Tere, olen pühapäev-blogija.Hakkasin juba kirjutama, kuid siis ma ei mäletanud enam midagi korralikult, niisiis jooksin alla ja tõin oma märkmiku... nagu mälu värskenduseks. See on väga messy, sest mul on terve nädal täis igasugu note-to-self'e. Aga nii ongi lõbus.. kirju. Skipin esmaspäeva, sest see ei sisaldanud endas midagi. Viimasel ajal on meeletult ebamugav kirjutada, sest kogu aeg kui ma alustan lauset mõne nädalapäevaga tuleb mulle meelde Ats, kes mõnitab meid, kes oma päevast kirjutavad. Aga, fakt on see, et ma ei viitsi päevikut pidada (as in.. what i did today. Käsi väsib ära), aga ma tahan, et mu tegevused oleksid jäädvustatud. U don't like it.. leave, keegi ju ei käse (just nii!) kellegi seda lugeda.
That said.
Teisipäeval (põrr.. Ats.) oli vaja minna kooli teiseks tunniks. Tarisin oma sada asja kooli ja jah. Oli ka WestPosti koosolek.. leht tuleb sisukas, sest meil on jõhkralt materjali ja ruumi on ka ikka rohkem. Ahjaa.. inglise keele deklamaatorite konkurss.. Ainult üks inimene pani mind seriously kuulama, millest ta loeb.. ja Mart ka võitis. No well.. Liisa jäi teiseks (yay!). Ma jäin seekord auhinnata... i seriously don't care. Ma pole elu sees läinud ühelegi deklamaatorite konkursile nii lõdva randmega. Lihtsalt.. did my thing. Õnnis ütles, et ma peaks hakkama kuidagi lauldes deklameerima (vms. ) sest kõik olevat öelnud, et jälle mina. Jälle sama käekiri. Aga noh.. jah.
Peale kooli ma jäin kooli. Yes.. i'm a nerd. Käisin viisin ühe seeliku ära ja helistasin Piiale, kuid siis läksin kooli tagasi ja before i knew it avastasin ennast algklasside õpetajate ja Maalmaga tuluõhtuks kooke sättimas. Kõik koogid nägid ääretult isuäratavad välja. Ja siis sai kell 17:00 ja aega oli veel tund. Got nothin' to do. Jalutasin oma fotokaga ringi, pildistasin kooke. Istusin aulas ja kuulasin, kuidas erinevad inimesed proove tegid. Lõpuks sai isu minust võitu ja ma ärisin (aka laenasin raha ja ostsin) ka endale kooki ja kohvi. See sidrunikook oli lihtsalt super!! Ikka nagu väga hea!
Siis hakkas tuluõhtu kontsert pihta ja ma istusin esimeses reas ja klõpsutasin oma kaameraga. Kohati tekkis hirmus tunne, et äkki mu klõps käib muidu helist üle. Minu jaoks kulmineerus õhtu Arete Teemetsa soologa ja kohe peale seda esinenud Iirisega. See oli lihtsalt wow! Kaks nii võimast asja järjest.
Tuluõhtult jooksin kohe marsa peale. Nägin, kuidas see ära sõitis. Vihkan selliseid momente. Jalutasin siis Vabakale ja Estonia ette tagasi (jah.. tegin ühe senseless ringi, aga arvasin, et Keskraamatukogu on veel lahti). Siis vaatasin, et marsa tuleb 20 minutit enne bussi.. läksin ja ostsin R-kioskist kuuma šokolaadi, et oma 2€ lahti vahetada. Lootsin, et Solarise katus on avatud, kuid kus sa sellega! Miks peaks inimestele meeldima vaadata ilusatel ilmadel suure maja katuselt päikeseloojangut... (wow.. see lause kammib ära). Niisiis ma istusin lihtsalt ühele vanadest telefonidest tehtud pingile ja jõin oma šokolaadi (kõrvetasin keele ära).
Kolmapäevahommikul läksime Atsiga hommikul putru sööma. Nimelt, saab meil koolis nüüd hommikuti putru süüa. Tegin pilti (jätsin eelmine päev fotoka kooli) ja iga kord kui välkus hakkas kätekuivatusmasin tööle.
