Tuvidele mõjub ka NATO

Päev enne tänast(Ma ei taha alustada postitusi kogu aeg sõnaga "eile") hommikul tulin ma bussi pealt maha. Oli Hobujaamas ja vaatasin Vanalinna poole. Milline meeldiv päikesepaiste! Nii ma siis otsustasin, et suva see buss.. niikuinii jõuan liiga vara, lähen jala! Mõeldud tehtud! Ma jalutasin mööda Vanalinna ja mööda väikeseid tänavaid, kuni jõudsin Vabakale. Läksin üle vabaka. Ronisin treppidest üles, veelkord üles, Vabaduse risti tagant mööda... veel üles ja siis jalutasin kooli poole. Läksin ringiga. Läksin Toompeale, sealt mäest alla ja kooli juurde. What a wonderful beginning for a day! Ooo.. see oli nii hea! Selline tunne, et tšakrad on vabad jne jne. Never mind.
Ohh ja täna. Täna hommik oli vastupidiselt vihmane ja selline hall. Kool oli üksluine. Muidugi minu lemmiktund oli täna inglise keel! Lihtsalt vapustav! Tegime neid harjutusi meeeeeeeeeeeeeeletult kaua. No ja kuna me oskame seda teemat, siis ega me midagi ei kirjutanud. Lihtsat... istusime ja kui T-man meid küsis, siis ütlesime koha pealt ja õigesti! Nii me siis istusime ja jutustasime. T-man ka muidugi lasi meil neid ülesandeid terve igaviku teha. Nojah. Geograafia töö sain ma nelja! Damn it! Mul jäi pooooooool punkti puudu ja seda seetõttu, et mul oli vihikusse kirjutaud valesti. Liisal ka.. Sadness. Tegelt pole otseselt sadness.. on rohkem disappointmentness. Matemaatika oli nagu ultimate-brain-hour! Ja füüsika. Füüsika oli .. füüsika.
Peale pikka koolipäeva läksin ma TIK-i ette, kus sain kokku Kätliin "Olavi" Lemberiga. Mõtlesime tükk aega, et kuhu minna ja lõpuks jäime otsusele, et lähme Kohvik Narvasse. Istusime trammi peale ja sõitsime. Hobujaamas.. pidime ühe peatuse edasi sõitma veel, kuid siis mulle koitis, et peaksime seal maha minema. Kätu jõudis.. mina jäin trammi. Saime siis hiljem uusti kokku kohviku ees. Läksime sisse.. Seal on niiiii palju häid saiakesi ja kooke ja mmm!! Istusime maha ja nosisime. Maitsev. Kõik oli niiiiii hea. Me istusime.. jõin kohvi ja nautisime üksteise seltskonda.
Siis läks Kätu bussi peale ja mina oleksin äärepealt oma bussi pealt maha jäänud, kuid tuli välja, et see hilines. Bussi oodates lendas järsku meeeeletu parv tuvisid minust üle ja kõik maandusid seal lähedal ja siis olid ja nokkisid ja siiiiis.. Siis tõusid uuesti lendu. See oli nii koomiline. Bussis ma magasin.
Koju jõudes tulin ja lugesin oma raamatu läbi. See lõppeski nii nagu ma kartsin. Lihtsalt väga random. See oliginnagu lihtsalt võestud nagu üks aeg mingite inimeste elust ja lõppes ka nii mingi ajahetke peal ära. Mitte midagi lõplikku..
Arvutisse tulles mind tabad sokk.. et Oskar või Juhan või kes iganes ta nüüd on lõpetab blogi. Ülde kõik on mignis imelikus meeleolus. Kätu oli väike päike täna. See oli tore.
Mul tuli eile õhtul tahtmine Annabeli pildistada. Kunagi teen selle teoks.
Igatahes homme lähme Annabeliga Rob Patsi vaatama. Grreat? Right?:))
Ja homme on inkas lugemiskontroll!! I can't wait! Ma nii tahan oma raamatust rääkida, sest see on lihtsalt nii hea!!

i quit
ma lähen pausile.
im not that suit
inspiratsiooniga sõitsin karile.
/Juhan Niidud/