d imehästi. Nuinuu..Esmaspäeva hommikul ma panin ennast valmis. Sõin (läbikukkunud praemuna) ja siis sõidutas vanaisa mu linna. Hängisin isa töö juures ja sain suure fashionfopaana käis stockmannis.
Viimaks helistas Piia ja teatas, et nemad hakkasid sõitma. Jokutasin veel veidi ja hüppasin ka siis ise ratta selga. Jõudes ülemistesse ootasin neid seal. Oootasin ja ootasin.. vahepeal aitasin Rivo Kingit andes talle tema raha, mis tal tagataskust välja kukkus. Ma oleks tahtnud selle endale jätta, kuid seal oli veel inimesi ümber ja ma ei saanud.
Kui K ja P viimaks jõudsid siis ma jooksin ruttu mööda Ülemistet ringi ja siis me asusime teele. Ratastel Aruvalda.
See oli suhteliselt pikk ja piinarikas teekond. Ma kimasin kogu aeg ees, sest minu jalad tekitasid kiirust ~20km/h.. Piiale see ei sobinud. Igatahes, peale Jürit - olles läbinud mitmeid ringristmikke - tegime esimese peatuse. Kõik närisid mingit oma müslibatooni ja siis läksime edasi. Vaida juures ootasime Piiat järgi ja siis tegime veel ühe peatuse. Vaidas sees gängisime poe ees ja sõime jäätist.
See peatus, mis oli enne vaidat, seal vist hammustas mingi mesilane Piiat. See oli olnud valus. Kui me siis seal Vaida poe ees olime kuulis Piia krae vahel suminat ja järsku! !! Lendas tema põuest mesilane välja! Väga hull.. väga jube!
Kui me lõpuks minu juurde pärale saime lihtsalt tsillisime. Ootasime kuni sauna saab.
Sõime õhtust.
Peale õhtusööki läksid kolm sõpra Hoodless-Motherfucker, SoulJaDog ning Frikgal' jooksutossudes jalutama. Weird names.. i know.
Ja siis vaatasime kahte filmi - "Sweeny Todd" ning "Superbad". Sweeny oli hea.. Johnny Depp laulab väga hästi.. mulle meeldis eriti eriti üks koht, kus ta ütles "or".. Jees..
Eile me lebotasime niisama ringi. Vaatasime SYTYCD-i (So You Think You Can Dance - haiglaselt pikk nimi) finaali.. Ja seal esitati veelkord parimaid kavu ja ma vaatan neid ja mõtlen, et ohh.. tants ruulib. Siiski minu lemmiklemmiklemmik kava on see. You MUST see this. See on Jazz-kava ja see on lihtsalt niiiiniiiniii vinge! Tõesti see pole 1:35 minutit raisus, kui seda vaadata. See rütm ja kõik...ohh.. kui ma vaatan head tantsu on mul alati selline tahtmine tantsijaks hakata.. Põrr... siiamaani käivad külmavärinad üle.
Igatahes, sorteerisime ka mingi 10 minutit mingeid riideid ja siis Piia seletas meile ühe kaardimängi nimega "Tuhat" mis kestis terve igaviku! Ja ega me ei lõpetanudki seda ära, sest see oli nii pikk. Mängisime veel ka Eesti mälumängu. Avastasin selle mängu enda jaoks uuesti, see on täiega huvitav. Õhtuks sõime jälle tortillasid. Mm.. seekord nad olid isegi paremad!
Õhtul vaatasime seekord filme "Little Ashes" ja "The Runaways". One.. almost gay-movie ja üks almost lesbian-movie. Runaways oli veiid parem, sest ma kohati ei saanud ashesist ikka mitte midagi aru. Lalalaa.. Ahjaa.. kõrvale me sõime Piia toodud suveniire Leedust. Kõigepealt barbeque maitselist popcorni ja siis šokolaadimaitselist. Viimane oli veidi jälk. Selline .. öäk. Vastik, keemia.
Täna hommikul ma ajasin tsikid jälle kell 12 üles ja siis me sõime ja pärast mängisime eesti mälumängu. See on juba õudne, kuidas Piia teab eriti lambiseid asju. That girl's got brains!
Ja siis.. siis kui kell oli 14:27 sõitsime me ratastel minema. Ilm soosis meid täielikult. Seline tsill ja meil oli seekord jälle tagasisõidul mingi kiirus sees. Sõit kulges niii kiiresti.
Mingi hetk me arutasime, et mõtle, kui oleks mingi umn... keskaeg siis me sõidaksime hobustel.. või siis sellise rattaga, kus see esiratas on suurem ja tagumine hästi väike. Hobuste idee oli lahedam.
Ja kui me siis jõudsime Tallinna piiri peale hakkas lihtsalt kallama. Oh õudust! Me arvasime kogu aeg, et sõidame pilvede eest ära, kuid tuli välja, et sõitsime neile hoopis järele ja me saime sellise vihmalaadungi kaela! Me täiesti tilkusime. Mingist lombist läbi sõites oli mul selline tunne, et kui ma pnen varbad üles vuliseb vesi jalatsites kandadesse ja vastupidi. Õ-u-d-n-e! Lennujaama juures me ootasime, kuni vihm järele jääb ja siis me sõitsime edasi. Läbisime ühe suure tänavajõe ja liikusime Järvevana peale. Seal hakkas vastutuul ja lõpuks ka külm. Ikka väga külm.
Lahkusime Kaisast ja siis sõitsime Piia juurde. Sel ajavahemikul Järvevanalt Piia juurde ma sain aru, et ma ei salli linnas sõitmist, sest ma suutsin äärekividest üles ja alla sõites oma käe kaks korda ära põrutada.
Piia juurest sõitsin veel 7 ja pool kilomeetrit edasi isa juurde. Kokkuvõtvalt sellest reisist saab öelda, et minu küüni eest isa maja ette on täpselt 43,27 km.
Siin ma sain dušši alla minna ja siis pandi mind kohe rakkesse. Või õigemini lapsed lihtsalt vallutasid mu.
Täna õhtul vaatame issiga "Shutter Island"-it. Jejejeee. Mis ma homme teen ma veel ei tea. Isal tullakse treppi panema ja ta on terve päev kodus, kuid ma ei tea mis minust saab.
Kunagi loodan pilte ka saada.





