Don't be afraid to shake that ass and misbehave

Ma ei salli, kui ma teen tükk aega tööd ja see kõik läheb lõpuks ikkagist luhta. No päriselt! Ma tegin mingi tund aega kollaaži, kuid see feilis. Lihtsalt otseselt. Seega mul ei jää muud üle, kui teha homme.. või täna:) Üks suur pildipostitus! Ajeee! Ök. Ma iseenesest ei salli selliseid kõik järejest üksteise otsas pildipostitusi.
Laupäev ja pühapäev möödusid rahulikult mitte midagi tehes. See-eest aga E, T ja K on läinud lebolt, kuid huvitavalt.

Esmaspäev.
Hommik. Ma ärkasin vara üles ja läksin oma suuure kotiga bussi peale, et seal magada. Jõudsin bussijaama kell 7:18 ja lugesin TV-ekraanilt tulevaid ERR uudiseid. Siis tulid ka kõik teised. Ostsime oma piletid välja. Ats ja Marion einestasid hot dog'dega ja siis me läksime bussi peale. Bussis oli koomiline, kuidas üks tädi, kes istus Silveri kõrval tõusis järsku proterteerivalt püsti ja ütles: "Ma ei maksnud 200.- selle eest, et terve tee kuulata kellegi kõrvaklappidest midagi" vms. Ja läks ära. Irooniliselt polnudki tegelikult Silveri klappidest mitte essugi kuulda.
Bussisõit oli pikk. Koos vahepealse praamipausiga. Kui me aga Kuressaarde jõudsime läksime poodi ja peale seda läksime Mändjalale. Kui Oss kohale jõudis ja ukse avas olid kõik sillas. Maja oli suur ja vaimustav jne!
Ega kaua ei kannatanud. "30 minuti pärast randa?" Jaa! Siis läksimegi randa, sest ilm oli palav ja vesi oli lähedal.
Meri oli soe! Lihtsalt supppersoe! +lained olid ka suured. Ujusime mõnda aega, siis päevitasime ja ujusime korra veel ja läksime veest välja kui äkki... meie asju polnud.
ISSAND! Ma olingi suutnud selle ära unustada.. kogu selle situatsiooni kuni hetkeni mil ma siia kirjutasin.
Ühesõnaga läksime tagasi. Kes mööda männiokkaid, kes mööda kõrvetavat asfaldit. Kohale jõudes olid meie asjad laua peal. Kõik meie asjad peale Atsi prillide. Fuu! Kurbus ja õud, et kui prille ei leita läheb Ats koju valdas mu meeli. Inimesed käisid vahetustega rannateed läbi ja viimaks tulid Stefan ja Joosep ja nende käes olid Atsi prillid! Meeliülendav kergendustunne.
Siis kõik tsillisid. Talusid pisikest söögidraamat ja kekutasid.
Lõpuks hakkasime grillima (vasakul pildil). Või noh, Mattis ja Hannes hakkasid, Aigar - kelleta me poleks mitte millegagi hakkama saanud - läks ka appi ja mina olin hiljem abiks. Nimelt me ei saanud kuidagist viisi sütt. Tegime siis viimaks grilli kõrvale Mattisega lõkke ja saime sealt mingil määral sütt, kuid kõik käis Aigari inspekteeriva ja õpetava pilgu all.
Edasi oli kõik mellow. Kui tuli liialt sääski läksime tuppa. Vahepeal käisme ujumas ja öösel mindi veel ujuma, kuid ma jäin majja. Öösel muidu mingi ujuma taaskord Aigari valvsa pilgu all. Üleüldse oli Aigar sellel kolmel päeval suur staar. Alustades tema vägitegudest, et ta sõitis näiteks Loolt Mändjalasse rattaga, tehes ööpeatuse Virtsu sadamas. Wooow! Tema teised suurteod seosnesid kõige sellega, mis ta suust välja ajas. See jutt on.. unustamatu ja ta jättis meile kõigile kustutamatu mulje.
Öösel oli väikesuur draama öörahu ja -vaikuse üle. Magama saime kell viis ja enne seda käisime korra rannas, kuid seal ründasid meid sääsed ja me jooksime sealt ära.

