Nohune, kurk on imelik ja köha vist tuleb - alati tuleb.
Ma pole nii ammu kirjutanud. See nädal oli ulmeline.
Esmaspäeval oli kool ja oli keemia töö ja oli ajaloo töö ja mõlemad läksid suht okeilt. Peale kooli läksin ma endla kaltsukasse ja leidsin sealt neli toppi, mis ma kohe ka ära ostsin. Playbox shopping. Siis ma käisin ka Kristiines, ostsin Ellenile kingituse ja siis ma läksin ema töö juurde. Tegin temaga raskemate õpikute vahetuse ja siis läksin Mikule lasteaeda järgi. Viisin ta trenni. Chillisin veidi seal - neid on trennis ainult neli. Ja siis läksin üle tee ka Ellenile järgi. Siis võtsime uuesti Miku ja läksime trolli peale. Sõitsime nende koju. Sõit oli pikk ja nad olid üpris tülpinud näoga. Olles kohale jõudnud sõime ja siis hakkasime mängima? Tegelikult me ei jõudnudki, sest iss tuli koju ja siis ma jäin temaga rääkima ja väikesed mängisid omavahel. Mugav.
Ma sain õhtul magda ülemisel korrusel madratsil. Mul oli justkui oma tuba ja see oli niii mugav. Vaikne ja mugav.
Siis oli jälle kool ja mulle ei meenu midagi eriti märkimisväärset. Tegime jälle proovi, kuid sel nädalal oli juba proovi tegemine muutunud suhteliselt mõtetuks, sest kõik oli peaasjalikult selge. Õhtul oli mul veel trenn ja siis ma jõudin koju. Kell kolmveerand kümme.
Kolmapäeval oli esimese tunni ajal proov ja peale seda oli tavaline koolipäev. Siis läksin laulma ja peale laulmist suundusin Kaisa poole. Kaisa ootas mind haigena kodus ja me hakkasime tegema playboxi kleite. Me tegime neid terve õhtu. Aga asja sai!
Neljapäev. Läksime Kaisaga kooli, mõlemal üks suur kilekott käes. Läksime teiseks tunniks - see oli imeline tunne. Me ei teinud kirjanudse tööd, ses olime ettekande teinud ja see oli nii mugav. Möödus lühike koolipäev, pildistamine. Peale kooli oli proov, see käis ruttu - keemiaklassis. Õhtul oli trenn ja me tegime ühte uut kava ja woowwoowwow see on niilahe. Niii nii tore kava. Tõesti imeline.
Jõudsin taaskord kell kolmveerand kümme koju.
Reede. Läksin kooli väikese koti ja statiiviga. Olin füüsikatunnis, tegin kt ära, läks päris hästi. Veidike hirmule ajas see, et se oli liiga lihtne. Siis oli kirjandus, mille ajal oli proov ja siis ma läksin koos Nelega sööma ja me ei läinud inkasse, sest läksime mingile Vene Humanitaargümnaasiumi üritusele.
See seisnes siis selles, et me jõudsime kohale ja ootasime kõigepealt tund aega niisama, sest see lihtsalt ie hakanud pihta. Siis me loosisime endale võistkonna numbrid ja sattusime eraldi meeskondadesse.
Minu tiimis olid mingid kaks tüüpi, kes üks oli Võhmast ja teine Hiiumaalt, siis mingid neli vene poissi ja siis üks tüdruk Saaremaalt, teine Kiilist, kolmas ma ei mäleta kust ja Neljas Tallinnast. Kogu süsteem käis vene keeles ja olgem ausad ma ei saanud midagi aru. Minu tiimis aga Lena oskas mõlemat keelt ja nii ta siis seletas meile. Oli eirnevaid ülesandeid, kõik seostusid mingi vene muinasjutuga. Esimese pidime mingi puzzle kokku panema ja saime oma meeskonna nime, pidime tegema väikese sõnadeta sketši ja mõtlema hüüdlause. Siis oli mini vikotriin aj erinevad küsimused ja mingid asjadega asajda ja vanasõnade tõlkimine/vastete leidmine. Kõige viimane ülesanne oli meil selline, et oli laul ja me pidime seda etendama. Laul oli vene keeles.
Sealt jooksin ruttu Piia juurde, kus ma sõin aj siis me tegime kleidid veel korda ja tegime end niivõrdkuivõrd valmis ja hakkasime minema.
Koolis oli meil esimest korda ajaloos terve Aimla klass ainult meie päralt. Wow. Tegime end valmis ja panime kaamera püsti ja siis hakkas üritus peale.
