Tahaks olla see mikrofon

Hurts dirts oli super fucking amazing. See nädal läks kui linnutiivul. Praegu hiilin kõrvale kohustusest otsida Mirko tundi mingisugust objekti. Mõned ideekesed on, kuid mingi paaniline tunne on, et ükskõik, mis ma valin kellelgi on ikka sama objekt. Pealegi, see võiks olla midagi, millega annab palju teha.
Täna füüsika tunnis, peale seda kui õpetaja oli mu peale karjunud, sest ma kirjutasin. Little did he know, ma kirjutasin füüsika-alaseid asju. Mul on nimelt harjumus teooria tundides, kui ta ütleb: "See on kontrolltöö küsimus ja vastata tuleb sellele nii ja nii." kirjutada see küsimus üles. AGA kirjutamiseks tuleb ju vaadata sinna kuhu õpetaja parasjagu näpuga ei  näita (st. paberile ja mitte vihikusse). Aga tagasi algusesse: Täna füüsika tunnis, peale seda kui õpetaja oli mu peale karjunud vaatasin ma eriti tähelepanelikult iga tema liigutust ja kuulasin kõike, mis ta rääkis. Kas mulle ka midagi külge jäi sellest? Ei. Nimelt, avastasin, et füüsika teooria (ja keemia teooria for that matter) on ainukesed korrad, mil ma olen täheldanud seda, et jutt jookseb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. See on naljakas. Sa nagu istud 45 minutit ühe koha peal. Kuulad pingsalt (v.a. keemias), vahepeal püüad kirjutada paberile vaatamata ja kui tund läbi saab ning klassist lahkud avastad, et ega sa väga midagi sellest tunnist ei mäleta. Võib-olla ehk põhiteemat: elekter, pinge ja Ohmi seadus ja seda, et neid on kaks. Kuid muidu puhub tuul.
Mul on parema käe peal väikesed verevalumid. Sellised... minid. Ma olen neist väga sillas, sest mul pole enne selliseid olnud. Või noh.. on, aga need olid käe siseküljel ja see oli võrkpalli süü. Need sinikakesed on tingitud eilsest Stuudio fight clubist. Andsin Karolinile ja Mirkale kõrvakiile ja sain ise ka veidikene nahutada. Lõbus, eh?
Täna hakkas vaheaeg. Huvitav mis minust nädala pärast saanud on? Kindel on see, et umbes 6 tunni pärast saabun ma Tartumaale ja veedan oma nädalavahetuse mööda kaltsukaid kolades ja nzm asjatades. Pakkisin ennist kotti. Läheks nagu pikemaks ajaks kui päevaks reisile. Kott on raske, aga mitte punnis! Fotokaraibe võtab nii palju ruumi.
Millest veel teile pajatada? Ahjaa.. ma käisin laupäeval ühes kaameraproovis. See oli põnev ja tore. Mulle meeldis kõik.

fyi. see pilt pole minu tehtud. Ilgelt lahe oleks, kui oleks. Aga pole.

Veel midagi? Eelmine reede saime kaks tundi koolist varem lahti. Fucking kaks tundi. Siis aga läksime Piia juurde ja kuulasime Hurtsi ja valmistasime end vaimselt ette selleks ääretult toredaks kontserdiks, mille ainukeseks miinuspooleks oli üks koljat ja teiste sõnul ka mingi ilastav paar kuskil kaks sammu eemal. Muidu oli chill. Ühel mehel oli afäär oma mikriga ja teisel klaveriga. Pluss ma sain megavingeid pilte neist!!
Aga ma arvan, et ma tänaseks lõpetan ja suundun edasi otsingutele mööda maja.
Kaunist kaunidust!