Kõrbelõhn

Täiesti hull, ma magasin täna hommikul jälle sisse. Üheksa aastat pole seda probleemi olnud ja nüüd juba teist nädalat järjest. Läksin siis kooli teiseks tunniks. Lõpuks tuli välja, et ehk oleks olnud mõtekam üldse mitte minna, sest muusikas, okei, see oli ainus tund, millel oli sisu. Rääkisime lõpetamisest. Muusika pole enam ammu muusikatund, vaid on pigem lõpetamisetund.
Vene keeles ja füüsikas me käisime õues, ükskord tornide platsil ja teinekord Vabakal. Keemia ajal istusime niisama.
Keemias ma tegin Carolinile Jon Lajoie šokki. Haha, ta reaktsioon oli niii naljakas. Lauluks oli "Alone in the universe". Kes tahab, kuulaku ka. Vähemalt esimese refräänini:D
Inglise keel.. see oli kõige sisutühjem inglise keel, kui välja arvata see kord, kui me Liisaga mitte midagi ei teinud. Pmst me pidime kokku panema tsitaate ja siis läksime koju. Jees...
Läksin ja saatsin oma hunniku asjadega(mis K mulle tagasi tõi) K bussi peale. Siis läksin koos Evelyga Solarisse, kus nägin Kätut ja ka Annabeli. Siis läksime kolmekesi(Evely ei tulnud) Solarise katusele, mis on viiiiiiimaks avatud.
Seal on ülimõnuusad diivanid ja me istusime seal. Siis Toodi meile menüü.. uups. see oli Komeet, mis on ka ülakorrusel. Me ei tellinud midagi ja ära meid ka ei aetud. Haha. Niisiiis.. Annabel läks marsale ja varsti liitus meiega C(+jäätised) nii et me istusime seal katusel mingi tund-poolteist.
Ma kuulsin täna, et lisaks C-le oli ka Kätu saanud Erkile.. see on niii lahe. Nagu lambist. Täiega khuul. Ma leidsin Weekendist pildi ka temast. Täiega vinks. --> (Pildi leidsin, sest Kätu ütles, et seal on:D)
Hah, kodus ma hakkasin labist oma tuba koristama ja siis tegin endale grillleibu ja tulin arvutisse. Mingi hetk tundisin leibade lõhna! Shit! ma unustasin nad välja võtta. Jah, nad kõrbesid põhja.
Nüüd aga sportima. Ma lähen rattaga sõitma.
Ahjaa!! Päev algas meeeeeletult hea uudisega. Nimelt, homme ei pea kooli minema. Homme on see õppekäikude päev ja siis Aimla ütles, et kui me midagi välja ei paku, et siis on vaba päev. Muidugi polnud kellelgi midagi pakkuda nii et homme on vaba päev!!
Kaunist esmaspäeva!

Kohutav nädalavahetus. Ainult et.... ei olnud!