Kolmapäev oli halb ja unine päev. Esiteks.. mul oli uni. Teiseks meil oli kaks geograafiat ja ühe mata asemel oli keemia. Üleüldse oli meil sel nädalal kokku neli keemiat. Jube! Kolmandaks kogu mu maailm oli pea peal, sest ma kirjutasin sinise pastakaga, sest olin eelmine päev oma ülihea pastaka välja laenanud Mardile, kes pidi olema kuulus selle poolest, et ta ei too asju tagasi. Nägin peale laulmist Steni (ujumisest.. mitte Somelar). Ta oli nii armas ja soe ja mul oli ääretult hea meel teda näha. Tema aga ruttas oma 3-tunnisesse trenni ja mina bussile.
Õhtul läksin esimest korda ka emaga kaasa jooksma. Jooksutame nüüd iga päev (peaaegu) koera ja nii jookseme kaks kilomeetrit. Sport massidesse!!
Neljapäeval oli mul jälle põhjust jalutada Vabaduse väljakul olevate lillemüüjate juurde ja osta viis tulpi.. või oli neid kuus? Igatahes, tulin jala kooli ja soovisin Roosile palju õnne sünnipäevaks! Siis aga katkes Roosi sünnipäev 45-ks minutiks.. algas keemia. Kui see oli üle elatud läksin riigikaitsesse. Jah! Olin riigikaitse klassi ees ja jutustasin Jaanaga. Siis läks Jaana mingeid asjatoimetusi ajama ja mina.. mina sain oma pastaka tagasi (revolutsioon)! Oh seda õnne! See selleks, siis tuli Mirjam. Ootasime koos. Kõik peale Jaana kadusid ära... läksime kolmekesi lasketiiru juurde ja siis tulid ka teised koos õpetajaga. Klõpsutasin oma fotopüssi ja 12. klass lasid õhupüssist märki. Kui nad oma viis lasku olid teinud oli vahetus. Mirjam uuris, kas ta saab ka lasta. Õp. Lippur ütles: "Minugi poolest. Meil on siin neli relva." Vaatasin ringi.. üks jäi veel üle! Niisiis ma sain ka lasta! Pihta ma ei saanud though. Aga tore oli siiski.
Üleüldse oli neljapäev hea päev! Kuntsiajaloo ajal mingi kontsert ja peale kooli läksime Roosi ja Piiaga vabakale. Ostsime endale latte'd ja istusime treppidele. Tore päev.
Reede lõppes päästva koolikellaga, mis vabastas meid keemiast! All hail the bell! Jooksin koju, kus ma pakkisin kotti ja tegelesin WestPosti piltidega. Enne kui ma arugi sain hakkasin bussi peale liikuma. Aeg lendas. Õues oli meeletult soe. Päikeseprillid. Päike in general. Oo.. mul oli täielik positiivse energia laeng. Linna jõudes ootasin Foorumi ees (päikese käes) Kaisat ja jõin kohvi. Läksime oma kaelakaartidele järgi ja siis suundusime Roosi sünnipäevale.
Roosi sünnipäev oli tore. Mõnus seltskond, vaikne muzak ja nalja nabani. Eriti seda viimast! Kuskil ühe aeg tuli Piia ema meile (mina, Kaisa ja Piia) järgi.
Laupäevahommikul tuli ema mulle järgi ja me sõitsime Pärnusse. Veekeskus!! Esimese tunniga olid kõik atraktsioonid läbi käidud. Mullivanniaeg... saun.. uuesti kõik läbi.. uuesti mullivanni. Hästi selline chill. Lihtsalt võtsime aja maha. Tagasiteel ma avastasin võimaluse lasta seljatugi alla ja ma jäin magama, ema ütles, et ma lausa nohisesin. Hea uni oli, kuigi mu käsi suri üks hetk lambist ära. Käisime poes ja tulime koju.
Ja täna.. veidikene home-study't, veidikene päikest. Ja siis läksin Bämmuga jooksma. Jooksime kolm kilomeetrit. Sport massidesse!
Järgmine nädal on palju kontrolltöid ja ma just eile vaatasin oma ekooli. Sain positiivse üllatuse, kui nägin, et mu eelmine keemia kursus oli viis, mitte neli! Oh, seda õnne!
Lugesin ennist oma päevikut, seal oli üks selline lause: "..kõik, mis ma mõtlen ongi see, mis ma mõtlen.." Võta sa nüüd kinni, being senseless rocks.
Avastasin eile enda jaoks uue bändi Two Door Cinema Club.
0 kg maiustusi:
Post a Comment