Hüpperjänku oma muusikaga

Pimedus, sest kardina ees on fliis. Vana ukse pragude vahelt kiirgab valgust. Mu nina on kinni. Püüan nuusata, ikka on kinni. Saan natukene lahti. Avan toa ukse, et minna külma WC-sse. Ilgelt palju valgust. Vaatan kella, punased numbrid näitavad - 8:18. Tagasi tuppa tulles sulgen ukse ja kerin voodisse tagasi. Nina on ikka kinni. Lõpuks panen ninatilkasid. Unistan end poolunne ja siis. Vanaisa hakkab pliiti kütma. Tümps-tümps-tümps, kostab kirve raevukas heli. Enam magama ei jäänud. Ja nii algas minu laupäev.
Tõmbasin fliisi kardina eest ära ja ere valgus paiskus mulle näkku. Esimene asi millele mõtlesin - bioloogia. Panin teleka tööle ja hakkasin vaatama HkaksO-d. Mul oli reedest saadik jäänud selline hüperjänese tunne, ma tahtsin midagi teha, kuhugi minna, kuid... ma olin kinni. Kui ema minu tuppa tuli rääkisin talle sellest. Oo.. my life sucks. Wää-wää Ei.. igatahes.. rääkisin ja siis me ei mõelnud midagi tarka välja ja läksime hoopis kööki. Ta tegi hommikuks maitsvat omletti. Siis.. siis me hakkasime mõlemad oma tuba koristama. Ma tõin arvutikõlarid alla, ühendasin oma MP3-ga.
Muusika. Rütmikas muusika, aitas mul liikuda. Ma tantsisklesin mööda tuba ja panin asju oma kohtadele, või viisin üldse valest toast minema. Siis helises telefon.
Seal oli Liisa. Ta soovis mulle eriti .. sarkastilise Vähemalt alul mulle tundus nii.. hiljem.. umbes ühe minuti pärast tuli välja, et see oli nördinud häälega õnne, et ma olen WF-l edasi pääsenud. Ei pidanud olema mingi raketiteadlane, et aru saada, et tema ei saanud. Ka C ei saanud. See oli ilgelt nõme. Rääkisime sellest veidi, siis reedest ja siis uuesti sellest. Rääkisime üpris kaua ja siis ma läksin tagasi toakoristuse juurde ja mu rõõmsameelne tuju oli veidikeseks rikutud. Mitte sellest, et ma edasi ei saanud.. ei.. sellest, et nemad ei saanud ja et nad nüüd vaatama ka ei tule. Oeh jah.. Igatahes.. ma ei saanud ka peale seda minna toakoristuse juurde tagasi, sest vanaisa tahtis, et ma ta sokkide kummid lahti lõikaks, sest muidu need soonivad.
Peale seda lolli tööd sain uuesti toale keskenduda. Ma koristasin hullult kaua, aga põhjalikult. Võtsin kõikjalt tolmu, nihutasin isegi voodi paigast, et selle alt ja tagant seina äärest tolmuimejaga tõmmata. Vahepeal unustasin ma end oma kummutipealset ja öökapi kappi koristama, sest seadsin asjad veidi ümber ja kompaktsemaks.
Taustaks koguaeg minu muusika. Mm..
Viimaks.. viimaks sain ma valmis. Siis me sõitsime linna. Käisime poes. Poest ostsime süüa ja mõtlesime, et proovime ka pomelot. Nii et ostsime pomelot!
Koju tagasi tulles vaatasin GG hooaja viimast osa ja samal ajal juba segasin oma toas muffinitainast kokku põrandale panin aga ilusti ajalehed, et mitte määrida, just koristasin ikkagi ju! . Siis läksin kööki, panin muffineid ahju ja hakkasin tegema kanawrappe. Need tulid niiii head. Kuna pomelo sobib kanatoitude kõrvale tegime selle lahti ja sõime kõrvale. See ei olnud üldse NIII hea. Täiesti tavaline.
Igatahes. Siis ma läksin oma tuppa ja mu hüpperjänku tuli tagasi. Ma hakkasin kummutisahtleid koristama. Tegin umbes tuhandendat korda ringi peale oma vöödele. Ja siis kaks vööd ma panin kokku.. kerides ühe... nevermind. Ja siis ma tegin ühe oma vöö korda, mille ma Kätu sünnal katki tegin Momentliim ruulib! ja siis ühele vööle tegin selle julla... selle kust sa selle vöö läbi paned, et see tilpnema ei jääks.
Üleüldse selle koristamistuhina käigus leidsin mõned kadunud asjad üles. Sealhulgas ka ühe hästi ilusa kõrvarõnga, mille olin arvanud kuhugi ära kaotand. Kadunud asjades on ka midagi meeldivat C-le ja K-le. Esmaspäeval saate kätte!
Igatahes.. siis ma koristasin edasi ja samal ajal käis ikka minu muusika. Kui ma kummuti korda sain.. .. ei saanud ju niisama passida! Ei! Siis ma hakkasin suurt riidekappi koristama, kus riided ripuvad. Ma viisin paar asja sealt välja ja hõrendasin seda. Siis aga. Mind nimelt ilgelt häirivad need krigisevad helid, mis tulevad siis, kui metallriidepuud mööda metallriidepuuriputamisekohta edasi nühivad. See heli on lihtsalt juu-bee. Noja siis ma tarisin ühe kaltsukasti oma tuppa ja võtsin kõik metallist konksuga riidepuud ja sidusin sinna vanu riideräbalaid ümber ja panin nööriga kinni selle nööri pingutamine tegi mulle sõrmedele villid õõh:/. Esiteks, näeb nüüd mu kapisisu palju lahedam välja ja teiseks ma võin rahulikult seal asju paremale-vasakule nühkida!
Ja siis ma tulin üles ja ampsasin tee peal pomelot, mis nüüd ei olnudki nii.. mõtetu, maitses palju paremini.. Aga erilist meeletut vaimustust ikka ei avalda - apelsin on parem.
Õhtul vaatame emmega veel Revolutionary Road'i, mille emme eile ostis, sest Laseringis on mingi ilgelt palju odavaid filme ja kõrvale sööme piparmündi-šokolaadi jäätist.
Täna õhtul-homme päeval hakkan lugema ka Rhett Butler's People'it, sest Wikmani sain eile läbi. Sellel oli nii.. masendav-mõtetu lõpp.
Aga.. minu laupäev on olnud meeletult mõnus ja siinkohal soovin ka teile mõnusat laupäevaõhtut!