Niisiis.. mul on päris palju vaja kokku võtta. Teisipäeval - nagu kogu see nädal - oli kool mõtetu ja peale kooli läksime kõik koos kutsikaid vaatama. Need imearmsad olevused ronisid meie otsas, lakkusid meie taldu ja kõdistasid veel kõikvõimalikke pidi!
Kolmapäeva võiks nimetada "Oleks" -päevaks. Nimelt peale kooli läksime Pga mu ema töö juurde, et võtta sealt kinkekaarti(photopoint). Siis suundusime Pärnu maanteel asuvasse phtoopinti. Istusime seal umbes 10 minutit, sest mehel oli teine klient ja siis tuli välja, et ma oleksin pidanud statiivi ka ikka kaasa võtma, et sellele kotti osta. Siis läksime bussipeatusesse ja läksime bussile. Nägin meie taga 32-te, hiljem tuli välja, et meil oleks olnud väga väga mõtekas selle peale minna ja et me oleks selle peale jõudnud ka. Siis me läksime läbi kesklinna kristiine juurde ja ma ostsin endale spidomeetri!! Jehuu. Happyness! Okei, siis läksime P juurde ja hängisime seal kuni oli aeg minna oivikute õhtule. Bla-bla. igav jne.
Peale oivikute õhtut läksime emaga aga seal samas Adamsoni tänaval elava sugulase juurde. Maja nägi väljast ilus välja.. astusime sisse oli täielik peaaegu-urgas. Ja siis astusime tema korteriuksest sisse ja ma armusin. See oli imeline! See oli täiesti amazing korter! Oh.. See oli imeline. Istusime seal mingi kaks tundi ja siis läksime koju. Ma nägin seda sugulast eimest korda ja ta jättis mulle väga sümpaatse mulje, ta on hästi energiline ja tore:) Õhtul oli kodus aga Dexter!!!!!
Neljapäev oli tegevust täis. Alustuseks - ma magasin sisse. Siis peale kooli ma kappasin linnas ringi nagu kaamel. Eesel. Muul. See oli jube. Mul oli nii palju asju ja viimaks ma sain omale statiivikoti ja asjad Arvo juurde ära pandud. Huh! Kodus ma hakkasin aga oma spidomeetrit ühendama. See oli omaette ooper, sest see võttis niiii meeletult aega, sest jhis oli inglise keeles ja mingite väga ebatäpsete piltidega. Mul läks kokkuvõttes aega 5tundi. Pausidega. Vahepeal sain oma seelikult kummi üles harutada, sest ma õmbelsin seda päeval geo tunni ajal ja siis seal jäi uudu.. ah pole vahet:D Lõpuks saime spidomeetri peale ja praeguseks momendiks on ka seelik valmis:D
Reedene päev algas minul kell kuus, sest ma tahtsin minna sellele bussile, millega jõuan esimeseks tunniks linna. Buss aga ei võtnud mind peale, sest ratas ei mahtunud kuidagi ära. Siinkohal vajab mainimist, et ma tahtsin rattaga minna P juurde, et see sinna jätta. Ema viis mu siis linna ja koolipäeva oli bla-bla. Ma sellest ei viitsi rääkida. Koolipäev sai aga tund aega varem läbi. Siis läksime Pga P juurde, sõime, vahetasime riided ja meie rattaretk K juurde sai alguse.
Mainin jälle, et eesmärgiks oli jõuda K maakoju Türisallu, see oli väga random idee ja sai lõpuks teostatud.
Meie sõit kujunes väga meeldivaks, kui välja arvata vastutuul, mis oli vastu igalt poolt kuhu me aga oma näod pöörasime. Keskmine kiirus oli 17,4 km/h. Väntasime ja väntasime. Ilmaga meil vedas, sets ei olnud liiga palav, liiga külm ja vihma ka ei sadanud. Tabasalu mägi oli muidugi üle mõistuse! (Pilt--> on enne Tabasalu mäkketõusu) Lihtsalt hull! Kui me siis olime bussipeatuse juures, millest järgmine oleks K peatus siis läksime jube äksi täis, et kohe-kohe oleme kohal! See kohe-kohe oli umbes 3km pärast:)) Täiesti hull. Kohale jõudes saime sutsu puhata ja siis algas orjatöö! Haha:)) Tegelt mitte. Saime ikka puhata ja veidikene venitada jne ja rääkida ja siis läksime pererahvale appi. Meilt võeti suht koha ega tööd käest ära. Pärast mängsime toas väikestega "Reis ümber maailma" ja K ning ta ema tegid süüa. Peale hilist, kuid üle mõistuse maitsvat õhtusööki (magustoiduga!!) läksime magama. Olime laibad, 26km siiski.
