See on huvitav, et ma ei suuda ruttu ja kiiruga meenutada, mida ma neljapäeval tegin. Ma tean reedet paremini. Reedel oli koolis rahulik. Vene keel oli vaba tund.. peale seda kui olime töö ära teinud. Ajja.. keemias oli ka töö. Igatahes, lõpust jäi käsitöö ära, mis oli lihtsalt heaven! ja siis läks suur seltskond EAT'i. Mina ja Ats läksime jala, tee peal mõni aeg pabistasime ka, et ega teised ikka kiiremini jõua. Ei jõudnud. Meie võitsime!! Vuhuu! Sõime juba pelmeene, kui teised alles pärale jõudsid. Istusime, sõime, rääkisime ja umbes kümme minutit peale pelmeenikausi tühjaks söömist tuli rammestus ja kõik lebotasid. Ats ja Oss naersid Annabeli üle, Annabel, Marion, Irene(ja vb veel keegi) sõid jäätist. Lõpuks oli aeg minekut teha ja ma läksin laulma.
Laulmises ma sain laulda The Winner Takes It All'i. See on nii ilus laul ja seal on üks meeeeeletult, meeeeeeeeeeeeletult pikk lõpunoot. Täiesti wow! Ohh.. ja siis ma hakkasin ühe palliga jälle mängima.. loopisin seda mõnusalt ja üks hetk läks see mu selja taha. Hakkasin seda püüdma ja äkkliigutusega kriimustasin ennast silma alt. Aga mitte vähe. See on kohutav! Oleks nagu mingi oksaga näkku saanud. Õnneks see pole sinine. Huh!
Laupäev.. laupäev oli pikk nagu terve nädal ja koostöös tänase päevaga on tunne, nagu oleks olnud mingi kahenädalane vaheaeg.
Laupäev hakkas hommikul kell 8 rõõmujoovastusega. Nimelt, ma tõmbasin kaardina üles ja näen, et teiselt poolt maja paistab päike! Uu!! Ma läksin hommikumantlis ja sussides õue .. ja mul oli soe! Nii hea.. Siis ma sõin ja panin riidesse ja läksin bussi peale. Tee peal laulsin mpkaga kaasa, et häält mingit moodi lahti laulda. Linna jõudes läksin Estonia ette, kus kohtasin Monikat. Monika oli juba üheksast linnas, oli käinud HSM-i grimmis ja rääkis mulle, et ta loodab, et saab eespool ära olla, sest üeab ju ruttu etendusele jooksma. Busy-busy! Lõpuks saime majja sisse. Meile anti nimesildid, numbrid ja läksime talveaeda istuma. Väike kõne korraldajate poolt ja siis hakati inimesi kümnekaupa kahte ruumi kutsuma. Mu number oli 22, nii et olin kolmandas satsis.
Läksin valge saali ette.. seal me kümnekesi seisime ukse taga. Luisa Värk läks sisse. Tuli välja, ukse pealt ütles mees - "Järgmine!". Ma läksin sisse. Minu ees istusin Helgi Sallo, Neeme Kuningas ja Hirvo Surva. Sain laulda pool oma lüürilisest laulust... mu kontaktandmeid kontrolliti ja lahkusin templita.
Nimelt süsteem oli selline, et kõik kes edasi said, said oma lipiku peale templi ja pidid 12-ks tagasi olema. Siis sealt otsustati, kes tänasesse vooru edasi saavad ja täna siis valitakse peategelased.
All talveaias istusin ma koos Monika ja ühe tema tuttava Lauraga. Laura oli hästi tore ja elurõõmus tüdruk! Hästi cool. Kui Monika varem sisse sai ja pärast templiga tagasi jooksis, et kott haarata ja HSM'i jaoks tantsima minna jäin Lauraga lõpuni kahekesi ootama, sest Laura oli 160-s. Ehk.. viimane. Pidime koos täikale minema ja alles hiljem, kui ta laulma läks mõistsin ma, et ta saab suure tõenäosusega templi ja ei tule ju minuga täikale! Haha:D
Nii läkski ja ma läkin üksi täikale. Mis oli HUGE! Lihtsalt meeletult suur. Meeletult! Ma ei saanud pmst midagi:) Aga täika oli meeletult suur, sest seal oli veel Delfi Naisteka kirbuturg ka.
Peale täikat läksin mööda koplit Ristiku peatusesse, vahepeal ostsin endale Comarketist lõunaeine. Kui ma Lilles maha läksin ja C sinna tuli tuli ka 7 ja me läksime selle peale. Mõned peatused hiljem nägime, et selle sama trolli peal on ka Marion. Lõpuks Zoo juures saime kõik (Marion, Merelle, Roosi, C, L ja Paula) kokku ja läksime hullult bossilt oma kutsetega väravate juurde. Järjekord oli meeletult pik
Siis lõpetasime oma ringi ja läksime šašlõkki sööma. Mõnus. Pärast seda ka veel tasuta jäätisekokteile jooma. oo.. Päev läks korda.
Õhtul võtsin veel postcrossingus uue aadressi ja see tegi mu tuju veel paremaks - sain aadressi Austraaliasse!!
Õhtul vaatasin filmi In Her Shoes ja ma avastasin, et see film ei ole mingi nõme komöödia vms.. see on rohkem nagu.. mitte päris draama ja mitte päris komöödia. See on selline kohati kurb film, millel on lihtsalt ameerikalik happy end. Huvitav. Ja kuigi ma olen seda juba näinud vaatasin selle ikkagist lõpuni.
Tänane päev on olnud täis värsket õhku ja tegusid. Peale hommikusööki läksime kõik õue. Ma läskin ja võtsin emalt riisumistöö üle ja tema hakkas paari põõsast välja juurima. Mingi hetk nad hakkasid vanaisaga meie koerte hauakivisid(need on lihtsalt kivid, mis on
sümboolselt haua kohale asetatud) välja kangutama. Ka minu arvamust küsiti. Nüüd on suvel ikka meeeeeeletult parem muru niita. Vanaisa sattus aga asjast nii hoogu, et hakkas välja kangutama ka kivisid, mis tegelikult mitte midagi ei sega. Noh.. ma sain riisutud ja siis hakkasin sauna kütma. Tegin seda väga korralikult ja tublilt sinnamaani, kuni ta lihtsalt ei süttinud. Loll. Siis me viisime riisutsud lehed ära ja läksime emaga poodi. Ma hakkasin koju tagasi jõudes süüa tegema - tegin pilaffi. Kuni see seal potis haudus (mida ta tegi väga kaua) hängisin köögis ja hakkasin pildistama. Sain mõned huvitavad fotod - üks figureerib ka fotoblogis. Ohh!! Ma tahan photoshoppi, sest nii nõme on panna mingi lollaka paint'iga nime alla.. fuhh! Pole õige kiri jne.. Yuk!Igatahes, pilaff tuli väga maitsev ja täpselt õiges koguses. Peale seda tegin mocca-šokolaadi jäätisekokteili. Järgmiseks korraks pean kõrva taha panema, et vähem kohvi ja rohkem jäätist, sest see tuli natukene liiga kange ja ma arvan, et täna on magamaminekuga väikesed raskused. Aga homme on teiseks tunniks nii et joy joy joy!
Punkt!

0 kg maiustusi:
Post a Comment