Kannan kogu aeg krunni ja päikeseprille.

Ma kiusan teie silmi taaskord ühe mammutpostitusega.
Ma ei mäleta enam põhjusi sellest kaugest pühapäevast, kuid nagu näha on blogida ma ei jõudnud. Terve eelmine nädal oli kuidagi kiire ja samuti ka see nädal. Ma ei tea, kust see tuleb ja miks see nii on, kuid ma olen sellega rahul. Parem, et on kiire-kiire-kiire kui, et ma lihtsalt istuksin ja sülitaksin lakke.
Eelmine teisipäev (3.05) oli töövarjupäev. Ma käisin ERR'i operaatori juures. Võrreldes päevaga, mis ühel operaatoril võiks olla, oli see üks igav päev. Käisime kahel kultuuriüritusel - mulle sobib! Kohtusin ühe meie kunagise kooli vilistlasega ja sain idee minna kolmapäeval teatrisse. Hiljem sain veel olla AK stuudios, seal niisama ringi uitada ja ka vaadata saate otseülekannet.
Koju jõudes otsisin kohe üles etenduse "Youdream" ja ostsin piletid ära. See väike lõik proovist, mida ma nägin mõjus. Väga hästi.
Niisiis kolmapäeval peale kooli jooksin koju, võtsin oma fototarvikud, järgmise päeva kooliasjad ja suundusin tagasi linna. Käisin Noric Lookil ühte viiulikontserdit pildistamas ja peale seda jooksin Lidosse. Jõime Piiaga, kes kakaod, kes latte't ja siis läksime NO99-sse.
Etendus "Youdream" oli etendus sellise grupi poolt nagu SUPERAMAS, kes olid Eestis Pot-festivali raames. Selle etenduse sisu oli taaslavastada inimeste unenägusid. Lõpuks läks asi kuidagi eriti sürriks kätte, kuid oh.. See oli lihtsalt fantastiline! Mulle nii tohutult meeldis see.. see kõik! Pärast avaldasin ka lavastajale oma austust ja ta isegi mäletas, mind eelmisest päevast, et ma koos operaatoriga olin käinud ;). Derr... igatahes. Piia juurde, kus peretütar meeletult õppis ja ma lihtsalt maas istusin.
Reedel oli lihtsalt megalamp koolipäev. No päriselt. Kuna pooled olemasolevatest gümnasistidest olid metsa istutamas oli koolimaja lihtsalt megatühi ja klassid koosnesid segunenud aakatest ja beekatest. Olin koolis niimoodi, et esimese tunni ajal (ajalugu) laulsime Liisaga. Siis Liisa läks metsa ja mina matemaatikasse, kus ma tegin sirge valemit õppiva Annabeli kõrval trigonomeetriat. Inglise keele ajal istusime Annabeli ja Karliga (Tammaru) puhvetis ja vestsime juttu - Tmani ju polnud ja ma pidin niikuinii kohe ära minema. Läksin silmaarsti juurde, kus mulle öeldi selle 8 minuti jooksul, mis ma kabinetis viibisin, et mul on parem silm -0.25 ja ma peaksin oma silmi hoidma.
Läksin tagasi kooli. Algselt oli plaan, et ma ehk ei peagi teistesse tundidesse minema, kuid ilmselgelt oli see mu esimene silmaarstivisiit ja ma olin sunnitud sammuma kooli. Füüsika. Mängisime Annabeliga sõnaketimängu - füüsika terminitega. Ja keemia. Nohjah - arvutusülesanded.

Kaisa ütles mulle täna: "Mingi vanasõna on ka, et kui sa liiga palju pisisasjade peale närvi lähed, siis sa lõpuks lähed hulluks." Aga ma ei saa.. see on lihtsalt idiootsus kuubis, kui inimene on tunnis. Õpetaja ütleb: "Pane arvuti kinni, seda pole praegu arvutusülesannete lahendamisel vaja." (Jah, keemia tund) Inimene teeb nagu kästud, kuid siis. Siis! Ta teeb oma läpakasse väikese pilu sisse, veel mitte midagi ei näe. Siis mõne aja pärast on ta selle veidikene rohkem lahti teinud, et ekraan juba helendab. Veidikene aega veel ja tal on see juba 45 kraadi all lahti, et ta suure vaevaga näeb ka seal midagi teha, aga ta ei tee. Ei. Veel mitte. Siis läheb veidi aega mööda ja ta saab selle juba natukene rohkem lahti. Ta ei tee seal midagi. Ta lihtsalt hoiab seda lahti. Siis tuleb õpetaja: "Ma ju ütlesin, et arvuti kinni!" Ja vajutab arvuti kinni.