Laupäeva hommik algas minule meist kolmest kõige varem, sest korraks ärkasin ja siis oli liiga valge ja siis K nohises ka minu kõrval. Läksin alla ja sõin salatit ja vaatasin stiilipäevikut ja siis kui teised tõusid sõime pannkooke ka. Ma sain ka hommikul vara šoki. Vaatasin meeletust paduvihmas olevasse õue ja nägin, et ma olin eelmine õhtu oma tennised õue unustanud. Jah, ma olin mõelnud, et ehk hakkab sadama, kuid ma lootsin, et ehk keegi nagu tõstab and tuppa. Jah. Feil.
Igatahes läks ilm ilusaks ja siis me hakkasime kolmekesi sättima ja läksime Keila-Joale. Liputajate kombel parkisime end kuuskede ei... mändide alla ja hakkasime riideid vahetama. Kõige esimene oli K. Ta astus aga jalgupidi vette ja oli ilus. Siis oli P ja kui viimaks mina vette sain sai vahepealsetest hoovihmadest täielik rahesadu. See oli külm ja meeletult märg üritus. Ekstreemne.
Siis me sõitsime koju tagasi ja panime batuudi kokku, vaatasime pilte ja tegime rabarberikooki. Siis tegime ühe sõnamängu see oli väga pingeline, kuid mitte nii pingeline kui hiljem oli "Reis ümber maailma" see on tõesti pinget pakkuv. Vahepeal oli ka hiline lõuna, mis oli jälle ülemaitsev! Ja siis sõime magustoiduks jäätisega rabarberikooki.
Õhtusöögiks olid näksid dipikastega ja coca-cola. Eurovisioon siiski! Ma peaks nentima, et see aasta oli tõesti hea aasta! Nagu väga palju häid laule ja üks kokkusattumus. Nimelt, Gruusia laulu eelmäng sarnaneb kohutavalt (kui mitte et polegi täpselt samasugune) ühele Liisa loomingu algusele, see mida ta kogu aeg mängib. Minu arust see on Liisa enda oma, mitte Videvik.
Saksamaa etterebimine oli tõeline üllatus. Lihtsalt totaly! Mulle meeldisid väga paljud: Belgia(hääletasin), Iisrael, Kreeka:)), Saksamaa, Rumeenia. Muide, Rumeenia oli täpselt samasugune nagu eelmise aasta Aserbaidžaan ning mõlemad jäid omal ajal kolmandaks! Nii genius!
Täna hommikul K ronis küll teise tuppa, et mind mitte häirid, kuid ma siiski ärkasin siis, kui ta ra läks. Hommik venis ja siis viimaks hakkasime Pga minema.
Taganttuul, päike, lühikesed püksid! Mõnus! Sõitsime kogu aeg kiirusevahemikus 20-25km/h. Olime poole tunniga läbinud kümme kilomeetrit ja kui jõudsime Rannamõisa siis sealt oli kolm kilti Tabasallu. Vot see oli kiirus. Mingi taganttuul ja vist väike mäeke.. ma ei tea mis see oli, kuid meie kiirus ei langenud madalamale kui 30km/h. Täiesti ulme! Tabasalus tegime väikese nuuskamispausi ja siis tuli Tabasalu mägi! See oli kiiiiiiire! Järsk!!! Ülemõistuse!!! Rattatee sai ühe kurvi peal lambist otsa ja ma oleks äärepealt kraavi kihutanud! Sealt läks juba kiiresti ja siis oligi nii, et K juurest P juurde läks tund ja viisteist minutit, kui reedel kulus vastupidiseks teeks kaks tundi!
Ema tõi mu koju ja kodus ma tegin ka rabarberikooki ja siis tulingi siia piltidega mässama ja kirjutama.

