Ebony and Ivory are dancing in the streets

Dexter tõmbab, kõht on täis, kõik laulud mu arvutis laulavad (palju huvitavat seal hulgas) tundub, et on aeg rääkida Viljandist.
Neljapäev on tühine.. sellest pole midagi.
Reede hommikul ma olin üleval kell 5:30. Vähkresin ja visklesin, lihtsalt ei saanud enam edasi magada.. nii ebamugav oli. Tõusin siis kümme minutit enne kella üles ja läksin juukseid pesema ja sööma. Nagu kolihommik oleks olnud. See oli ainus jube asi selle päeva juures.
Siis ma sõitsin bussiga linna ja sõitsin kohe Balti Jaama välja. Jõudsin varakult ja nii ma siis ootasin perroonil Piiat. Kuulasin seda laulu, nii et see andis kohe sellise eriti lõbusa funky tuju. Piia jõudis kohale ja oli nagu laip. Tal oli nii uni. Läksime rongi ja ta püüdis magada, ma kudusin. Kudumine aga teeb uniseks nii et kuskil Türil ma ka püüdsin magada. Me olime üle kahe istme nagu ying ja yang.
Viljandisse jõudes saime kohe 9 peale ja sõitsime Viiratsisse. Viiratsis elab mu tädi (jah, üks neist viiest, kes meil tegelikult kodus puuris elavad. ) ja nii me panime oma asjad sinna maha ja võtsime võtmed. Läksime linna pääle pralletama.
Käisime mööda kaltsukaid. Üks ülimalt hea kaltsukas oli ühe ülimalt nõmeda müüja ja hinnakirjaga! Seal oli ilgelt palju vingeid asju, kuid kõik hinnapiires alates 30.-. Piia sai sealt meeletult asju, ma sain ühe pluusi, kuid kuna see mulle nii meeldis olin nõus selle eest 30.- maksma. Näide müüja lollusest: Piia tahtis kahte asja küsida 20.- peale. Üks pluus pidi ikka edasi 35.- maksama, sest seal olid nii kallid nööbid küljes, et need üksi on juba 20.- tükk (?!) ja siis üks seeelik, seda ei saanud 20.- teha, sest see on väga heast materjalist. Müüja ei pannud aga vist tähele, et see seelik oli trikotaažist. Loll..
Sealt edasi minnes oli selline paha trots kaltsukate vastu - see oli esimene kaltsukas - ja kui me läksime ülejärgmisesse sisse siis läks meel rõõmsaks. Ma sain sealt oma lapsepõlveunistuse täidetud! Sain endale Snoopy'ga öösärgi :)) Nii lõbus... Käisime edasi mööda linna ringi. Soetasime endale väga palju postkaarte ja leidsime kaks antikvariaati, kus oli müügil (kahe peale kokku) kolm hispaania-eesti sõnastikku. Vot! Mu tädi läheb ja ostab mulle ja Piiale nüüd! Veel leidudest - me leidsime tänavalt seina... okei.. see pilt seletab seda paremini.
Siis me käisime söömas. Zak-Zak'is. Ma tegin midagi erakordset! Ma tellisin suppi (?!) mina, kes vihkab suppe. Ja asi läheb veel utoopilisemaks - ma tellisin püreesuppi - suitsutatud küüslaugu suppi. See maitses imehea, viimased kolm ampsu jätsin aga Piiale, sest tekkis küllastus. Ja kõige kreisim on see, et ma sain sellest kõhu täis!
Novot, siis me tuiasime veel ringi ja oleks äärepealt Kaisale jõuludeks ostnud laheda Jamaica-mehikese, kuid ei teinud seda. Siis oli aeg magustoiduks. Läksime kohvik Viljandisse, mille olime hommikul juba üle tsekkinud, et mis ja kui kallis seal on. Tänu sellele mõlemad janunesime terve päev mina sidrunikoogi ja Piia sefiirikoogi järele. Läksime sisse ja saime oma unelmad! Tegime sellise kohvipausi ja see oli nii nunnu. Täpselt selline lähed kohvitama:)) latte jätkuvalt ruulib.
Lossimäed. Istusime müüri peal, tegime pilti, tegime turistipilti. Ja chillisime. Mu fotokas on nii loll. Pean selle ikka uuesti parandusse viima, sest selle teravustamine on nii mööda, kui üks teravustamine üldse mööda saab olla. Ja siis hakkasime umbes kahe kilomeetri kausel asuvasse Viiratsisse jalutama.
Õues oli juba nii pime, Viljandi oli tuledes ja nii lahe oli ühest äest läbi oru teise mäkke ronida. Tee peal viis Piia mind GossipGirliga kurssi. Ma olen selle vaatamisele alla andnud, kuid huvitav on sellest kuulda. Kas ma pole mitte imelik? Ma andsin Gossip Girli vaatamisele alla, kuid Lost'i jälgin ikka suure huvi ja arusaamisega.
Käisime poes ja läksime korterisse. (P.S. meil oli vaba pleissssssssss) See oli nii chill. Panime teleka tööle ja viskasime jalad üle diivaniääre. Vaatasin oma pedomeetrit, mis mul terve päev peal oli olnud - 21 338 sammu, 12,80 kilomeetrit. Vot! Peaaegu kahe päeva norm.
Meil olid kõhud ikka veel täis nii me siis pusserdasime, et ühte läpakat või siis üht teist arvutit tööle saada ja internetti saada ja see ei õnnestunud meil terve õhtu jookul. Kurbkurb. Aga me see-eest vaatasime siis STYCD-i ja siiiiiis hakkasime vaatama filmi "Bonnie And Clyde".
See oli ääretult imeline film! Mulle meeldis see nii-nii väga. Lõpp oli väga random, kuid nii armas ja oeh.. tõesti tõesti meeldis. Muidugi ma ei saa ka siin kanalis mainimata jätta, et Clyde Barrow on amazing. Jah.
Vaatasime ka jupiti ära "The Addams Family" ja ma nüüd ajun teemat, kui sellest räägitakse.
Keerasime magama.
Hommikul tuli Maarja koju ja tegi meile maailma kõige armsama hommikusöögi - pannkoogid maasikamoosiga, sõrnikud, kohuke, puding, kohvi ja mahl. Woow! Sõime ja siis jokutasime veel veidi ja panime kotti kokku kui järsku vaatasime, et nelja minuti pärast tuleb buss, et meid rongijaama viia. Läks kiireks! Aga me jõudsime.
Rongis kudusin sokki ja Piia läks Kohilas maha ja ma tulin Tallinnast bussiga koju.
Nüüd hakkan varsti varsti "Dexter"-it vaatama ja siis homme tuleb Annabellutška ja me teeme fotolavastust. Vot.
Kaunist õhtut!

Pealkiri: /Emiliana Torrini - "Jungle Drum" Piia blogiaforsimid./