Kus on inimeste loogika? Ma panin arvuti kinni, õpetajale see ei meeldinud, kuid äkki nüüd on mu arvuti nähtamatu ja ta ei näe kui ma selle uuesti lahti teen? Päriselt või?!?! Fuck logic. Seriously.

Peale kooli läksin ma reedel koju, kust ma kohe uuesti linna suundusin, et minna teatrisse - "Manon." Mu kamraadiks Estoniasse oli Karl (Estonia vabatahtlik). Muljetasime, et mis kõik vahepeal juhtunud on ja rääkisime niisama maailma asjadest.
Aga ballett oli ilus. Tõesti, väga ilus. Mõned tõsted olid lihtsalt ahhetama panevad ning see, kuidas kõik tundub nii lihtne ja läbimõeldud on lihtsalt wow.
Nädalavahetusel, olles kodus, tegelesin ma koolitöödega. Viimane home-study konspekt ja viimane muusikaajaloo töö. Super. Pühapäeval käisin ka õhtul Liisa juures, kus me koos Kaleviga proovi tegime.
Aga esmaspäeval oli esmaspäev. Home-study festival, alati veider hispaania keel ja veidralt töökas vene keel. Peale kooli läksin poodi, ostisin koogimaterjali ja siis läksin koju. Kodus ei andnud endale armu ja kukkusin küpsetama. Tegin sidrunikooki ja kuskil poole tegemise peal otsustasin teise veel teha. Esimene ahjus, askeldasin biskviidikoogi kallal. Siis tuli ema koju, sõime õhtust ja siis tegin ka teise sidrunikoogi valmis.
Arvasin, et saan vara magama, kuid ma tegelesin niiii kaua vabalava ja kogu sellega kaasneva krempliga nii, et mu puhkus kannatas veidi.

Eile, teisipäeval, oli siis tihe õppimine vahelduva laulmisega aulas. Peale bioloogiat läksime Piiaga Nordic Lookile vabatahtlikutsema. Peale seda seminari (mis oli huvitav) jooksin Kristiinesse, käisime Liisaga poes. Ostsime ruttu igasugu küpsetamiseasju ja suundusime rutuga Liisamanu (kokku või lahku?). Kukkusime küpsetama. Liisa köögis oli vähe ruumi, kuid me saime hakkama.
Jäädes algsest ajast (16:30) 20 minutit hiljaks jõudsime ratastel kell 16:50 kooli. Tegime ruttu proovi ja siis hakkasime aulat sättima ja mina kohvi keetma.
Kuidagi nii palju oli teha. Täiesti õudne. Üks hetk tuli ÕOV ruumi Piia. Ma hüüdsin: "OO! Sa jõudsid nii vara, super, saad appi tulla, näe...." jne jne.. ja siis Piia vaatas mind veidra pilguga. "Mis? Mis kell on siis," küsisin mina. Kell oli 17:45. Shiiit!! Kuidagi eriti kiireks läks. Rahvast tuli.
Panime veel mõned asjad paika ja vist väikese hilinemisega (ma muidugi ei tea, nagu näha mul puudus ajataju) algas JWG Vaba Lava. Ma pildistasin ja jooksin ringi ja avastasin peale kuskilt tagasi saali tormamist, et olen järgmisena laval ja oeh.. ma olin pidevalt näost punane ja prožektorisse vaadates ma nägin, et mu nägu pärlendas.
Kõik minu, Liisa ja Kalevi etteasted läksid väga hästi. Jäin rahule. Isegi lõpus veidi krõbeda kurguga esitatud "Rockerfeller Street" kõlas täitsa okeilt. Minule endale meeldisid kõik etteasted. Väga lahe. Carolini ja Rando tants oli lihtsalt nii ilus, Toonekurg luges hästi, Loona luges hästi, Laura luges hästi (wow palju lugejaid), Laura pildistas ka.. väga ilusad pildid tulid. Siis... Oliver mängis niiii hästi kitarri, kuigi ma kuulsin teda ainult poole kõrvaga, aga see mis ma kuulsin (ja garderoobis teinekord kuulnud olen) oli super. Ja muidugi Raymond. Raymond "Sääsesurm". Ohh, seda kurba ballaadi.
