No regrets, they don't work. No regrets, they only hurt.

Täiesti hull.. Võtan lahti Bloggeri ja siis kõik postitused, mis paistavad sisaldavad ühte teatud sõna, mis algab k-tähega.
Mina ei peatu veel tänasel, vaid ennem liigun eilsesse.
Eile sai siis nii, et kuna oli viimane vaheajapäev saime väga mitmekesi kokku ja läksime linna. Muidugi oli augustile kohaselt kohtumispaigaks Kohvicum. Kui viimaks ka Ats kohale jõudis pidime siiski veel ootama, et Marion väga aeglaselt oma tee lõpetaks. Selle vahepeal saime kõik teada, et Ats ja Marion abielluvad ja ootavad last..... jälle. Seal peatuspunktis me arutasime ka seda, et Pen-duulum ei tulegi Eestisse. Kahju.. kuigi see mind, eriti ei kõiguta mulle siiski meeldis see nimi - Pendu(uu)lum.
Ohh igatahes, siis me läksime üheksakesi Pizza Grandesse ja sõime. Mina, Piia, Kaisa, Merelle, Marion ja Roosi tellisime kõik koos suure Legopizza. Anna, Annabel ja Ats (kolm A-d) tellisid mingi muu. Igatahes. Peale seda läksime ka sealt ära ja ei teadnud kuhu minna.. Õues ei tahtnud olla, kuid koju ka ei tahtnud minna. Siis vaatas meile vastu Keramiks(x) või Katusekohvik orsth. Läksime sinna ja tsillisime seal veel paar tundi. See oli täiega tore. Ja asi, millest ma vist terve suvi kõige rohkem puudust tundsin oli Atsi huumor. Tõsiselt. Nii hea ja kodune tunne oli.
Ahjaa! Ja Anna teatas meile ka oma suurt uudist. Ta on nüüd higher-level-shit seoses PÖFFiga. Ma ei viitsi seda seletada.. Uurige ise ta käest... kui ta juba rääkinud pole. Ikkagist Palju õnne! :D
Noja lõpuks me läksime ära ja kui me (mina, P, K) kolmekesi liftiga alla jõudsime olid kõik juba oma teed läinud.
****

Ma ei jäänud täna öösel magama kuni kella poole üheni. Jah, ma tean, et minust on hullemaid juhtumeid, kuid siiski. Asi polnud mignis ärevuses, pigem mul ei tulnud lihtsalt und. Äkki mu alateadvus oli närvis.. et "k" algab orsth?
Hommik hommik hommik. Panin riidesse, sõin ja siis mu kullakallis emme viis mu autoga linna. Korjasime tee pealt ka mingi nõmeda A-ka peale (ma pean nüüd harjuma a-kaid sõimama. Jube imelik on) ja siis me läksime kooli.
Läksime klassi, bla-bla-bla... vaatsin oma päevikut ja see oli kuidagi jube imelik. Asi oli selles, et kõik ääred olid teravad ja päevik ise hästi korralik. Siis oli aktus. Siis oli kohutavalt pikk klassijuhatajatund. Aimla on imelik. Tund oli mõtetu. Okei, mitte päris mõtetu, kuid viimane (pool)tund oli ikka päris sisutühi.
Siis läksime mina, P ja K Viru keskusesse, kus Piia tahtis meile oma kella näidata. Siis Kaisa läks ehteid valima ja mina tiimarisse ja siis lõpuks me läksime sealt ära ja nägime poole tee peal ukse poole Annabeli, Merellet ja Roosit. Nad kõik otsisid kohta, kus teha uut õpilaspileti pilti. Fotoluks oli 100.- ehk siis.. kallis. ma helisatsin oma sia töö juurde ja tuli välja, et seal on normaalne 60.-. Viisin nad sinna ja tõin seega isale kasumit. Kas ma pole mitte hea tütar?
Siis meie teed läksid lahku ja olnud öelnud: "Näeme homme!" läksime laiali. Mina, P ja K läksime aga Stockmanni 5th Floori kohvikusse Chai'd jooma. Piial olid mingid kupongid. Igatahes. Istusime seal ja rääkisime juttu ja jõime Chaid.
Siis läksime mina ja Kaisa Maximasse. Ma tahtsin vihikuid. No mina seal ei leidnud lahedaid vihikuid. Kaks tükki ostsin ja.. ja ma ostsin Cocat.

Terve suvi. Terve suvi olen ma ostnud cocat, lootuses üks kord vähemalt võita uus pudel. Ja nüüd viimaks! Õnn naeratas!!!! Jehuu!! Ma hüpapsin tänaval, kui ma oma korgi alla vaatasin! Jejejee..

Tagasi nüüd tegevustele. Läksime Kaisaga uuesti mu isa töö juurde, sest ma polnud oma pilte veel uueks õpilaspiletiks kätte saanud. Ega ma sel korral ka saanud. Läksime siis RR-i ja ma vaatasin Carolini selle kuu Anne&Stiil-is. Pildid olid khuulid.
Siis ma šoppasin endale vihikuid ja siis ma saatsin Kaisa bussi peale.
Sain emaga koju. Käisime uuesti mu isa töö juurest läbi ja ma sain pildid ja isalt komplimendi:)
Kodus. Kodus ootasime veidi ja siis tuli mu tädipoeg Karl. Sõitis kohale oma uue Kia Souliga, mille ta võitis kui oli joonud Starterit ja siis mingi kupongi ära saatnud. Oo.. see oli lahe auto! Nii kõrge ja ilus. Ja taga oli veel kolm kasti Starterit ka. See ahvatles mind kõige rohkem, kuid auto oli ka siiski megamegamega lahe!
No ja siin ma siis nüüd olen. Homme tuleb kell 5:45 jälle tõusma hakata. Fuih! Agaaaa siiski.. alati on ju nii, et

kõik on uus
septembrikuus!

Ma veidi ootan seda hommikust bussi peale mineku jalutuskäiku. See on alati mõnus... kui juhuslikult rõvedat ilma pole.
Kas ma pole mitte loogikageenius?
Ma tegin ülilaheda pildi"tuuningu." Hihi.
Kõike kaunist!

Pealkiri:
/Robbie Williams - "No regrets"/