Friday, March 12, 2010

Avastasime Kaisaga, et mu peamine eneseväljendamise väljend on: wää-wää ja šwää-wää

Huhhuu.. vana lapsepõlv.. Jeh.. Nii naljakas.. ma hängisin leheküljle howrse.. ma ei mäleta sellest ikka mitte midagi. Nii naljakas. Nujah.. Igatahes.
Täna oli kohutav hommik - täis jooksmist. Ema pidi mu autoga Vaita viima, kuid auto jäi garaaži kinni ja nii ma siis jooksin bussi peale.. mul oli aega umbes neli minutit ja teekond on jala 10. Jooksin. Meeletult. Ja siis ma jooksin, kui ma bussist maha tulin ja siis ma jooksin kui ma teisest bussist maha tulin.
Koolis oli lebo. Kõik tunnid olid lebod. Mata töö oli veits imelik. Me tegime Liisaga koostööd kohati. Huhhu. Noja siis olid kõik teised tunnid. TEised tunnid olid lebod. Ma ei suuda midagi eriti kirjutada.. so i'm gonna hit the highlights!
Peale kooli läksime Kaisaga Kristiinesse, sest ta tahtis lõpukingi. Uhhu.. ja peale seda läksime Chili'sse sööma. Diilišus! Nelja-juustu pizza! Mm.. Igatahes mul jäi laulmine ära, sest Riina oli sutsu haige ja nii mul siis oli aega. Hiljem läksin ja köisin seal vanalinna ühes sellises boho-ehtepoest ka läbi. Ma oleksin endale ostnud sealt sõrmuse kui Annal poleks samasugust.. või vähemalt sama materjal ja tegumood. Uhhu.. siis ma käisin Virust läbi ja kirjutasin ühe pingi peal postkaarti, kui minu juurde astub üks mees ja ütleb vihasel häälel: Miks istute nii eraldi? Kas on mingi probleem! Kurat! see pink mahutab viis inimest, kuid siia mahub praegu ainult kolm! Mis mureks?! Kas te olete liiga paksud? Hõh! jne jne jne ta õiendas, et ma kohu iseenesest mõistetavalt polnud pingile istudes pugenud mingi naise külje alla Minul on vaja siin vb kokku saada! Ja ma ei saa minna teisele poole! Mul on vaja siin olla Kurat! Ta oli nii loll vanamees. Pärast kui ma ära läksin tuli tagantjärele tarkus. Loll mees! Miks ta siis sinna minu ja selle võõra naise vahele ei istunud?! SEE PINK MAHUTAB JU IKKAGIST KOLM KUNI VIIS INIMEST!! Loll mees.
Bussis sõitsin Jaanaga koos.. ta olevat eile väga randomli minu blogile sattunud. Nii lõbus. Ja siis me rääkisime sellest, et kui nõme on teinekord kaugel elada ja kuidas koolis kuidagi midagi.
Homme tuleb tegus päev ja juba täna õhtul on Eesti Laul 2010. Nägin Ringvaatest neid lavataguseid asju!! Huhhu ma .. ma armastan Ott Seppa ja Märt Avandit. Nad on .. geeniused. Geeniused ruulivad! Ja nemad on geeniused!
Haah! Nädalapärast on olnud juba WF ja kooliveeran on lõppenud!
Ma püüdsin, kuid ma ei suutnud jälle midagi oma kujunudsega teha. Ma ei oska. ei saa .. ei suuda.

Võeh.
Kõik.
G.

Thursday, March 11, 2010

Are you hypnotized by the secrets that you're keeping?

Kuidas see võimalik on? Ma pole käinud arvutis esmaspäevast saadik ehk siis 2 päeva ja mul on tunne nagu oleks möödunud terve igavik. Hah! Just mõtlesin, et hoian vahet et siis on parem tulla, et ma ei tüüta inimesi üle oma postitustega.. haha! Kui loll minust. Samas, kui nüüd mõtlema hakata on vahepeal olnud siiski kirjutamist väärivad kolm päeva (k.a. täna). Oeh jah.
Mis siis ikka.. teisipäeval oli kõige parem hetk see, kui ma läksin Õnnisele oma proosat lugema ja loen ja loen selles klassiruumis. Õnnis puhastab tahvlit ja kuulab ja üks hetk hakkab siis vaatama ka ja ma mõtlesin: Kui nüüd läbi saab, siis on midagi kindlasti valesti. Ja ma lõpetan ja peale pisikest pausi ütleb Õnnis: Sa lugesid nii ilusti! Kui vaid kõik oskaksid nii ilusti lugeda! ... Sa lugesid tõesti ilusti! Ja see oli nii hea tunne! See on nii hea, kui keegi ütleb midagi hästi sulle.. eriti siis, kui sa selleks veel pingutad.
Noja siis tuli kolmapäev. Kolmapäev oli lahe päev. Peamiselt, sest mul olid jalas mu lahedad püksid. Aga koolipäev ise midagi suurt ei sisaldanud. Nojah.. me kirjutsime kirjandit eriti halval teemal: Mida on andnud mulle reisimine? Üldse ei osanud. Teise kirjandikirjutamise tunni ajal läksin aga sinna deklamaatorite konkursile. Kõik lugesid maha. Ma ei lugenud. Kui žürii pärast otsustama läks ütles Õnnis, et äkki ma ei saa midagi, sest ma ei lugenud maha.. sest see oli ju ikkagist Ettelugemiskonkurss PÄRISELT?! Ma ei teadnud sellest midagi. Ma arvasin, et see on iga-aastane deklamaatorite konkurss, kus võib maha lugeda.
Nojah, enne kui žürii tagasi tuli olid aulasse tulnud ka Oss ja Ats. Nad tegid kõik Silvariga koos nalja ja ... olenemata sellest, et ma vahepeal aru ei saanud.. oli mul lõbus:D.
Ma sain teise koha. Sain teise koha ja siis olin täpselt bussist maha jäänud. Oss ja Silvar - kes planeerisid minna piljardit mängima - kutsusid mu kaasa. Läksime. Kaks džentelman'i avasid uksi ja pakkusid istet. EAT'i jõudes juhtusime kokku Atsi ja Annaga. Ats läks koju ja Anna join'is meiega piljardisse. Seal moodustasime tiimid ja mäng läks lahti. Pidin juba paar korda minema hakkama, kui mind ümber veendi ja öeldi, et ma läheksin järgmise bussiga. Ei kahetse. Mul oli tõeliselt lahe pärastlõuna!
Huhhu.. nii täna. Meeldejäävaim on jälle päikseline päeva lõpp. Suutsime füüsikaõpetajat veenda.. okei mis veenda! Ütlesime talle lihstalt, et meie klassivennad võistlevad praegu saalis, et kas tohime vaatama minna. Minge! Minge! Aga esmaspäeval teeme vot sellise ta näitas tööd töökese. Ja naeratas. Kõik läksid - koju.
Me läksime C-ga sinna Murimari kirbukale. Seal oli meeletult palju 80s asju! Lihtsalt MEELETULT! C šoppas nagu hull. Mina sain kõrvarõngad, püksid...(suviii) ja kaks pluusi.
Siis tulin bussiga koju ja bussis ning tuulisel teekonnal üle silla ma lugesin.. mm.. hea raamat!