Jah, kui ma kedagi mainimata jätsin, siis seda ainult sellepärast, et postitus kisub juba niigi pikaks.
Peale esinemisi oli kohvi ja kooki ja ilmselgelt liiga vähe kohvikoort. Koristasime saali, vaatasime all õues Lizethi esinemist ja siis koristasime veel veidi.
Ja oligi üks järjekordne sahmimine läbi. Siinkohal mainiks, et viimane meie korraldatud (ja hästi õnnestunud) üritus oli diskopäev ja teate... see oli samuti 10. kuupäeval.
Siis aga läksime Kaisa ja Piiaga Kaisa koju ja jutustasime tee peal teineteisele Viini klassikutest.
Ma teen Eurovisiooni kokkuvõtte väga lühidalt: mulle väga meeldisid Island ja Aserbaidžaan. Kohustuslikult meeldis mulle Kreeka. Ja Eurovisiooni-meeldis mulle Armeenia ja Venemaa.. peamiselt aga nende taustal oleva koreograafia pärast ja let's face it - Armeenia taustal tantsisid eelmise aasta kreeka taustatantsijad!
Tänane päev oli lihtsalt uimasus kuubis. Ma olin nii väsinud, õues oli hea soe, me pidime olema klassis. Tman oli lihtsalt eriti kiuslik. Tahtis panna homseks sõnade tööd. Kõik protestisime, et ei teeks järgmine nädal (keegi lihtsalt ei viitsi õppida). Okei, ta oli nõus. Ja siis ütles ta meile mingi harjutuse mingilt lehelt ja lisas: "Teil on seal vaja artikkel kirjutada, umbes 200 sõna." Päriselt. Go fffff yourself!
Füüsikas tabasin ma ennast üks kord päriselt magamas. Ma pole kunagi tunnis maganud.
Et sellist tunnet aga homme vältida oleks nüüd paslik lõpetada.

You bring the boom boom into my heart..

Leidsin sahtli põhjast ma
vana foto ning jäin vaatama.
Koit Toome mängib ... ei... laulab.. praegu. Novot. Naeran, aga mulle meeldib kuulata kodus ja sõprade juures halba muusikat. See on naljakas. Viimase aja playlistiks ongi selle CD muusika, mis ma nädal tagasi Piia juurde minnes kokku klopisisin. Seal on ikka selliseid laule et hoia ja keela.
Pealkirjas on Wham'i laul "Wake me up before you go" on vist pealkiri ka.. novot. See on selle laulu esimene rida ja see võtab selle loo nii lahedalt üles.. see on tore laul.
Aga "Stay" hakkas nii, et nüüd saab kirjutada ja mitte mõelda, kui loll on laul, mida parasjagu kuulasin.
Ma hakkasin juba tooma nädala kokkuvõtet, kuid ma mõtlesin, et ma ei jaksa ei ennast ega teid koormata detailse kokkuvõttega. Jah, toon välja fragmente, näiteks: esmaspäeval oli lõpukirjand ja ma elasin kõikidele 12-ndikele tohutult kaasa ja õhtul pommitasin kõiki teemal, millest keegi kirjutas. Teisipäev oli meeletult soe ilma ja ma istusin peale kooli Tammsaare pargis ja lugesin raamatut. Neljapäeval tegime Liisa ja Karinaga vabalava plakatit. (Karina viis selle koju ja tõi reedel kooli ja) no woow! See on lihtsalt tohutult ilus!! Wow. Peale kooli läksime Piiaga Vabakale ja istusime soojas. Meil oli 17:30-ni aega, et minna Nordic Look'i koosolekule. Nii me siis istusime seal ja jutustasime, kui üks hetk nägime ühte oranži kogu üle vabaka jalutamas. See oli Kaisa. Jooksin talle järgi ja ka tema liitus meiega. Istusime, nautisime ja vihkasime.

