gibberish: Gotland nr. 7&8

Hej! Tack! (Aitäh!)
See on ulme, kuidas siin ajataju kaob - nagu ikka puhkuse ajal. Ma hoian oma viimast sissekannet lahti ja püüan aru saada, mis peale seda juhtus ja millal mingi asi toimus. See on ikka päris õudne. Eelmine kord ma kirjutasin reedel, aga kirjutasin neljapäeva kohta. Kuna ma pole praegu veel magama läinud elan laupäevas, mis teeb, et tegelikult kirjutasin ma viimati eile.
Reedel igatahes oli meil hommikusöök, siis trenn. Peale trenni käisime jäätist söömas ja siis ma kirjutasingi blogisse. Peale blogimist oli aga põhisündmus alles ees - esietendus.
Läksime kella kuueks teatrisse: riided, grimm, soojendus. Sealt õppisin, et teinekord tuleb silmad värvida pärast soojendust. Eriti tore oleks soojendust mitte teha kampsunis. Ning siis sõitsime platsile. Kuna me suundusime kohe oma väiksesse meeter korda kaks meetrit onnikesse, ei teadnud me rahvamassist midagi. Lavale läheme me alati aga juba keepides, seega ei omanud ma kohaletulnud rahvast ennem aimu, kui etendus juba käis ja me lõpuks püsti tõusime. Rahvast oli palju - ligi 350 inimest.
Esikas läks väga hästi!! Energia oli super, miimika - kõik! kõik! töötas väga hästi. Mingid kohmitsemised vb tulid ka sekka, kuid nagu Kattis ütleb: "If you do it wrong - do it fucking wrong!" Seega midagi hullu polnud. Preppy girls'i number läks ka imehästi.. ühesõnaga - tulime lavalt maha ja hullusime. Väga, väga hästi läks. Kattis pärast rääkis, et publikus oli olnud ka üks Rootsi mingi teatrite liidu suurmees.. või... keegi.. Ühesõnaga, üks suur nimi Rootsi teatrimaastikul, kes põhimõtteliselt on oma suhtumiselt selline, et "what is this hip-hop you are doing?" Kattis rääkis meile pärast nii: "He came to me after the show, and said, that everything was really nice. "Only one thing, " he said. And I was like... ookay - here it comes... and he said: "You should put some more clothes on some of them, or they'll catch a cold."" Niisiiis... woop! woop!
Peale esikat oli teatris õhtusöök. Istusime, rääkisime juttu ja lõpetasime õhtu diskoga. Disko oli meeletult lahe! Vahepeal muidugi tekkis väikene alaväärsuskompleks, kui Kattis ja David tantsima hakkasid. Sellest sai küll kiiresti üle, sest come on! - omad inimesed!! Aga.. siis oli teine häda - nad tantsisid nii hästi, et ma lihtsalt jäin vaatama ja unustasin tantsimise sootuks. Disko viimane lugu oli 10 tundi pikk.. kuulasime sellest vähekene... aga see oli nii catchy tune, et pärast lahkudes (tsiteerin Gretet) oli tunne nagu igas mu keharakus on üks väike Frodo, kes tantsib ja teeb õnts, õnts, õnts!

Foto: Stig Hammarstedt

Me olime täna Gotlandi ajalehes! Suurelt! Nimed olid juures ja puha! Need pildid, mis ma siin etendusest kasutan (ja nime alla panen) ongi tehtud selle ajalehe fotograafi poolt. Need on küll tehtud sellel neljapäevasel etendusel, kuid need pildid on siiski ülimegavinged!!
Täna oli üks kõige lebom päev üldse! Tõusime, läksime linna hommikust sööma (sest magasime siin maha... arvasime, et oleme kavalad, kuid ei olnud) ning peale seda jalutasime linnas ringi. Visby on lihtsalt maagiliselt kaunis! Uitasime lihtsalt mööda tänavaid kiriku juurde. Läksime sisse. See nägi minu arust siseplaanilt välja põhimõtteliselt nagu Jaani kirik, kuid samas - mida mina arhitektuurist tean? Aga seal oli siiski väga ilus. Lisaks sellele, et me saime lihtsat kultuursed olla, osalesime ka ühel ristimsel. See oli mu elu esimene ristimiskogemus. Tuleb tõdeda, et see oli ka veidi hirmus... eriti siis, kui kõik kohalolijad hakkasid korraga Meie Isa palvet lugema... tekkis tunne nagu see oleks mingi õõvastava sekti kogunemine.
Läksime välja ja jalutasime edasi. Leidsime tee pealt (st. keset vanalinna) ühed lossivaremed. Läksime sisse, leidsime trepi, ronisime üles. Läksime nendest varemetest välja ja leidsime teised. Läksime sisse ja ronisime ka seal mööda treppe. Väga okei. Mitte mingit turismiatraktsiooni vms... lihtsalt varemed, kus saab teatud kellaaegadel jalutada. Edasi jalutades leidsime end järsku tuttavatelt radadelt ning jõudsimegi hotelli tagasi. Järelejäänud pärastlõuna veetsime filmi vaadates. Filmiks oli "Bridesmaids." Tuleb tõdeda, et see oli kohati naljakas, kuid siiski not my cup of tea. Teised väidavad, et see film oli nii halb, et see oli lausa hea, kuid ilmselgelt pole nad "The Roomi" näinud.
Kella kuuest kogunesime uuesti teatrisse, sättisime, soojendasime ja sõitsime platsile, et anda oma teist etendust. Kui istusime oma toakeses (me kutsume seda tegelikult saunaks) tuli Thomas (lavastaja) meie juurde, et anda teada, et 10 minutit lavaleminekuks ja puistas nii muuhulgas, et rahvast on poole rohkem kui eelmisel õhtul. Vot seekord tuli kohe suurem närv sisse, sest ma ei suutnud seda uskuda. Laval ümber pöörates oli aga oma silm kuningas. Mass oli väga suur, taevas siras täiskuu jne jne jne. Oh jah! Nii kurb on mõelda, et jäänud on veel vaid kaks etendust - neist üks on Tallinnas. Aga see-eest homme oleme me veel Visbys ja ei mõtle sellele, mis meid tagasi tulles ees ootab.