"Forgotten the looming War. Forgotten the devastation he expected. Hope welled up in Rhett Butler like healing spring.
"My God." Rhett moistened dry lips. "She's just like me!"
His heart slowed. He looked away, smiling at himself. It had been long time since he'd made a fool of himself over a woman."
/lk 95 "Rhett Butler's People"/

Monday, March 8, 2010

Chop-chop.

Tänane hommik oli amazing! Lihtsalt vapustav, millise energialaengu võib saada sellest, et sa läheb õue ja tänavalambid ei põle ja eemalt metsaveerest paistab punast päikesekuma! Ohh! See oli nii meeldiv, nii hea .. Ma jalutasin bussi peale ja bussis ma magama ka ei jäänud, aga raamatut ka polnud, nii et ma siis lihtsalt chillisin ja sõitsin kooli. Linnas oli ka hea. Koolis aga enam nii hea polnud. Mul hakkas lõpuks pea valutama.. aga võib-olla oli see sellest "meeldivast kevadisest" tuulest.
Midagi meeldejäävat ei toimunud, kui välja arvata vb inglise keele lõpp, kus T-Man Liisa tunni viimase kahe minuti õnne-hõiske peale ütles, et kui me ei suuda quiet olla, siis hint hint hint meil on siin vabu laudu. Ja veel Atsi eriline naistevihkaja-karakter:))
Siis ma läksin IIti, kus ma sain kokku alati rõõmsameelse Marioniga. Me söime ja siis tagusime kaarte, koos vahepealsete tardi-naljadega. Mul on juba väikene foobia, et kui neid nii palju teha, siis karma hakkab bitchima ja meiega juhtub midagi ja me jäämegi tardideks. Õudne.
Laulma, ja peale seda kodu! Ma läksin marsaga ja.. kuna mul oli kümme minutit aega läksin ma Solarisse. Nii. Seal toimus minu päeva suursündmus.
Nimelt, ma astusin uksest sisse ja otse ees.. seal esimese korruse rõdu äär oli ääristatud inimestest. Kõik vaatasid alla. Ma läksin ka sinna suunas ja siis niitis üks mees mu jalult maha ja ulatas mulle tulbi sõnadega:Head naistepäeva Solaris-keskuse poolt! SKOOR! Sain ka siis täna ühe lille (Okei.. hiljem tuli veel üks teine mees ja andis mulle teise tulbi veel:)) Igatahes, siis ma läksin sellele reelinguäärele ja vaatan alla. ILGE MASS! Vaatan paremale ja näen telekaekraani, kus peal on Alexander Rybak. Vaatan uuesti alla ja seal see verinoor südametemurdja seisab. See ilge mass rahvas koosnes peamiselt autogramminäljas tiinekatest, kuid seal olid ka mõned +15 inimesed. No ma nihkusin siis veidi edasi ja kuna mul oli kümme minutit aega otsustasin seda kuulsust vaadata ja imeda endasse temast niipalju, kui distantsilt võimalik. Vahepeal ta vaatas ka otse ja kaugemale, siis nägin ka tema nägu.. peamiselt kuulus mulle aga tema peanupp ja mingi varjund näost. See mass oli niiivõrd suur, et mul hakkas temast kahju, ta kirjutas igale inimesele ju eraldi autogrammi ja see mass ei olnud lihtsalt suuremat sorti punt inimesi, mida turvamehed piirasid, nagu mulle alul tundus, EI see oli meeletu hulk rahvast ühe inimese kohta, mis veel hargnes edasi vähemalt 7 meetri pikkuseks järjekorraks.

Aga.. Over and out!
Head naistepäeva kõigile!