Igatahes. Reede oli nädala kõige veidram päev, sellest teen ülevaate. Algas see siis veidralt lihtsa füüsika tööga, millele järgnes tavaline koolipäev tobeda T-man'i ja eksami tõttu mitte-heliseva koolikellaga. Meil oli Liisaga aga vaja kätte saada Kalev, et hiljem proovi teha. Me ei tahtnud talle aga helistada või sõnumit saata, teine on äkki ikka veel eksamil ja siis see segaks - kui tal telefon kaasas on. Me ei teadnud ju midagi. Otsustasime, et jätame talle garderoobi kirja: "Tere, Kalev! Kui sa oled lõpetanud palun helista mulle või Liisale! Getter Jaani." Me ei leidnud tema jopet üles... seega jätsime selle lihtsalt talle põrandale. Ohjah.
Peale geograafiat läksime vaatama, kas kiri on alles. Ei olnud. Nägin 12-ndikke alla voolamas, Mardi sõnul oli Kalev lõpetanud ja ülemistel korrustel veel. Okei.. see polnud siis Kalev, kes selle kirja põrandalt võttis. Naersin. Aga siis juba tuligi Kalev. Andisin talle kirja (jah, mul oli neid kaks tükki) ja küsisin proovi kohta. Vastust ma ei saanud, hull segadus. Sain veel ühe pikalt painanud küsimuse lahendatud ja siis läksin keemiasse.
See oli lihtsalt... epic.
Tervel klassil olid olemas KT vastused. Kõigil olid spikrid. Tund algas ja õpetaja lausus: "Juhtus selline naljakas asi, et ma kaotasin teie õiged tööd ära! Aga ma annan teile ühed teised tööd, mis on 9.klassi tasemel." Ma oleks tahtnud oma nägu näha, Herkki ütles Kerdile: "Kert! Kert! Vaata ringi.. vaata kõigi nägusid!" Kui ma oma suu uuesti kinni ja tavalise näo taastatud sain tundsin kui palju pikaks veninud lihaseid kokku tõmbus. See oli päeva halvim uudis. Õpetaja jaotas kätte tööd... "Katsuge te ainult 3-sid saada," lausus ta. Ma tõsimeeli loodan, et ma saan vähemalt kolme, sest see oli nii halvasti tehtud, et mul oli lausa naljakas. Wow.
Läksin koju ja kui ma sinna jõudsin rääkisin telefonis Piiaga kui mu mobiil helises. Võõras number. Võtan vastu ja sealt kostub: "Tere, Getter! Õpetaja Alla Eenma siin!" Ijjup... tere. Niisiis.. asi oli selline, et Johannal olevat mulle mingit tööd pakkuda. Ma sain Johanna numbri ja helistasin talle. Mulle tehti ahvatlev pakkumine pildistada klubis Kapp ühte pidu kell 22:00-01:30, aga ma pidin sellest lõpuks ära ütlema, põhjuseid oli mitmeid. Ma vihkan asjade kokkulangevust.
Selle asemel, et teha kuskil raha eest tööd olin ma kodus ja raiskasin oma väärtuslikke ajurakke sellise kohutava filmi nagu "William & Kate" peale. See oli lihtsalt halb. Mingisugune USA kräpp, kus tegijad polnud vaevunud oma F-kategooria näitlejate asemel otsima siis vähemalt inglise F-kategooria näitjelaid!! Oh, ma olen kindel, et seal oli sada konksu ja kõike poleks saanud ja keegi poleks nõus olnud aga... no kui ei saa britte sinna näitlema, siis lihsalt ei tohi sellist filmi teha!
Täna käisime emaga Soomes. Peamiselt šopingureis. Lõpuks olime nii tüdinenud ja tänasime saatust, et ema oli ostnud siiski piletid varasemale laevale. Käisime söömas ühes sellises kohas, kus maksad 6.90€ ja siis saad võtta suppi, salatit ja pizzat. All you can eat!! Nagu te juba teate on sellised pidevad re-fill võimalustega kohad minu paradiisid. Ooja.. aga kõht sai kahjuks liiga kiiresti täis.
Vaatan ikka, kuidas vabalavale on juba nii palju inimesi attendinud, et ma ei tea mis saab. Meil on kiiresti esinejaid ka juurde vaja, muidu on veidi narr, aga tore on jälle midagi korraldada ja mässata. Nüüd oleks veel seda ÕOV võtit enda võimusesse vaja ja ma tunneks ennast nagu Getter Almighty.

