The world needs... craves for more gorillas.

Uuuh.. Reede all hail! Ma olen kodus. Iseenesest, mul täna laulmist ei olnud, kuid hommik algas laulmisega. Meil oli teiseks tunniks ja ma pidin minema poole üheksaks kooli ehk ma pidin minema sama bussiga, mis igal hommikul.
Täna oli ilus päev, ilusa ilma ja ilusate inimestega. Koolis oli hommikul WF eelvoor. Ma läksin täna oma uute pükstga kooli:)Me nimelt käisime C-ga eile poes ja ma ostsin ära nii need püksid kui ka tuunika need on ikka nii mõnsad. Igatahes. Siis me laulsime hääled lahti, hüppasime matemaatikasse ja uuesti laulma, seekord aga kui võistlema. Kui eelvooru. 9a klass oli jäetud kõige viimasemaks ja mina seljuures kõige viimasemaks. Kuulsime ära kõik B'kad. Neid oli esiteks niiiii palju ja nad kõik laulsid väga hästi. Lihtsalt wow. Paaril jäi küll karakterist puudu, kuid... üldplaan oli hea. Ma tõesti loodan, et ma pääsen edasi. Igatahes. Peale eelvooru ruttasime kiiresti sööklasse ja tegime kiirsöömise - 5minutit. Me olime niiii kiired.
Kirjandus-->Venka.. venkas oli hea.. tegime ühe töölehe ära ja olime siis vaikselt, ehk vaatasime siis WF laulmisi. Inkas.. Me pidime arutama global issusid.. et mis on meie arust kõige halvemad. Me pidime nagu oma pinginaabriga arutama ja C pöörab minu poole ning ütleb: "I think, that there really should me more gorillas!"
Täna oli nii ilus ilm ja nii kevad ja kõik läksid kuhugi ära - peamiselt trenni. Ja keegi ei tahtnud midagi teha rääkimata mingist sleepoverist. Aga mina tahtsin midagi teha ja nii läksin ma peale kooli Marioni, Annabeli ja Annaga kaltsukasse.. Meil oli nii hea trajektoor, kõik jäi kogu aeg tee peale. Ja kõik läbisime trammiga. Nimelt.. kõigepealt läksime Annabeli isa töö juurest läbi ja siis sealt Paavlisse nad asusid muide samal tänaval. Paavlis oli põrgulikult külm. No lihtsalt freezing. Kõik said midagi.. mina sain vöö ja tõin P'le Burberry seeliku, mille ta peab väiksemaks tegema:)) Paavlisse maha jätsin ma ühe pintsaku, mis oli batšokkidega... ja ma olen laisk.
Siis me läksime kõik Boheemi ja sõime. Mm.. see oli nii hea. Me istusime muideks samas lauas ühe Eesti resižööri ja temaga koostööd tegeva näitleja/stesnaristiga. Nad olid parasjagu brainstormingul. See oli nii huvitav. Meie istusime ja sõime. Ma mainin veelkord.. see oli nii hea.
Igatahes siis läksid Anna ja Annabel ära. Ma arvasin, et me ei lähe ühte kaltsukasse Bussijaama juures, kui siis välja tuli, et Marion just mõtles, et MIKS me ei lähe? Et miks ma bussiaegu vaatan. Siis me otsustasime minna ja trammi oodates otsustas Marion ümber. Mina läksin ikkagist ja ütlen niipalju, et see ei ole just kõige parem koht, kuid mina sain sealt ühe kootud tuunika ja peenikese musta vöö.
Siis ma läksin bussi peale. Bussipeatuses ootas ka meie kunstiõpetaja ja ma vestlesin temaga bussi tulekuni. Bussis ma lugesin.. mul hakkas eelviimane ptk ja täiesti pekkis. Kõik on nii loll.. selline.. sõja aeg. õõh. see sakib. Aga huvitav on ka iseenesest ja ma planeerin seda täna läbi saada.
Kui ma koju jõudsin ootas mind köögis ümbrik - postcrossing. Igatahes.. seal sees oli kolm kaarti. Kõik ühelt ja samal inimeselt.. Üks oli mingi random, mille saamist ta ise ka ei mäleta, teine oli üks põdraga, mis oli päris lõbus ja kolmas... tam-tam-tam!! Ta oli teinud ajakirjast väljalõike TL staaridest ja siis tegiselle mulle kaardiks ja saatis.
Homme on täika ja ma veel ei tea, kas viitsin end linna ajada. Kodus pole ka nagu midagi teha.

