My revenge is living well

Pool suvest on enam-vähem täpselt möödas. Ma võtsin oma knopkaseinalt täna ühe tšeki ära, et juhuks kui ma tahan ühte ostu tagastada, kuid ... nüüd on kuu aega möödas. Ja siis ma hakkasin mõtlema KUI palju on kuu ajaga ära tehtud ja seest läks soojaks. Mina olen oma suvega siiani rahul ja mõte, et sama palju vaba aega on veel ees.... (mõelge selle üle nüüd.)
Vahepeal on mul olnud üks halb filmikogemus. Käisin teisipäeval "Coco&Igorit" vaatamas. No ikka väga halb film oli. Arvestades seda, et ma olin eelmine õhtu vaadanud ülihead eluloofilmi Jean-Dominique Bauby'st.. latt oli kõrgel. Ja Chanel ei võlunud mind üldse. Dialoog põhimõtteliselt puudus ja ääääretult palju oli seosetuid loodusvaateid. Aga õhtu varem nähtud "Tuukrikell ja liblikas." Ma käisin nüüd see reede raamatukogus ja võtsin endale selle raamatu ka. Kogu selle filmi ideee ja sisu (ehk siis ühe inimese memuaar) oli niii geniaalne ja liigutav. Ma tõesti soovitan - vaadake seda filmi!

Käisime Kaisa ja Piiaga 6.juuli kuni 8.juuli Kohilas. 6. juuli hommikul startisime Tallinnast ratastega ja siis muudkui kimasime mööda Viljandi kahesuunalist maanteed. See oli üks mu kõige õudsamaid sõite, sest rekkad vuhisesid ikka kurjakuulutavalt lähedalt mööda.. kuid näed - elus olen. Kohilasse jõudnud ei suutnud ma selle maagilisust lõpuni imestada. Kohila on lihtsalt niiiiii lahe. Tõesti - imeline! Ööbisime Piia tädi juures ja neil on kohe üle tee jõgi. Käisime hästi palju ujumas ja logelesime niisama ringi. Õhtuks tegime pizzat 'nd stuff. Teisel päeval käisime linna peal (ajee..). Ja siis ma armusin Kohilasse ära. See on nii armas, väike, kuid samas suur.. selline medium size. Astusime läbi ka ühest kaltsukast ja tulime sealt ära mitme asjaga kokku väärtuses 1,40€. Käisime Tohisoo mõisa juures ja teel sinna lihtsalt ahmisime endasse (kodust)arhitektuuri. Ühesõnaga oli Kohilas äääretult mõnus.
9. juulil elasin ma fabulous päeva linnas. Sellega on vist mingi värk, et kui õhtul on Katusekinno minek, siis elu muutub kohe kolm korda fabulousimaks. Igatahes oli päeval Eesti Pops, kust me Piiaga läbi astusime. Vahepeal jalutasime mööda päevast Tallinnat ja õhtul läksime jälle tagasi ning lasime kõigepealt mahedatel draakonitel oma kõrvu paitada. Siis imasime endasse veidikene sürri trubaduurimuusikat ja lõpetasime rahva sees mingi gibberishi saatel tantsides. Edasi ruttasime kiiresti Katusekinno vaatama "Dr. Strangelove'i" (mis mulle meeldis) ja õhtu lõpetasin ma Merelle kodus.
Terve pühapäev kulus Merelle pereäri pildistamisele. Lisaks töötamisele sai aega veeta meeletult vahvas seltskonnas, mis pesitses ühes äääretult vinges majas.
See nädal olen peamiselt kodus pesitsenud, kuid eile ma viskasin linnariided üll ja suundusin Tallinna. Käisin raamtukogus ("The Diving Bell and the Butterfly"), võtsin eelmine päev küpsetatud koogi vanatädi juurest ära ja sain Piiaga kokku. Astusime tühja kõhuga poest läbi ja läksime tema juurde nuudleid sööma. Lõpuks oli aeg sealmaal, et me oleks pidanud juba Tehnikas olema, kuid me ootasime alles Loogas trolli. Ei hullu... stiilsed 20 minutit.
Suundusime neljakesi (mina, Kaisa, Piia ja Merelle) Sir S.J.Rüsterni kluppi. Ja õhtu mööduski vahvas seltskonnas Stefani sünnipäeval. Õhtu naelaks olid tõenäoliselt Raymondi ja Margi kingitud strobolambid. Tantsu ja tralli kui palju. Kui silmad liialt ära väsisid vahetasin strobo telekamängu vastu - MarioCart on väga addicting. Aga asi, mis mul suu ammuli jättis oli vaatepilt, kui Kaisa ja Kristjan hakkasid battle'ima. See oli lihtsalt niii niii hea, et tõi mulle lausa liblikad kõhtu. 
Tantsimisest rääkides... ma poleks kunagi osanud arvata, et halb Eesti pop nii hästi tantsimiseks kõlbab. Nagu päriselt... Mahlakas unenägu valgetest öödest öises Tallinnas on parim combo. Endale märkamata oli kell juba saanud pool neli ja peas hakkas helisema kelluke, mis suunas esitama lauseid nagu: "Peaks vist ka varsti liikuma hakkama." Ja nii oligi. Mõni aeg hiljem ootasime Merelle, Kaisa, Piia ja meid ära saatma tulnud Raymondi ning Joosepiga taksot.

Minu arust see pilt on nii huvitav sedapidi

Täna hommikul me ärkasime, märkasime ja kella ühe paiku läksime Piiaga täikale. Just siis kui olime saabunud otsustas vihm gravitatsioonile alluda ja me saime läbimärjaks. Minutid enne suuremat padukat sain endale ostetud ühed lahedad püksid ja see oli ka kõik. Sellise ilmaga ei suutnud ma endale soetada rohkem kui nipet-näpet üks käevõru ja kaelakee. Sedagi vaid seepärast, et ma sattusin leti juurde, kus ma sain vihmavarju alla ronida. Sellest polnud aga väga palju abi, sest lõppes asi ikkagist sellega, et olin ihuni läbi vettinud ja tänasin Loojat, et olin varem Piia juurde jäetud asjad nüüd kaasa võtnud ja sain märja jaki vahetada kampsuni vastu.
Soojendasime ennast F-hoones ja ootasime suurema saju möödumist. Edasi suundusime merepäevadele. Tulnud trammi pealt maha otsustas üks suur vih(m)apilv meile järele jõuda ja me ei jõudnud veel Krusensterni poole liikuma hakata. Selle asemel seisime umbes kümme minutit suure puu all ja otsisime varju. Lõpuks jäi vihm järele ja meid ümbritses vaid üks meeletu tumedate pilvede sõõr. Vaatasime Krusensterni järjekorda ja pildistasime seda suurt laeva eemalt. See nägi tõesti vinge välja, eriti siis, kui tema hele-heledate purjede taustal olid tumedad tumedad pilved. Tõesti võimas.

Päeva lõpetuseks soetasin endale muusikat. Nii mõnus on muusikat soetada... osta endale kohe üks PÄRIS plaat. Koju jõudnud tassisin stereo love'i oma tuppa ja tegin selle koduseks. Sahmerdasin oma toas veidi asjadega ja saingi endale CD-plaate mängiva muusikakasti. Nüüd aga, et see muusikakast ka veidikene varieeruks lähen ja sukeldun kõrvaltoas olevasse kappi, kus on s*ttakanti CD-sid. 


Pealkiri: "(I know I'm gonna die, so) my revenge is living well."
-Robbie Williams "Make Me Pure."