"Mulle meeldivad vetikad, sest sa oled roheline."

Iga pühapäev, kui ma oma blogi avan, vaatan ma eelmist postitust ja püüan meenutada, mis nädal ennem toimus. Siis püüan oma peas kokku võtta just möödunud nädalat. See ei tule kunagi välja ja ma käisin jälle oma märkmiku järel, mis valmistas suurt piina, sest mu külg on for some reason valus. Mingi lihas or some šhizz.
Üleüldisel on see olnud väga vaikne nädal. Nothin' special. Teisipäeval oli vene romansikonkurss. No see oli tore. Polnudki nii hirmus vene keeles laulda ja kokkuvõttes saime me mingi äramärkimise. Arvestades aga seda, et iga žüriiliige andis oma suured ja väikesed kullad, siis ma ei pea seda just mingiks saavutuseks. Peale konkursit avastasin enda jaoks uue spot'i. Solarise Kehweider on megamõnus. Seal on hästi tore vaade ja jah.. mulle meeldis seal inka letterit kirjutada.
Kolmapäeval oli füüsikas töö. That kinda sucked. Sest ma olin õppinud.. tõesti olin, natukene. Ja nii ma siis kirjutasin nii palju, kui ma oskasin ja loodan, et ehk saan nelja. Peale kooli läksin Kaisaga mööda poode kotte ja kingi vaatama (i'm in desperate need of both). Ja siis ma läksin ema töö juurde, kus ma lõikasin juustu ühe artikli jaoks ja siis ma läksin Kanutiaeda, kus on 70ndate kontsert. Ijes.
Neljapäeval oli tutipäev. Terve koolimaja oli traksides poisse ja roosades seelikutes tüdrukuid täis. See oli ääretult armas. Muidugi ma sain umbes kolm korda tohutult märjaks, kuid eks see käis asja juurde. Ja siis aktus. See aktus oli nii meeletult armas.. kõik need väikesed lapsed ja siis need suured lapsed! Ohh.. how cute!
Läksime peale kooli Piiaga korraks Rotermanni ja siis ma läksin tagasi kooli, istusin bussis Atsi kõrvale ja sõit Pärnusse algas. See tee läks üpris kiiresti, rääkisime juttu.. olime tasa ja naersime palju. Ma vaimustun Atsist väga kiiresti. That's said.
Bussis kuulsime kogu aeg, kuid kõik tahavad Steffanisse sööma minna. Meie tahtsime ka. Kui buss peatus seadsime siis sammud sinna. Me jõudsime küll esimestena kohale, kuid see oli juba nii täis, et me hakkasime ringi hulkuma, kuni lõpuks leidsime endale koha Peetri Pizzas. Sõime ruttu kõhud täis ja siis läksimegi teatrisse.
Minule "Mees, kes teadis ussisõnu" meeldis. Ma polnud raamatut lugenud ja nii mul polnud milleski pettuda. See oli nii lahedalt random, et see oli kohe päris tore. Mina jäin rahule.
Tagasiteel koju polnud enam Atsi minu kõrval, sest ta jäi Pärnusse. Mul oli suur pink täiesi iseendale! Rääkisin Roosi, Raymondi ja Joosepiga juttu. Lõpus ei teinud enam sedagi, vaid me lihtsalt laulsime Raymondiga laulupeo laule. Leidsime, et kui me oleks kahekesi laulma läinud oleksime ka saanud kohe I kategooria. "Me oleks otsekohe 10 punkti saanud," ütlesin mina. "Ei, meie oleksime 11 saanud, vot," sõnas Raymond ja eks tal oli õigus ka.