Teisipäev.
Hommik algas kell kümme. Ma läksin kööki ja alustasin mulle kalliks saanud tegevusega - ma pesin nõusid. Olin selle kohustuse enda peale võtnud eelmine päev, kui am astusin kööki ja nägin nõudekuhja ja see ajas mulle hirmu nahka nii et ma hakkasin otsast pesema ja jäingi seda tegema. Eelneva päeva õhtu jooksul ma pesin veel ligikaudu kolm korda nõusid ja selle juures huvitav oli see, et ega see mulle eriti vastumeelne ei olnudki. Lihtsalt vahepeal ängistas mõte nagu sellel nõudevoolul ei tulegi otsa. Ma vabandan, kui ma mingi kirjapiider olen, sest on hilja ja ma olen väsinud, kuid tahan kirjutada.
Peale hommikusööki suundusime randa jättes Kaisa ja Aigari kahekesi maja äärde. Hiljem tagasi jõudes ma nägin, et Kaisa on elus, kuid ma ei ole siiani uurinud, kas teda vaevab ka mingi trauma.
Rannas jooksime vette ja guess what? Vesi oli jälle soe. See oli imeline. Olles ennast karastanud jooksime välja ja hakkasime päikest võtma.
Suurest seltskonnast jäi viimaks järele neljaliikmeline punt - mina, P, Elina ja Mattis. Päevitasime kaua. Läksime vette ja pidime siis ära minema, kuid avastasime vees päevitasime ja ka Silver liitus meiega nii et olime veel veidi rannas. Ära minnes uurisime oma päevitusi ja ma avastasin ennast väga pruunina. Tavaliselt ma ei viitsi eriti selili päevitada, kuid kuna oli jutukaaslasi, oli just selili mugavam olla. See põhjustas mulle aga sellised randid, mis panid Carolini ahhetama ja küsima: "Kuidas sa maikasid kandma hakkad?" Küll ma hakkama saan. :) Mul on suhteliselt suva.
Ka ülejäänud päeva me lihtsalt lebotasime ja naersime ja veetsime oma päeva mõnusalt. Mingi hetk ma kiikusin ja tegin Annabelist pilti (vasakul) ja siis mingi aeg ma avastasin ennast jälle köögist koristamast. Mattis ja Hannes hakkasid grillima ja kuna Aigar ei saanud enam mitte millestki aru ei aidanud ta seekord kaasa. Lõpuks sündis geniaalne plaan teha üks suur söömaaeg kõigiga koos. --->
Ma pesin nõusid ja koristasin köögi ära. Samal ajal valvasin, et millal vesi keema läheb. Siis panime neli pakki makarone suurde potti ja ootasime kuni nad valmis saavad. Teised tüdrukud genereerisid söögitoas ühe suure laua ja Mattis ning Hannes jätkuvalt grillisid. Vahepeal muidugi Aigar käis ja jagas tarke õpetussõnu ja pahandas Mattisega, kui viimane vigu tegi.
Kui liha valmis sai ja makaronid sai viimaks lauale tuua kutsusime kõik sööma. Oskar pidas... kõne? Lausudes igaühe kohta midagi.
Söömaaeg oli läbi ja suur osa inimestest oli järsku pisarates. See oli väga emotsionaalne osa õhtust. Ma nägin nutmas inimesi, keda ma pole kunagi nutmas näinud ja kellest ma poleks kunagi sellist emotsiooni oodanud. See oli niiiiii naljakas ja armas sama-aegselt. Koomiline faktor oligi see, et kõik kes nutsid samal ajal ka suuresti naersid. Vähemalt vahepeal.
Kui nutukoor oli möödas kekutasid kõik edasi. Tantsisime! Laulsime! Huilgasime! Ja mu hääl läks ära! Naersime!
Saime jälle väga hilja magama. Täpselt nagu ma saan hilja magama ka praegu. Kell on pool kolm ja ma tõesti tahan magama minna. Head ööd!

