Nii.. Ma olen vahepeal... tundnud nii kurba, kui ka ääretut rõõmu. Võtame näiteks kasvõi tänase päeva. No enne keemiat... oli vist? Enne füüsikat ikka. Me SW-ga lihtsalt rääkisime millesti ja siis tulid vanad naljad ja uued.. ja me lihtsalt KÕKUTASIME!! See oli nii kohutavalt lahe...:D muidugi oli see lõpuks juba nii väsitav ja minu kurk oli täiesti läbi(ülivalus oli) aga ikka nii naljakas oli. Siis me hakkasime praadima oma ajudes plaani minna suvel Paunküla äärde telkima:)). Nii et minu juurest marsaga Paunkülla ja sealt edasi ratastega veehoidla äärde. See oleks niii niii nii kihvt! A-la juba plannerisime, et kuidas minna ja mida kaasa võtta:)) tüüpiline:). No. Igatahes.
Eile oli nii, et ma jõudsin napilt-napilt enne päikeseloojangut(eile oli VAPUSTAV ilm) koju ja nii ma siis jooksin koja. Vahetasin riided, haarasin fotoka ja jooksin õue. Avasin värava ja jooksin põllule, Bämmu minu järel. Nii ma siis pildistasin teda. Nii mõnsa.
Kuna mu ema mulle kogu aeg jahus Jane Eyre-st, et see on ikka nii hea nii hea raamat ja siis äkki ka C seda lugema hakkas (P.S. ta rääkis sellest ainult huvitavat) otsustasin ka raamatu pihku haarata. Kulmineerus see sellega, et ma olen viie-kuue päevaga üle poole raamatust läbi lugenud. See on lihtsalt nii KOHUTAVALT HEA! See... see.. ma ei tea. Mind nii haarab see mees.. ta on nii.... romantiline. Selline julge. Jane on lihsalt vastikult kinni oma põhimõtetes :/
Niisiis.. põhimõtteliselt läheb kõik HÄSTI:))
0 kg maiustusi:
Post a Comment