Poolikult, kuid täielikult.

Sõitsin just ennist bussiga ja mõtlesin teatrist (jah, nii juhtub, kui käid teatris). Mõtlesin siis sellele, kuidas lavakas sai uue juhi ja siis Marko Reikop küsis Ringvaates Peeter Raudsepa käest, et kas nad lasevad sisseastujatel ikka veel kartulisalatit mängida. Siis ma jäingi mõtlema, et kuidas mina kartulisalatit etendaksin. Vaatasin tükk aega bussilage ja kujutasin seda ette. Ideaalset lahendust ma ei leidnudki.
Käisin "Libahundi" esietendusel. Ma läksin sinna suhteliselt külmalt. Tundus selline veider värk. Aga ma üllatusin positiivselt. Tõesti hea. Mõned üleminekud olid veidrad ja Marguse osatäitja oli veel näitlemise kohapealt sutsu roheline, kuid kokkuvõttes mulle meeldis. Ikka väga. Kõik need sümbolid ja see, kuidas seda tükki üleüldse esitati. Ja kui ma aus olen, siis ma sain sellest vist kohati isegi paremini aru kui näidendit lugedes.
Ma tunnetan endas üha enam ja enam tungi liikuda kultuuri poole. Ma ei tea, kas see on tingitud faktist, et see ronib praegu minu juurde uksest ja aknast sisse või on see mingi ürgne kutse, kuid kultuur kutsub. Ma lahkun saalist ja mul on alati emotsioon. The hell!! Ma lahkun lihtsalt Estonia valvelauast ja mul on positiivne laeng, sest kõik on niii .... ma ei oska seda sõnadesse panna.
Tulin täna koju (ennem olin just vaadanud püsti aplodeerivat saali, seda perekonnananäivat truppi ja... ja õues oli tähistaevas ja mu kõrvus kõlasid Genialistid) ja mind valdas jälle selline õnnetunne. Ja siis ma jooksingi siia.. tahtsin seda kõike sõnadesse formuleerida...
(Leian, et mul on siiski läpakat vaja, sest ma võin sõita bussiga ja mu mõte jookseb ja ma ainult kirjutaks... kuid siis ma jõuan koju ja pool jutust on ununenud ning kodus ei saavuta ma kunagi seda bussi-zen'i. Sellest on kahju, sest ma kardan, et jäin ka ise millestki - minu kohta - väga targast ilma.)
Mul on tahtmine midagi teha. Olla milleski osaline ja... ja kohe võtta kätte ja midagi ära teha!
Ma ei tea veel mida.
Äkki on otsingud lõppemas? Või äkki nad alles algavad?

Põhiline sai vist öeldud. Küll poolikult, kuid sai. Bussis on mu aju palju suurem sõnasepp.