C jõudis ette... nii et ma kirjutan siia lihtsalt: Remarque

C jõudis küll veidi ette.. kuid pole vahet. Ta kordas oma pilti:)). Vahet pole.. Igatahes.. õues oli külm ja huuh!! Kuid.. ma alustan eilsest.
Eile ma tõusin kell ee.. 11 ja siis ma hängisin ringi ja sõin ja siis nagu pooled minu klassist alustasin ka mina lugemist. Ma lugesin ja luegesin ja lugesin selle teise osa läbi. (Freaky.. koerad on täna mõlemad lahti aka. praegu käes just mingi fight.. või nagu ähvardused) Siis ma õppisin ka keemiat ja tegin Liisa kingitust ja õhtul vaatasin Superstaari, nojah igatahes. Siis rääkisin emmele, et Õnnis oli soovitanud meil lugeda "Triumfikaart" ja ema ütles seepeale, et at on seda kaks korda lugenud, kuid ei ole nagu... pole tema arust midagi fenomenaalset. Ta kirjeldas seda kui järjekordset Remarque, kus on üks kopsuhaige, siis on arst ja siis nad joovad calvadosi. Aga ta ütles, et see on meil kodus olemas ja tõi mulle. Õhtul, peale superstaari ma avasin selle, ja mõtlesin, et hea küll ma loen ühe ptk, vaatab kuidas on. Siis ma lugesin. Ja sain ühe ptk läbi... lugesin teise veel. Kui tuli sõna calvados muigasin, kuid lugesin edasi. Igatahes, siis ma panin raamatu ära ja läskin magama. Ma ei jäänud, kuulasin veel muusikat, ei aidanud, tegin L kinki, siis.. lugesin veel. Ja lugesin ühe ptk veel. Hetkel mulle tundub, nagu ma oleks rohkem lugenud, kuid ei. Igatahes. Lõppkokkuvõttes, hakkasin ma siis seda teost 30-ndate Pariisist lugema, ja praeguse seisuga see meeldib mulle. Huvitav on ka see, et see on armastusromaan mehe vaatenurgast. Muidu ma plaanisin ise panna täna enda sissekande pealkirjaks Arc de Triomphé, kuid nagu ma juba ütlesin, korduspildiga C jõudis ette(ma räägin sellest korduspildist kogu aeg, sest see jäi mulle nii silma, et see on juba ennem olnud:D nii naljakas:D ma ei tea miks. Minu huumor, ega muud moodi siin ellu ei jää.)
Täna oli siis friizing külm. Koolis õppisime ja värki ja mu inka seis kõigub ikka kahtlase nelja ja viie vahel. Koolis on viimasel ajal väga meeldiv kui v.a. mingid imelikud tunnid nagu.. füüsika kus ma peast kinni hoian, sest ma ei väsi kordamas - Raidmaa on debiilne.
Ma ei hakka kirjutama oma päevajätkust ja uisupiletitest.. niipalju siis, et ma panen siia nüüd ühe kolmekümndedate Pariisi pildi ja lähen bio tööks õppima, mis on ainult neljale lk-le õpikust.

Doodlez!