ja õhtu lõpuks sain teada, et nii oligi ja ma sain eksami viie:) Happy!!
P juures jätkasin kokkamist ja tegin "tervele külale" makarone ja peale seda ootasime P vanemaid ja siis and viisid meid Marioni juurde.
Marion oli väga ilus oma õhulises roosakas kleidis. Nagu üks õige sünnipäevalaps.
Marioni kodu on väga ilus! Iseäranis meeldib mulle tema tuba, seal on nii ilus mööbel kõik ühest puust ja voodi on nii lai ja aken on nii suur ja tema ühes seinas on suur suur makrovõte pudenevast võilillest! Muidugi ma tunnen talle ka kaasa, sest nagu tema elan ka mina köögi kõrval ja ma ei tea kuidas Marionil, kuid mind ajab see küll üles, kui keegi köögis askeldama hakkab:D
Igatahes õhtu kulges lõbusalt ja lauajalgpalli mängides, mis oli väga pingeline kogu aeg. Siis vahepeal rääkisin inimestega juttu ja siis veidi tantsisin ja siis rääkisin juttu ja lõpuks kella ühe aeg istusime õues ja rääkisime juttu ja P püüdis taksot tellida, kuid kõikjalt sai ta kas vastuse, et taksot pole või mingit väga haiget muusikat.
Mina, K ja P läksime P juurde ja hommikul läks K vara ära ja mina läksin tund aega peale teda, et täikale minna. Ilm oli jube ja ma jõudsin vara kohale nii et pidin kaks korda ringe tegema, sest esiteks mul oli bussini aega ja teiseks jõudsid osad alles minu teiseks ringiks enda leti püsti panna.
Ma sain endale 15.- tennised:) Need mis pildilgi on:) Ja siis ühe pluusi.
Vuut nii.
Koju judes hakkas kohe mingi koristamise orgia pihta. Ma koristasin ikka väga põhjalikult ja väga kaua. Kella 113:30-st kella 18-ni pmst.
Igatahes, kaunist õhtut kõigile!