Mu viimasest korrast siin on nüüd kaua möödas. Neljapäeval me käisime linnas. No ma käisin, kuid mul jälle lukkis ja ma sain autoga linna. No igatahes, siis me läksime pildistama. See reede oleme mina, Kätu ja Carolin ÕL-is. Ajee.. See oli väga mugav, lihtsalt istu, söö jäätist ja jaga muljeid. Peale seda läksime kolmekesi Carolini koju, kus ma polnud käinud.. emm.. tema sünnipäevast saadik ja istsime. saime lõunat süüa ja siis läksime kõik kesklinna. Meie kätuga veetsime oma pärastlõuna Solarise katusel ja rääkisime juttu. Siis me ootasime telepaatilist Liisat, kes peale oma kõnet (telefonilt, mida tal polnud) Solarisest tuli Solarise katusele vähemalt pool tundi. Btw.. siinkohal palju õnne Liisale veel..!! Praegu on umbes üks minut tema sünnipäeva veel järel kui ma siia kirjutan:D.
Ehh.. ma olin hästi kaua - minu mõõdupuu järgi - linnas ja siis läksin koju:D haha .
Meil olid aga sugulased küls. Perekond Vislapuud. Sassiga me vaatasime sutsu Zoolanderit.. Weird... he loves that stuff.. Igatahes ... reede ma lebotasin kodus.
Hommikul.. st. umbes kell 12, ma olin siiski veel öösärgis. Vanaisa hakkas köögis toru parandama. Mingi hetk ta tegi nirisevasse auku suuuure augu ja siis TERVE köök oli vett täis. Kuid mitte niisama vett, vaid lihtsalt sellist musta roostevett. Õhh.. see oli jube. Mina, sealjuures olin samuti vett täis. Kes selle pärast ära pidi koristama? Mina. Ma jätsin röstri pesemata, sest see on ju elektrical-device jne. Ohh.. well.
Õhtu kulmineerus sellega, et istusime Sassiga arvutis... ma pigem jälgisin, kuidas ta Caroliniga chattis.
Laupäeval me läksime kogu seltskonnaga randa ja olime seal. Vesi oli külm. Üks halvimaid ujumisi see suvi. Ära minnes läks just õues megapalavaks .. Lame.
Õhtu oli pikk, sets öösel kell 4 oli õues ikka veel 24 kraadi. Ma läksin küll varem magama, kuid ema teadis rääkida.
Pühapäeval käisime Paunkülas ujumas. Õues oli lihtsalt niiiii lämmatav ja vees oli lihtsalt niiiiiiii hea olla. Täiesti imeline. Pühapäeval oli ka see suur torm õhtul. Kui me Paunkülast tagasi tulime siis käisime Kosel poes ja peale sedamsõitsime koju. Ema sai aega mulle veel fetti õpetada ja filmi sisse panna ja siis oli veel veidi aega ja tuligi torm. See oli niii põnev, kuid kohati ka väga hirmus, sest ma pole ennem seda kogenud, et täpselt minu maja kohal lööb välk. Alati on see kusagil eemal, kuid seekord oli täpselt minu kohal. Üüüüüülifreaky.
Siis aga läks torm üle ja ma veetsin õhtu ... hilisõhtu oma toas lugedes raamatut ("Väikesed naised") ja lahendades Sudokut. Mul on viimasel ajal mingi Sudoku obsession. Ma kogu aeg lahendan neid. Aju kõrbeb.
TÄNA!!! Jeei. Tänane hommik oli tappev. Ma lihtsalt ei suutnud olla kuidagi. Oli nagu uni, kuid magama ei jää. Tavaliselt on ka see mure, kuid ma saan sellest jagu. Õudne. Tõusin üles ja tsillisin teleka taga ja siis olin sutsu arvutis ja siiiiiiis hakkasin kooki küpsetama.
Ma pole vist elu sees seda kooki nii kiiresti valmis saanud. Igatahes see tuli väga hea ja oli Annabeli juurde jõudes karbis päris suur mökerdis.
Annabeli juurde jõudes võttis min
d vastu.......... Annabel. Ma polnud kunagi tema selles kodus käinud. Istusime ja chillisime tema toas, sõime kooki ja siis läksime pildistama. Kaugelt ähvardasid meid suured vihmapilved, mistõttu tegime veel kiiremini. Läksime ühe siinjuures asuva kanali juurde. Tegime mu vana fettiga pilti ja nüüd tuleb vaid loota, et need pildid välja tulid.
d vastu.......... Annabel. Ma polnud kunagi tema selles kodus käinud. Istusime ja chillisime tema toas, sõime kooki ja siis läksime pildistama. Kaugelt ähvardasid meid suured vihmapilved, mistõttu tegime veel kiiremini. Läksime ühe siinjuures asuva kanali juurde. Tegime mu vana fettiga pilti ja nüüd tuleb vaid loota, et need pildid välja tulid. Tagasi tulles (ja ka sinna minnes) nägime tee peal surnud konnasid. Tagasi jõudes chillisime veel veidi ja siis ma ei suutnud vastu panna ja tegin ka endale näoraamatu. Vot nii. Siis me vaatasime uuesti filmi "(500) days of summer". See on väga oosm film. Mulle meeldib see ülesehitus ja see, et see sarnaneb hullult sellele seriaalile "Pushing Daisies".
Sõime mingisugust imelist juustupirukat ja siis algaski meie nerd-party. God! kuidas ma armastan läpakaid. Ma vist ei väsi seda korrutamast, kuid mis teha, ma leian, et need on imelised. Praeu ongi nii, et mina olen Maarika Mac'is (ajeee) ja Annabel kõhiseb ja kihiseb oma voodil oma läpaka taga.
Üks hetk Annabel ütles: "Ma arvan, et varsti on aeg süüa." Ja siis kui me sööme minu tehtud kooki ja joome piima ja mahla.. siis peale seda me teeme veel mõned pildid. Ma ei suuda oodata, et näha, kuidas see kõik välja tuli...!!!
Weird.. ma ei saa siia pilti. Eks ma siis illustreerin mõni teine kord.
Minu poolt aga kaunist õhtut/ööd!
0 kg maiustusi:
Post a Comment