Remeber to always think twice

Okei. ma olen leidnud, et on mõtetu oma lugemiseblogisid läbiklõpsides ka Atsi oma peale vajutada. Mul on küll igakord mingi lootusesäde, et äkki seekord seal on midagi, mis mu päeva rõõmsamaks teeb, kuid paistab, et see kahaneb iga korraga.
Eile oli kohutav päev. See oli nii imelik. Nagu mingi.. pointless ja täiesti .. imelik. Kõik olid nii muinad ja mu inka MPV feilis...(kujutage, ette kui masendav on öelda, et töö feilis, kui sa tead, et sul oli KAKS viga) Ja siis oli kehaline. See polnudki iseenesest nii hull. Täitsa hea kohe. V.a. see, et mul täna seljalihased valutavad. Koju ma sain tulla Annabeliga ja siis me rääkisime bussis juttu. Ennem ma käisin Watsons'is ja ostsin ühe rohelise küünelaki. Värvisin nendega küüned eile ära ka.. ja mis ma praegu näen. see tuli natukene maha. õõh.. feil. Õhtul.. nagu kõik teisedki kirjutasin ka mina seda juttu oma tulevikust. See pani mind nii õhkama tuleviku poole. Kõik see koolilõpp ja reisimine ja veel ja veel ja veel.
Igatahes koju tulles ma ei saanud bussiga üle silla ehk siis, ma pidin kõndima .. ja mingil imelikul.. täiesti arusaamatul moel tuiskas! See oli ülemõistuse nõme. Aga ma marssisin edasi, kapuuts peas ja lugesin. Lugesin nagu oleks olnud kevad, et saab jalutades lugeda.
Õhtul me vaatasime emaga "Meeleheitel koduperenaiste"kuuenda hooaja esimest osa. Muidugi hakkas FoxLife kohe segast panema. Ja pilt kadus ära ja tuli tagasi ja subtiitreid ei olnud. Ja oeh. Tüüpiline. Aga ema sai küigest aru, nii et mul oli hea meel.
Täna hommikul ajas kass mu üles. Ma olin pahane, kuid samas sain veel ekstra seitse minutit juurde, s.t. et ma sain tegutseda tavapärasest veidikene aeglasemalt. Igatahes. Linna jõudes ja bussiterminali minnes avastasin ma, et 40 aegu on vist muudetud. Mingi minut-kaks sinna või siia. Ma ei teagi, kas see on positiivne või mitte. Täna oli koolis juba märksa parem päev. Ajaloos õppisime juba üpris sellist ajalugu, mida ma juba nagu tajun, või millest ma nagu kuulnud olen. Ja ühiskonnas oli meil lauamäng valmis nii, et me istusime ja vestlesime. Hih. Arvatavasti muutis päeva mõnusaks ka see, et ei olnud inkat ega vene keelt - ma olen nii originaalne. Igatahes ja siis teine mata oli vaba ja et me saime jälle saalis mikrisse laulda. See on nii mõnus, sesrt kõik kajab tagasi ja täna töötasid lausa kaks mikrit. See oli nii mõnus. Ainuke mure, et mu hääl hakkab suurema pinge peal lihtsalt iseenesest värisema/kärisema... läheb nagu ebakindlaks. See ei ole üldse hea.
Peale kooli läksime emaga šoppama.. Käisime kõigepealt AG-s ja seal oli hullult palju mantleid. Kevad/sügis. Positiivne. Ja siis me läksime PTA-sse, kus ema näitas mulle ühte tuunikat.. jätsime selle esialgu poodi ja homme ma tarin kellegi endaga kaasa ja me käime ka Bershkast läbi, sest seal oli odavalt neid.. Aladdini/jou-jou/india jne jne nimetusega püksid, mida ema ei osanud kommenteerida ja pluusiks peale tõi ta mulle ühe kohutava väljanägemisega pluusi ja see rikkus üldvaate ära.. nii et ma ei saanud korralikult otsustada.
Koju tulles jäin bussis magama.. magada oli nii hea. ja siis tulin jälle tuisus lugedes üle silla koju.

Pealkirjas kasutasin P lauluaforismide raamatukest:)

Ma kõiges süüdistan saaaaaaaaaaaaaaaaaaatust.