Suur Reede möödus mul kodus, kasulikke tegevusi tehes. Aitasin vanaisa aiatöödel ja tegin õhtuks süüa. Nothin' speecial. Õhtul vaatasime emaga "Püha Tõnu kiusamist," mida ma vaatasin kui filmikunsti, mitte kui mingit draamat. See oleks võimatu olnud, sest ma tõesti ei ole suur metafooridehiiglane. Lõpuks saime emaga kahepeale + saatekava abiga sellele mõttele pihta, aga ... jah. Vaadates asja filmikunsti pilgu alt tüütas seegi mind lõpuks ära, sest see oli väga üheülbaline. Ehjah.. Aga! Aga see jättis mulle emotsiooni. Ma võpatasin umbes kolm korda seda vaadates, sest kolm asja šokeeris mind väga. Üks neist oli näiteks stseen, kus üks mees kukub mootorsae otsa. Aga üks teine stseen, mille peale ma kohalt hüppasin ja hulluks läksin oli siis, kui Tõnu juurde tulid furgooniga kaks meest - Volkonski ja Puustusmaa, kes tulid aeda panema, siis aga tuli välja, et neid polnud vaja... et keegi polnud aeda tellinud. May I just say, that Puustusmaa "Rotilõksus" oli täpselt samasugune stseen, ainult, et Puustusmaa asemel oli Volkonskiga koos Õunpuu! Minu arust oli see geniaalne. Lihtsalt... wow.
Aga laupäeval me istutasime kuuski. Nimelt, panime maha uue kuuseheki - 45 kuuske ja üks mänd. Super! Mina aina andsin kuuse ja pärast kastsin. Kaevata ma ei jaksanud. Kui kõik puud olid maas läksin ma linna.
Ma olin nii värviline, et mul hakkas juba endal imelik, kuid hei, kevad on käes! Sain Piiaga kokku ja me läksime trolli peale. Siis ostsime Selverist kõik toiduasjad (meaning, fondüü asjad ja nuudlid) ja läksime Piia juurde. Lasime lebosse.. oo milline hea tunne see oli. Lihtsalt olla! Panime taustaks mängima ühe ülilaheda CD, mis ma olin päeval kokku pannud. Mul oli vahepeal laule tõmmates küll tunne, et ma vägistan oma arvutit, sest no.. kuulake näiteks seda laulu. The hell is up with that? Aga... that's all just for fun!
Kui päike oli juba natukene madalamal läksime promenaadile. Seal oli tore, õues on üleüldse olnud nii soe, et kogu aeg saab käia hõlmad lahti ringi. Aga ma tõmbasin oma rohelise mantli/jakiga ikka tähelepanu ka. Ühed purupurjus mehed kõnnivad meist mööda ja arutavad elavalt midagi vetikatest. Siis üks jääb natukene aeglasemaks ja pöördub meie poole ja teatab: "Mulle meeldivad vetikad, sest Sa oled roheline!" Puksusime naerda ja liikusime edasi. Tegime pilte ja naersime veel veidi.
Lõpuks, kui Piia juurde jõudsime oli õues ikka väga külmaks läinud ja meie käed olid punased. Läksime tuppa, sõime nuudleid ja vaatasime SATC'it. Mulle meeldib see lühend. Hea lühend. Edasi oli meil tegevuskavas ühte vanasse tabelisse uuendusi sisse viia. Panime aga selle megalaheda CD mängima ja järgisime oma plaane. See oli tohutult lõbus. Aaga siis oli aeg fondüüd süüa. Me ostsime seekord ka maasikaid. mm... vaimustav! Sõime fondüüd ja vaatasime filmi "Charlie St. Cloud." Iseenesest täitsa tore film, kuid ma ei tea, mis mul viimasel ajal lahti on. Ma olen oma romantikugeeni täiesti kaotanud, sest igal pool, kus on mingi romantika (mis on tavaliselt täielik absurdsus) tekib mul tunne, et ma tahaks ... ma ei tea... mulle ei meeldi see igatahes. Film oli aga tegelikult ju hea, lihtsalt see happy ending häirib mind alati. Muidugi, kui kõik filmid lõpeksidki õnnetult.. siis see jälle muutuks teistpidi igavaks. Ma tahan näha nüüd ühte filmi.. mis lihtsalt tundub hull klišee and šhizz ja siis lihtsalt boom! kurb lõpp. Ohjah.
Täna hommikul läksime Piia juurest Virru kotte ja kingi jälle otsima ja siis tulin ma koju. Kodus läksin jooksma. Jooksin kaks kilomeetrit, millest pool olid vastutuult ja ma olin lõpuks nii läbi.
Nüüd ma aga lõpetan. Järgmise pühapäevani! Kes teab, äkki kohtume ka varem?
Ilmad on ilusad ja ma tahan homme seelikut selga panna.

Just sayin', just.. putting it out there!