Horrible suicide prank.

Täna kodus olles ma alustasin blogimisega, kuid ma ei suutnud väga palju kirjutada, sest see oleks tulnud imelik sissekanne... selline sisutühi. Ega see vast ka väga sisutihe ei tule... kindlasti on siin palju kirjavigu ja vähemalt üks kord jääb mu mõte seisma.

On möödunud esimene koolinädal ja see oli kohutavalt pikk. Iga päev venis teosammul ja mul oli tahtmine vähemalt kolme õpetajat kägistada. Kaks neist on meie inglise keele ja füüsika asendusõpetajad. Nad on lihtsalt kohutavad!! Võiks arvata, et nad on suguluses, sest see mis toimub on kohutav!

Füüsikaõpetaja on uinamuina! Kohutav... ma ei saa mitte midagi füüsikast aru. See on nagu,... nagu oleks jälle Raidmaa tunnis. Me arutasime täna teooriat, et MilliVallikas on Vallika ja Raidmaa tütar. Could it be?

Ja teine selline õpetaja, on meie inglise keele praktikant. Minu arust see on nii naljakas, kuidas tuleb välja see, et Tman arvatavasti saab aru kui mõtetud need õpikuülesanded on, kuida ta teeb neid lihtsalt et nagu... pass the time. Praktikant on täiega nagu: "Kas neist ülesannetest on kasu ka?" või "I know.. this is boring, but HAVE to do it!" Ok. Ja siis see venib ja ta ei saa aru mis ta tahab. Ta on lihtsalt nii roheline veel.

Aga koolinädala alguses tuli Triin (Sibul) minu juurde ja uuris, et kas ma tegelen moderntantsuga. Nagu see on.... veidi siis nagu tegelen. Ja siis ta palus, et ma teeks ühele tema korraldatavale ballile (mingi noorteorganisastsiooonide ball 26.02 Tallinna Ülikoolis) ühe tantsukava ja siis esineks sellega. Midagi õhulist. Ma olin kohe nõus! Muidugi! Haarasin Kaisa endale kohe kampa ja nüüd ma olen see nädal igausugu aeglasi laule kuulanud ja oma aju tantsutanud.

Hispaania keel läheb ka toredasti.

Koolis on naljakas. Midagi on nagu kogu aeg valesti. Ma ei tea mis... või siis tean. Aga jah... kuidagi valesti on midagi. Tähelepanu on hajuv.

Kolmapäeval oli laulmine ja trenn. Laulmises ma sain viimaks hakata laulma Florence and The Machine'i laulu "Donkey Kosh" ja wowow kui raske see on. Esiteks.. see on klaveriga hoopis teistsugune.. hoopis valem (jah.. nagu liisagi... oleks vaja oma isiklikku kitarristi.... olen üpris veendunud, et kijrutasin selle sõna valesti ,kuid... okei). Ja siis see pingutus, mis selleks lauluks vaja läheb. Lihtsalt wow kui keeruline. Peale seda tundus Regina Spektori "Hero" isegi lihtne.

Peale laulmist läksin isa töö juurde, kus ma veidi õppisin, veidi magasin ja veidi tetrist mängisin. Seda viimast nii palju, et sain Roosi high score'i beatida. Ajee..

Ja siis oli trenn ja selle lõpuks ma olin nii tüdinenud, sest midagi väga meeliülendavat ei toimunud.

Ja siiiiis oli neljapäev ja ma avatasin ennast tundides konspekteerimas. Ma pöörasin vihikus uue lehekülje ja eirasin oma viimaseid kahte kolme tundi ja tegin korralikud konspektid. Värviline pliiats ja pastakas. Hispaania keeles sain oma mõtteis särada ja siis peale tülgastavat inglise keelt sain otse koju minna.

Ooo.. kodu. Kodu oli imeline. Sõin ja tulin arvutisse ja siis mul oli pool tundi aega kuni Grey Anatoomiani. Ja siiiiis ma avastasin ennast kaks tundi hiljem kella vaatamas ja vastu pead tagudes, sest ma olin selle unustanud. Ma jäin vaatama JackassvsDumbassi ja wow see oli hilarious. Need on kaks rootsi tüüpi... roommate'd, kes teevad üksteisele pranke ja wow kui naljakas see on. Ja siiiis siis ma taasavastasin enda jaoks Jon Lajoie. Ma jäin vaatama mingit tema show'd New Yorgis. See oli nii naljakas, sest ta on nii naljakas ja genius. Ja siis nii ma sinna arvuti taha jäingi. Ma tahtsin ka teile oma ahastust teiega jagada, et unustasin Grey, kuid.. jah. Nii ei läinud

Ja siis täna. Täna on reede ja koolis oli kool ja keemias ma õppisin ja siis sai kool läbi ja täna ma rokin väljas!!

See oli nii huvitav avastus, olin garderoobis ja siis järsku hüüatasin: "Nädalavahetus hakkas!"

Ohh ja siis ma läksin koju ja olin kodus.. ja lihtsalt lebotasin. Ma olin kõikvõimalikud kodutööd juba ennem ära teinud ja siis ma lihtsalt chillisin ja siiiiiis siis ma sain autoga Annabeli juurde.

Meil on siin selline minilanparty. Tegime fondüüd ja.. ja siis oleme arvutis ja ma kirjutan blogi. Ja ... nüüd ma lõpetan.

Homme hakkame Annabeliga keemiat õppima. Yay!

Aagga... Annabel näitab nüüd mulle Silvarit, kes hipsterit mängib.

Ilusat õhtut!

Täna rokime väljas.

Ja nüüd ta näitab mulle niisama igasuguseid hipsterite pilte.

Ahjaa.. ja kui ma kord koju oma arvuti taha saan ja saan minna uuesti Jon Lajoie kodulehele lisan ma siia ka paar words of wisdomit. Yay.