Nii loll. Ei Annabeli ega Annat ega Merellet pole msn-is, et mulle anda laule. Õhh! That sucks.
Igatahes nüüd ka siis minu vaatenurgast asjadest ja oludest. Okei.. nädalavahetusest siis, ega seal rohkem midagi pole.
Kõik teavad.. õhh kui nõme on korrata seda juttu, mis keegi on juba kirjutanud. Jubee. Aga ma pean seda tegema. Kätu oli Sedamoodil oma vaimustava kollektsiooniga. Lihtsat Vau! Ma pildistasin ja siis see muusika oli nii hea, et mu kätes oli nõrkus ja külmavärinad, sests ee laul ja liikumine oli nii-nii hea. Võeh! Igatahes. Vapiano Kanutiaed Vaike. Panin oma fotokoti sinna ära, kuivatasin jalgu ja siis oligi minek. Atszsz-i juuuurde!! Jehuu. Läksime rongi peale. Mmm.. istusime. Rongis oli lihtsalt meeeeletult palav... so we had to take off all our clothes... Skip skip skip - Saue! I(L)Saue. Rongis Oskar näitas meile telefonist ühte oma joonistust: I(L)NY. Ja ütles: Sellest inspireerituna ma joonistasin sellise pildi: I(L) Saue. (Kujutage (L) asemel südant;) Obvious)
Ja siis me hüppasime Maximast läbi.. nuudlid. Ja siis me alustasime oma jalutuskäiku. Inimesed kuidagi jagunesid.. kõige ees jalutas Roosi. Umbes 10m edasi tulid Annabel ja Merelle. Siis tulime meie Piiaga. Alguses meil oli päris väike vahe ja siis see suurenes ja suurenes.. Siis meist veel kaugemal olid C, K ja Kätu. Kohe nende järel Oss, Sirli, Anna ja Silvar. Ma tean.. see oli meeletult ebavajalik info
Viimaks me jõudsime Atsi juurde. Seal oli kõik korras. Tuba oli korras ja laua peal vaagen toiduga aka küpsised ja kommid. Sellele tehti KOHE lõpp. Igatahes siis tulid kõpsud ja siis nuudlid ja siis me istusime ja mäng(ANNABEL TULI SISSE!!) (FUUUJa logis välja)isime ja siis oli chill ja naljakas jne jne jne. Muusika käis kogu aeg - fuu see oli nii hea muusika.
Nu jahh. Ja siis kõik tantsisid ja lällasid ja Oss ning Silvar mängisid klaverit - "Koerapolkat" mainly. Ja siis ma õpetasin Silvarile selle täiustatuma versiooni. Ta mängib seda siiani vist vigaselt, kuid on ise jõle uhke:D
Siis me veel tantsisime ja istusime ja meil oli hullult lõbus. Kuni üks hetk algas õhtu pikim mäng. Me jäime Silvariga üksteisele otsa vaatama ja tegime võistluse, et kumb ennem(hiljemalt - kes vähem) pilgu ära pöörab. Kumbki ei pööranud. Tervelt kaks (ja pool? või veel rohkem) tundi ei pööranud. Inimesed olid pahased.. nördinud ja sõimasid meid igavateks:D Me tegime kokkuleppe olla niimoodi selle päeva lõpuni ehk 00:00-ni. Hakkama saime! Lõpus hakkas teistel juba piisavalt igav, et nad hakkasid tegema kõike, et Silvar möödavaatamistega mulle järele jõuaks ja seis viigistuks. Nad ei saanud sellega hakkama ja lõppskoor oli 14-10. Ma kaotasin.
Nujaa. siis tuli Rujat ja reivi ja kõik tantsisid ja õhtu lõppes Ruja valitud laulude vaatamisega. Minu arust oli parim "Must lind". Võimas.
Viimaks - kell 6 - läksime magama.
Järgmine päev oli mõtetu - auto buss buss kodu uni WB pildid uni hommik.Täna oli koolis hullult tegus. Matas koonus, muusikas mikriproov, vene keeles Tvoritjelnõi padješš, keemias ma isegi kuulasin kaasa(paljugist ma aru sain on iseasi), füüsikas ma lugesin veidi ja naersin, sest õpetaja naeris ja poisid naersid ja see oli lõbus ja inkas... okei inka oli loll.
Siis me läksime Marioniga oma järgmisele deidile EAT'i ja siis laulma. Täna oli mul peale laulmist kõhulihased lihtsalt tohutult valusad. See oli õudne. Nii palju pingutust. Võeh. Kõik mu laulud nõuavad migni hetk nagu meeletutes kogustes kõhulihaseid.
Nüüd ma olen kodus. Õppisin korralikult - ma loodan et piisavalt korralikult - MPV-sid ja nüüd olen siis siinmail.. et lõpetan ja lähen. Kohe.

Pealkirjast: Ma ei süüdista midagi. Laul: "Ma tõde tean"