Oli palju naljaesitusi ja mingi kolm-neli tõsist. Üks feilis... flashis wow see oli õudne. Vahepeal oli ka missi ja misteri valimine. Catleen ja ruubikukuubik oli tõesti lahe.
Fotovõistlse autastustamine, siis olid Caroliinakad ja siis olimegi meie! Jee.
Kõik läks päris hästi! Mõned kohad olid sünkroonist äljas, kuid muidu oli vinge. Randpere pildistas/filmis meid - hihi.
Caroliinakad võitsid - wow päriselt ?! Ja poisid jäid teiseks ja B&B kolmandaks. Me saime eriauhinna, ei suudetud küll öelda, mille eest, kuid teati, et meile taheti see eripreemia anda ja mulle sobis nii! Too special:)) Haha.
Oh well.. siis läksime mina, K ja P pizzat sööma. Enne seda ootasime Atsiga tema vanemad ära ja saime seetõttu suure kõhutäia naerda - Ats tõmbas selle faking peo ikka täiega käima.
Ostsime Peetri Pizzast endale pizzad ja siis läksime P juurde ja sõime neid. Kohale jõudes olid mu jalad läbimärjad. Lihtsalt läbimäjrad. Õudne!
Terve see nädal mu jalanõud lirtsusid, kand - kuid jald polnud märjad, sest see vesi oli kusagil talla vahel ja nii ma siis kandsin neid. Kui siis hakkas ka kuskilt eest läbi tulema ja mu jalad oli märjad.
P juures sõime ja vaatasime videoid ja siis mingi hetk kerisime magama.
Hommikul oli ka minul juba nohu alged. Süüdistan selles oma jalanõusid ja Piiat ja Kaisat. Läksime Balti Jaama, sealt sadamasse ja siis laeva peale - Tallinn 2011 vabatahtlike koolitusele. Mu jalad olid jälle läbimärjad.
Queenile jõudes registreerusime ära, saime kingikotikese ja sealt seest ma haarasin ühe ajalehe, mille ma panin oma saabastesse, ise jooksin sokkis ringi. See oli mugav. Meist tehti kaelakaartide jaoks pildid, saime teed ja kohvi ja siis võtsime istet ja hakkasime kuulama. Nii palju huvitavat oli. Lihtsalt wow! Järgmine aasta tuleb sisutatud, tahaks jõuda igale poole!
Peale mitu tundi kestnud koolitust läksime Kumusse. Seal tehti meile mingi fail-ass ekskursioon ja siis saime ise ringi vaadata.
Me saime minna ka John Constabel'i näitusele. No wow! See mees oskas maalida. Need pildid olid lihtsalt imeilusad!
Olime seal sulgemisnei ja sisi tullid mu ema ja vanaisa meile järgi. K ja P läksid P juurde ja mina koos ema ja vanaisaga teatrisse.
Vaatasime etendust John Gabriel Borkmann. See oli hea etendus. MItte mingi meistriklass, kuid samas mulle meeldis. Õnnetu.
Kodus keerasin magama. Kolmas öö oma kodus selle nädala jooksul.
Laupäeva hommikul oli ikka juba rõve olla

. Ma tean, et ma veidi ka mõtlen ennast haigeks, kuid kuna midagi suurt ie ole ette tulemas siis ma ei viitsi oma mõttemaailma mõjutada. Lihtsalt ei viitsi. Käisin eile terve päev - seda otseses mõttes - pidžaamades ja hommikumantlis ringi. Nii mugav oli. Päeval magasin ja muidugi nuuskasin kogu aeg. Ma ei tea mitu korda mu nina juba seda va punast välja on nuusanud. See on see, kui kinnine nina on ja sa lihtsat veresoontele rõhku avaldad. Jah. Ma tean. teid huvitas see.
Eile vaatasin ka ekooli. Suutsin olla kaks sekundit vihane ja siis muutusin õnnelikuks. Kõigepealt vaatas mulle sealt vastu inka "3" - letter. Darn it! Siis "4" - ajaloo KT. Midapekki? Ja siis "5" - füüsika - jeee! Ja siiiiiiis, "5" - keemia KT! Ma olin nii sillas! P ja K just rääkisid, kuidas õpetaja oli kõigis pettunud, et kõik said neljad jne. Hah! In ur fayoos!
No ja nüüd ma olen kodus ja teen väikese inka õppimise - korraks ja siis maandun teleka ette.
Hjääv fun!