The world needs... craves for more gorillas.

Uuuh.. Reede all hail! Ma olen kodus. Iseenesest, mul täna laulmist ei olnud, kuid hommik algas laulmisega. Meil oli teiseks tunniks ja ma pidin minema poole üheksaks kooli ehk ma pidin minema sama bussiga, mis igal hommikul.
Täna oli ilus päev, ilusa ilma ja ilusate inimestega. Koolis oli hommikul WF eelvoor. Ma läksin täna oma uute pükstga kooli:)Me nimelt käisime C-ga eile poes ja ma ostsin ära nii need püksid kui ka tuunika need on ikka nii mõnsad. Igatahes. Siis me laulsime hääled lahti, hüppasime matemaatikasse ja uuesti laulma, seekord aga kui võistlema. Kui eelvooru. 9a klass oli jäetud kõige viimasemaks ja mina seljuures kõige viimasemaks. Kuulsime ära kõik B'kad. Neid oli esiteks niiiii palju ja nad kõik laulsid väga hästi. Lihtsalt wow. Paaril jäi küll karakterist puudu, kuid... üldplaan oli hea. Ma tõesti loodan, et ma pääsen edasi. Igatahes. Peale eelvooru ruttasime kiiresti sööklasse ja tegime kiirsöömise - 5minutit. Me olime niiii kiired.
Kirjandus-->Venka.. venkas oli hea.. tegime ühe töölehe ära ja olime siis vaikselt, ehk vaatasime siis WF laulmisi. Inkas.. Me pidime arutama global issusid.. et mis on meie arust kõige halvemad. Me pidime nagu oma pinginaabriga arutama ja C pöörab minu poole ning ütleb: "I think, that there really should me more gorillas!"
Täna oli nii ilus ilm ja nii kevad ja kõik läksid kuhugi ära - peamiselt trenni. Ja keegi ei tahtnud midagi teha rääkimata mingist sleepoverist. Aga mina tahtsin midagi teha ja nii läksin ma peale kooli Marioni, Annabeli ja Annaga kaltsukasse.. Meil oli nii hea trajektoor, kõik jäi kogu aeg tee peale. Ja kõik läbisime trammiga. Nimelt.. kõigepealt läksime Annabeli isa töö juurest läbi ja siis sealt Paavlisse nad asusid muide samal tänaval. Paavlis oli põrgulikult külm. No lihtsalt freezing. Kõik said midagi.. mina sain vöö ja tõin P'le Burberry seeliku, mille ta peab väiksemaks tegema:)) Paavlisse maha jätsin ma ühe pintsaku, mis oli batšokkidega... ja ma olen laisk.
Siis me läksime kõik Boheemi ja sõime. Mm.. see oli nii hea. Me istusime muideks samas lauas ühe Eesti resižööri ja temaga koostööd tegeva näitleja/stesnaristiga. Nad olid parasjagu brainstormingul. See oli nii huvitav. Meie istusime ja sõime. Ma mainin veelkord.. see oli nii hea.
Igatahes siis läksid Anna ja Annabel ära. Ma arvasin, et me ei lähe ühte kaltsukasse Bussijaama juures, kui siis välja tuli, et Marion just mõtles, et MIKS me ei lähe? Et miks ma bussiaegu vaatan. Siis me otsustasime minna ja trammi oodates otsustas Marion ümber. Mina läksin ikkagist ja ütlen niipalju, et see ei ole just kõige parem koht, kuid mina sain sealt ühe kootud tuunika ja peenikese musta vöö.
Siis ma läksin bussi peale. Bussipeatuses ootas ka meie kunstiõpetaja ja ma vestlesin temaga bussi tulekuni. Bussis ma lugesin.. mul hakkas eelviimane ptk ja täiesti pekkis. Kõik on nii loll.. selline.. sõja aeg. õõh. see sakib. Aga huvitav on ka iseenesest ja ma planeerin seda täna läbi saada.
Kui ma koju jõudsin ootas mind köögis ümbrik - postcrossing. Igatahes.. seal sees oli kolm kaarti. Kõik ühelt ja samal inimeselt.. Üks oli mingi random, mille saamist ta ise ka ei mäleta, teine oli üks põdraga, mis oli päris lõbus ja kolmas... tam-tam-tam!! Ta oli teinud ajakirjast väljalõike TL staaridest ja siis tegiselle mulle kaardiks ja saatis.
Homme on täika ja ma veel ei tea, kas viitsin end linna ajada. Kodus pole ka nagu midagi teha.