Ohoo.. Praegu on neljapäevane päev ja kell on nüüd ilus 14:54 nii et ma jätkan. Ma tegin eile seda asja viimaks siin juba hambad ristis ja vastu tahtmist nii et ma leidsin, et hei! seepole minig kohutstus ja ma läksin magama.
Ma jäin teisipäeva peale pooleli. Okei mitte päris. Lõpetasin selle suht ära. Jah, läksime magama ja magasime jälle vähe.

Kolmapäev
Kaisa äratas mind üles sellega, et rääkis telefoniga. Ta oli üks suur hunnik õnnetust. Ta äratuskell ei helisenud ja ta jäi oma bussist maha. Wow, kui palju ta-sid. Igatahes siis ma enam magama ei jäänud, sest mingi monstrumsääsk käis mulle pinda ja ma tõusin ka üles. Läksin õue, kus oli Kaisa ja me niisama kiikusime vaikselt. Minig aja pärast hakkasid inimesed tükati üles tõusma ja siis me hakkasime ka koristama. Mina... mina maandusin kraanikausi taga. Kõik hakkasid jälle sööma ja seega oli jälle üks suur nõudevool. Ma keetsin kohvi ja kuna meile toodi suhkru asemel Neskiire kakaod panin seda suhkru asemel kohvi sisse. Ärataja muutus selliseks punakaspruuniks vedelikuks, kuid maitses väga hästi:) Siis aga läks suuremaks tuuseldamiseks ja kõik tulid mingil määral appi ja me koristasime kõik maja ilusti ära.
Trotsides oma joodikuhääklt läksin ka mina siiski ujuma. Vesi ei olnud enam nii soe ja välja tulles oli meeletult parme nii et randa me seekord ei jäänud. Tagasi jõudes nägime oa järelvaatajaid bussipeatuses hääletamas. "Mis toimub?" küsisime ja nad ütlesid, et naisel, kes maja omanik on, oli olnud väga kiire ja meie asjad tõsteti majast välja. Nii me siis jõudsime majani ja teised istusid parajasti takso peale ja sõitsid ära. Vahetasime maja ees riideid ja läksime ka bussipeatusesse bussi ootama.
Meiega koos olid bussipeatuses veel mingisugused lahedad saksa turistid. Ehtsad Euroopa pensionärid, kellel on palju raha ja tuuritavad mööda ilma. Nad olid hästi lõbusad.
Kuressaarde jõudes läksime ühte kohvikusse, kus istusime ja sõime. Kes hommikust (nagu mina) ja kes lõunat. Ma sõin väikest pannipitsat, mis maitses imehea! te võite muidugi kolm korda arvata, mis seal peal oli... kana, ananass, sinihallitusjuust, tomatikaste. Woow onju:)
Siis me läksime bussi peale ja alustasime oma pikka sõitu tagasi Tallinna. Liisa läks oma maakohas maha ja teised tilkusid... okei kolm inimest... tilkusid Tallinnas maha. Bussijaama jõudes jätsime jällenägemiseni ja läksime kõik oma teed.

Kui ma viimaks koju jõudsin ma sõin ja vaatasin ANTM-i ja siis sorteerisin pilte ja siis vaatasin Dexterit ja siis sorteerisin veel pilte ja siis ma tegin kollaaži ja siis ma kirjutasin, kuni mul hakkas ikka väga rõve ja ma magada tahtsin.
Õõ.. ma vaatsin praegu toas ringi ja mulle vaatas vastu ajaleht vms.. Rae Sõnumid ja sealt kuultused ja siis kuulutus fekaaliveokohta ja siis ma asvatsin et ongi olemas OÜ Fekalist. Weird.
No igatahes. Täna ma magasin nagu karu. Sügavalt kella 12-ni ja oleks kauemgi maganud, kui ema poleks äratanud.
Oma telekat avades vaatas mulle vastu sahisev pilt. Kahel kanalilt, Kanal 2 ja TV3. ETV teatas aga, et on toimunud digipööre. Ma olen nüüd ametlikult telekata.

Eile pilte sorteerides leidsin nii palju lahedaid pilte ja ikka veendusin, et see reis oli väga väga väga lahe. Õline ja lahe.

Pealkiri: The Feeling - "Sewn"