Windows exploreriga on paha kirjutada, jäävad sellised suured vahed sisse, kui vajutad enter.

(Kirjutatud pühapäeval 23.05 kell 16:05)

Ohohoo. Ma avastasin täna, et isa juures olles on alati selline.. mitte midagi tegemise olek. Lihtsalt. Alguses jah, mängid ja mängid väikestega siis viskab üle ja enam ei viitsi.
Nädal möödus üpris kiiresti, kui nüüd tagasi mõelda. T, K ja N olid koolis tavalised päevad. Midagi erilist ei meenu ka. Ilmad olid soojad ja vahetundides käisme kogu aeg õues. N ja R tegin saatuslikud vead ja läksid pükstega kooli. Kahetsen siiani, sest nii palav oli.

Ahjaa ja teisipäeval ma ju käisin seal Estonia vabatahtlike koosolekul. Seal oli hästi tore, kõik olid sellised positiivsed ja rõõmsameelsed. Homme on vaja minna juba sinna ja siis olla abiks. Laenutasin neljapäeval endale kostüümis ja siis me peame jagama soodumüügi raames mängukavasid inimestele ja pressikonverentsi ajal mannekeenidega suhtlema.
Reedel aga hakkasin käsitöös ka lõpuks midagi tegema. Klassis oli rekordarv inimesi, ainult üks puudus. Ma ei saanud muidugimidagi korraliku teha, sest ma sain ainult oma riiet lõigata ja staffi. Mingi lõimelõnga bullshit. Bla-bla.
Peale kooli tegin kiiresti et minna ja osta C sünnipäevakinki - massaaži kinkekaarti. Läksin ühte kohta Väike-Karja tänaval ja ei leia ega leia seda kohta üles. Aadressi leidsin, maja leidsin, kuid minigst teraapiakeskusest polnud halli haisu ka. Masendav oli veel see, et sellel aadressil asuvas kahes poes ei teadnud ka keegi sellest kohast midagi. Helistasin lõpuks sinna ja siis öeldi, et ei see koht on seal olemas ja et vaadake ühte magnetlukku.. seal vajutage ühele nupule. Läksin siis selle magnetnupu juurde ja wow! seal oligi väikese visiitkaardisuuruselt kiri - "Teraapiakeskus" No tere tali! Läksin sisse ja sain teada, et pean veel sularaha välja võma et seda sealt kohe osta saaks - muidu oleks vaja postiga oodata vms. Jooksin siis ja võtsin raha välja - sest ma tahtsin ikka veel marsa peale jõuda. Olles hingetuna tagasi jõudnud teatas mulle see naine sealt, et vabandust, kuid kõik kinkekaardid on praegu ühele tervisekonverentsile kaasa võetud Euroopa hotelli! Damn it! Ma sain nii vihaseks. Läksin siis selle hotelli poole ja siis poole tee peal peatas ema mu telefonis kinni ja tõi maa peale tagasi. Ma ei oleks saanud ju kuskile suvalisele konverentsile sisse sadada ja nõuda mingit kinkekaarti kui mul isegi kontaktisikut pole. Läksin ema töö juurde. Seal lõpuks saime asjad niikaugele, et saime ühe kinkekaardi, kuid mina pidin kohe bussile minema kui üldse koju tahtsin jõuda. Siis oli hull mässamine, et kuidas ma selle kaardi kätte saan, sest ma oleksin linna tagasi jõudnud pool tundi peale selle koha sulgemist. Ema pidi selle ära tooma, kuid ta ei oleks jõudnud selleks ajaks koju, et ma selle tema käest kätte saaks. Lõpuks sain K kätte ja too läks siis seda ära tooma.
Koju jõudes pakkisin ruttu asjad kokku ja siis jäi aega ülegi. Viimaks läksin bussile ja sõitsin linna. Balti jaamas istusin trollile ja sõitsin kolme väga "meeldiva" vene jorsiga Lillesse, sest ma suutsin istuda neljasele kohale, nii et olin lõpuks nendest kolmest ümber piiratud. Maha minnes ütles üks mulle "Devuška! Devuška! Tjudruk! Sa jatsid oma telefon siia!" Läksin sinna ja vaatasin juba hirmunult, ja siis ütles mees käsi kokku lüües: "Vuop! Vjäike naali!" õõõh!
C juures pidime veel ootama kaua kuni viimaks kõik kohal olid ja siis läksime ilma ühe hilinejata - Merelleta - randa. Rannas oli ülitsill. Saiakesed ja puuviljad ja päikeseloojang, ja sääsed ja külmus:D Haha.. ei seal oli tegelikult ka väga tore. Kui aga lõpuks sääsed ja külmus domineerima hakkasid läksime tagasi C juurde. Meid oli nii palju! C juures kuulasime muusikat ja osad tantsisid ja nii edasi. Vahepeal käisime ka õues, seal oli üllatavalt mitte-meeletult külm. Hah, istusime ja siis Merelle, Annabel, K ja P ja mina aruttasime oma... okei tegelikult ainult minu suurimat saladust.
Kui uni võimust võttis läksime magama. Ma kartsin seda osa õhtust kõige rohkem - kuhu me ära mahume? Mahtusime täiega hästi! See oli imeline.
Järgneval hommikul olid kõik põhimõtteliselt samal ajal üleval. Teise tuppa astudes koristas Liisa agarasti ja mõni hetk hiljem nautis ta laua pesemist. Hommikusöögiks sõime P tehtud kohvi-šokolaadikooki, mis maitses väga hästi. Siis me läksime P ja Annabeliga täikale.