Remeber to always think twice

Okei. ma olen leidnud, et on mõtetu oma lugemiseblogisid läbiklõpsides ka Atsi oma peale vajutada. Mul on küll igakord mingi lootusesäde, et äkki seekord seal on midagi, mis mu päeva rõõmsamaks teeb, kuid paistab, et see kahaneb iga korraga.
Eile oli kohutav päev. See oli nii imelik. Nagu mingi.. pointless ja täiesti .. imelik. Kõik olid nii muinad ja mu inka MPV feilis...(kujutage, ette kui masendav on öelda, et töö feilis, kui sa tead, et sul oli KAKS viga) Ja siis oli kehaline. See polnudki iseenesest nii hull. Täitsa hea kohe. V.a. see, et mul täna seljalihased valutavad. Koju ma sain tulla Annabeliga ja siis me rääkisime bussis juttu. Ennem ma käisin Watsons'is ja ostsin ühe rohelise küünelaki. Värvisin nendega küüned eile ära ka.. ja mis ma praegu näen. see tuli natukene maha. õõh.. feil. Õhtul.. nagu kõik teisedki kirjutasin ka mina seda juttu oma tulevikust. See pani mind nii õhkama tuleviku poole. Kõik see koolilõpp ja reisimine ja veel ja veel ja veel.
Igatahes koju tulles ma ei saanud bussiga üle silla ehk siis, ma pidin kõndima .. ja mingil imelikul.. täiesti arusaamatul moel tuiskas! See oli ülemõistuse nõme. Aga ma marssisin edasi, kapuuts peas ja lugesin. Lugesin nagu oleks olnud kevad, et saab jalutades lugeda.
Õhtul me vaatasime emaga "Meeleheitel koduperenaiste"kuuenda hooaja esimest osa. Muidugi hakkas FoxLife kohe segast panema. Ja pilt kadus ära ja tuli tagasi ja subtiitreid ei olnud. Ja oeh. Tüüpiline. Aga ema sai küigest aru, nii et mul oli hea meel.
Täna hommikul ajas kass mu üles. Ma olin pahane, kuid samas sain veel ekstra seitse minutit juurde, s.t. et ma sain tegutseda tavapärasest veidikene aeglasemalt. Igatahes. Linna jõudes ja bussiterminali minnes avastasin ma, et 40 aegu on vist muudetud. Mingi minut-kaks sinna või siia. Ma ei teagi, kas see on positiivne või mitte. Täna oli koolis juba märksa parem päev. Ajaloos õppisime juba üpris sellist ajalugu, mida ma juba nagu tajun, või millest ma nagu kuulnud olen. Ja ühiskonnas oli meil lauamäng valmis nii, et me istusime ja vestlesime. Hih. Arvatavasti muutis päeva mõnusaks ka see, et ei olnud inkat ega vene keelt - ma olen nii originaalne. Igatahes ja siis teine mata oli vaba ja et me saime jälle saalis mikrisse laulda. See on nii mõnus, sesrt kõik kajab tagasi ja täna töötasid lausa kaks mikrit. See oli nii mõnus. Ainuke mure, et mu hääl hakkab suurema pinge peal lihtsalt iseenesest värisema/kärisema... läheb nagu ebakindlaks. See ei ole üldse hea.
Peale kooli läksime emaga šoppama.. Käisime kõigepealt AG-s ja seal oli hullult palju mantleid. Kevad/sügis. Positiivne. Ja siis me läksime PTA-sse, kus ema näitas mulle ühte tuunikat.. jätsime selle esialgu poodi ja homme ma tarin kellegi endaga kaasa ja me käime ka Bershkast läbi, sest seal oli odavalt neid.. Aladdini/jou-jou/india jne jne nimetusega püksid, mida ema ei osanud kommenteerida ja pluusiks peale tõi ta mulle ühe kohutava väljanägemisega pluusi ja see rikkus üldvaate ära.. nii et ma ei saanud korralikult otsustada.
Koju tulles jäin bussis magama.. magada oli nii hea. ja siis tulin jälle tuisus lugedes üle silla koju.

Pealkirjas kasutasin P lauluaforismide raamatukest:)