It isn't anything

Õuka! Lihtsalt jube. Fuhh.. Ma olen nii kaua mänginud siin oma blogi kujundusega ja see on õudne. Sest kuskil pole midagi uut ega huvitavat. Kõik on vana ja läbi proovitud. Kuskilt taustu tõmmata ka väga ei saa.. sest kõik on sellisele peenikestele. Mulle aga ei meeldi peenikene kujundus, sest see võtab nii palju ruumi. Mulle meeldiks compressed. Siinkohal aga ütlen, et kõik need kellel on peenike kujundus.. siis mul ei ole selle vastu midagi, ma lihtsalt ei taha seda oma blogis. Vähemalt veel praegu mitte. Ma ei tea kui palju ma ennst arusaadavaks tegin.
Tahan, tahan, tahan uut kujundust. Ja ma tean, et ma ei tee selleks praegu midagi. Sest ma ei suuda enam.
Igatahes ma olen praegust kodus. Hommikul ema tuli mu juurde ja ajas mu kell kuus üles, sest elektrit polnud. Ta ütles, et õues on miinus 20 kraadi, tuul ja et ma otsustaks ise, mis ma teen. Mõtlesin kaua ja lõpuks otsustasin koju jääda, sest mul on kurk veidi krõbe ja homme peab igal juhul korras olema. Niisiis ma magasin ennast homseks välja. Ärkasin kell pool kümme sellepeale, et vanaisa tuli minu tuppa, seisis ja küsis, et kas ma olen haige. Jah, olen + on külmapühad.
Oeh ja siis ma sõin ja lebotasin ja tulin arvutisse kujundust muutma, kuid nagu ma olen juba rääkinud on see võimatu, sest ma lihtsalt ei viitsi ka otsida midagi, mis mulle sobiks. Miski ei sobi.
Iseenesest on nüüd kodus hea olla, sest ma lähen siit arvuti tagant ära. Lähen ära alla. Lähen alla ja teen endale veel teed. Lähen alla ja imen septolete't. Lähen alla ja mõtlen, kuidas koolis on ainult 11 inimest ja suurem osa läheb ainult kuuendaks kooli, et teha moeshow proovi. Lisaks lähen ma veel alla ja soojendan oma parema käe üles, sest see on siin ära külmunud. Ma ei saa aru miks. Arvatavasti sest ma liigutan parema käega hiirt.

Niisiis, Mina lähen alla, samal ajal kui teised on praegu inglise keeles. Comzy.