I saw the mirror staring back at me

Täna kella 11 paiku olin ma tööriietes, õues ja kättpidi vees. Mõni aeg hiljem sain tunda suvelõpu/sügise ühe kõige mõnusama töö lõhna. Masin plärises ja õunte viljaliha pritsis. Me tegime täna kodus õunamahla. Me pole vist aasta (või kaks?) mahla teinud. Aga see purustatud õunte lõhn ja see mõnus hasart, mis tekib kui õunu purustajasse loopida. Kui mahla juba pressiti siis sai tassi alla panna ja ooo see maitse, mis on värskel õunamahlal! Käed on siiani veidi oranžikad, kuid see-eest on meil kapis nüüd mõned kannud värsket õunamahla ja trepikojas laiutab 32 3-liitrist purki (see teeb 96 liitrit mahla!!), mis ootavad keldrisse viimist.
Vahepealsest elust ja olust aga niipalju, et teisipäev (16.08) oli väga kultuurne. Algas see Cuffy'de e-poe esitlusega. Peale seda käisin ma vaatamas Augusti Tantsufestivali raames ühte etendust, mis oli... sitt. Nagu päriselt. Ma istusin Rahvusraamatukogu amfiteatris, eesriie (või midagi säärast) võeti eest ja minu peale langes selline rahu. Mul oli nii hea tunne - üle pika aja kaasaegset tantsu vaatamas!! See tundus ka nii huvitav - mees.. klaasist risttahukas, mingid flashing lights. Siis see algas. Läks üks viis minutit ja tants oli rohkem nagu aeglane ... liikumine. Mõtlesin, et hästi.. see on sissejuhatus, aga tuli välja, et see sissejuhatus kestis lõpuni. No see oli lihtsalt nii halb. Ma ei tea, ma vist ei mõista süvakunsti, sest puki peal istumise ja ümber oma telje pöörlemisega saab igaüks hakkama.. tema tegi seda vist aga mingisuguste ajavahemike tagant, mida, ma arvan, pole nii keeruline selgeks õppida. Ei.. see oli ikka päris jube. Veerandi peal mul kadus usk, et sealt midagi head võiks tulla, aga ma mõlesin: "Igal ühel on õigus enda väljendamiseks. Niisiis, ma ei kritiseeri enne kui olen tema pingutustele plaksutanud." Ja kui ta siis lõpuks ühe klaaskuubikus muna oma pukile asetas ja plaksutamiseks klaasist väljus sain ma olla siiralt pettunud. Magistrikraad koreograafias?! Ja see on kõik, mida sa suudad pakkuda?
Harju mäel ootas meid aga järjekordne Geriljakino - "Meie mees Havannas" Seekord olin filmivalikuga rahul ja istumiskoht oli ääretult hea.
Järgmisel päeval käisin ma Piia, tema ema, õe ja õe sõbrannaga metsas. Marjul ja seenel. Kokkuvõttes väga tore väljasõit ja kuigi ma seeni ei söö, tekitab nende otsimine ja leidmine alati väga suurt hasarti. Õhtul suundusime Piiaga Kalamaja avatud hoovide kinohoovi, kus vaatasime toredat Briti komöödiat "Impromptu," mis rääkis Chopaini ja George Sand'i suhtest.
Eile õhtul ma leidsin ennast õhtul arvuti tagant skännimas 2011 kultuurikalendrit, leidsin palju huvitavat. Sealhulgas ka Noorteöö. Minu õnn oli ääretu kui ma pöörasin tähelepanu sel ööl toimuvale traditsioonile, millest ma tavaliselt mööda olen vaadanud - tasuta Megazone!! Laser-tag!!! Nüüd tuleb lihtsalt silma peal hoida ja õigel ajal registreerida.
Haha.. kass oleks praegu laua pealt alla kukkunud.
Ahjaa!! Ma loen nüüd ka viimaks "Tuule varju," mis on alates ajast kui ma "Ingli mängu" läbi lugesin olnud minu nimekirjas. Suur oli mu üllatus kui "Tuule varju" peategelaseks osutus üks "Ingli mängu" lõpus alles sündinud tegelane. See on hullult lahe, et need raamatud nagu kattuvad.
Ma pole küll varjuga veel kaugele jõudnud (u. 100 lk), kuid see on jälle hea. Zafón on kirjanik, kellelt ma jään uusi raamatuid huviga ootama!
Homme aga minu kultuurne elu (ema naerab, et tal on kultuurne tütar) jätkub Vabaduse Lauluga. Ja pühapäeval lähen ma uhkes üksinduses vaatama Voca People't Birgitta Festivalile!!