Seekord oli niii hea täika. Täitsa lõpp kohe! Mingi hetk kadus Annabel ära ja siis me nägime teda uuesti kui ta ütles, et ta läheb raha välja võtma. Peale seda me teda enam ei näinud. Ise aga tegime edusamme, me kumbki ei ostnud kotti, ega ühtegi paari kõrvarõngaid või kingi! Olime enda üle väga uhked. See-eest sain ma ühe kleidi, pluusi, lühikesed püksid ja märkmiku.

Peale täikat läksin ma isa juurde ja kohe siia jõudes üandi mind lapsi kantseldama. See oli väga mugav, sest naabrilapsed olid ka siin ja siis nad kõik mängisid omaette. Lõpuks ma tegin pakkumise ja me mängisime jalkat ja pärast ka võrku. Jah, see oli imelik mängida lastega, kes kõik on minust poole lühemad, kuid samas, kõik olid väga tublid ja mäng oli täisväärtuslik. Pärast mängisme veel niisama peitust ja mingit varianti ka ukakast.

Täna hommikul tõusin üles pettunult, sest ma tahtsin tea pannkooke, kuid kuna kõik on väga varajased olid and juba minu üles tõusmise ajaks söönud. Käisime batuudil ja siis kui isa tagasi tuli läksime ratastega sõitma.

Nüüd olen niiisama istunud ja lebotanud batuudil kuni väikesed hüppavad. Olen neile olnud verbaalne mängukaaslane, kes hüüab, et "Appi appi maja põleb!" ja siis nad on tuletõrjujad. Ma nüüd lähengi uuesti õue .. olen ehk suure õe eest. Homme lähen aga esimeseks kaheks tunniks kooli, et geo järeltööd phel vahetunnil teha ja siis lähen juba ära Estoniasse vabatahtliku tööd tegema.

(Kirjutatud nüüd.. täna 24.05)
Peale eelmist sissekannet läksin ma õue ja avastasin, et naabrilapsed on jälle seal ja ei hakanud kohe hulks minema. Las mängivad. Tsillisin niisama ringi. Hakkasin mulle puhuma. Tõesõna, mullitamine on väga lahe tegevus, pinget pakkuv ja lahe. Viimaks tulid lapsed ka kõik sinna ja hakkasid mulle lõhkuma. Ma ei saa sellest aru. Miks peaks tahtma ilusaid mulle lõhkuda? Mängisime jälle siis peitust ja viimaks ma läksin tuppa. Siis hakkas ka vihma sadama. Ma istusin arvutis ja olin msn-is.

Täna hommikul, nagu igal hommikul isa juures, tõusin üles kümme minutit enne äratust, sest isa hakkas kohvi keetma ja mina magan elutoas. No pole hullu.
Koolis olin ainult kaks tundi ja siis läksin Estoniasse. Ma ei saanud kohe alguses uksest sisse ja nii ma siis läksin Solarisse, et veidikene süüa osta, ma polnud väga kindel, et me seal süüa saame. Solarises nägin ühte teist vabatahtlikku ja me läksime siis koos sisse. Vahetasime riided ära, saime info, mida ja kuidas ja siis.. siis läksime õue.
Ütleme nii, et ilm mingeid mängukavasid jagada, pikas, maani kleidis oli suht-koht kohutav! Tüdruk - Kadi, kellega ma koos patrullisin .. tema kleit nägi ikka jube välja! Väkk. Kuna aga õues oli jube ilm ei pidanud me olema kella 19-ni. Käisime pressikonverentsil ja siis läksime ära koju. Vot. Selline oli siis minu nädalavahetus.
Kena päeva!