Friday, March 19, 2010

I don't even wanna know.. Okay.. actually I do.

kodukodukodu ja vaheaeg! Viimaks. Mitte kedagi pole MSN-is. Kõik on kas kusagil ära või Anna sünnipäeval.
Täna oli WF. Huhhuu. Hommikul läksin kolmandaks tunniks kooli. Assaku juures jooksis Vaida marsa uksest sisse Annabel. Linnas saime Marioniga kokku ja Marion tegi Annabelile kakao välja ja ma ostsin ka kakaod ja siis me läksime kooli. See kakao oli jube mõru.
Koolis me jooksime üles. Olime hiljaks jäänud ja me janunesime etiketiõpetuse järele. Esimesele korrusele jõudes pidime pettuma. Õpetajat polnud. Me siis istusime ja läksime sööma. Nuja siis hakkas kirjandus, kus me arutasime seda klassidenädala oma kava, et mis ja kuidas. Idee on igatahes väga hea ja teostatav. Nuja.. siis saigi koolipäev otsa. Sai otsa! Kõik. Vene keel jäi ära ja inkad ka. Me käisime käsitööõpetajat noomimas ja siis läksid teised ära. Mina jäin kooli, sest mul oli pmst ainult tund aega aega. Ma hängisin mööda koolimaja ringi nagu üksik hunt ja siis lõpuks maandusin Õnnise klassi. Ta oli seal ja nii ma siis seal hängisin. Ta luges J. Niidud'e luuletusi.
Siis hakkas kogu see WF trallallaa pihta. Laulsime hääled lahti. Siis saabusid K ja P, mu ema ja C ja Kätu kaa. Siis hakkas peale. Ma olin kolmas esineja.
Niipalju kui inimene ise kuuleb end laulmas.. see oli kohutav. Mu hääl kogu aeg värises ja see ka kärises. Ja mul oli vaja nii mitmele asjale kontsentreeruda ja uhh. Pahasti läks ühesõnaga minu arust. Istusime ülejäänud kontserdi ära ja siis tuli autasustamine. Väikesed ja siis meie vanuserühm. Ma olin täiega imestunud, kui nt Eliise sai ainult eripreemia. Ta laulis nii ilusti! Siis anti kolmas koht.. ja selle sai Kärol! nuja siis ma nägin kuidas üks autasustaja võttis minu nimega diplomi ja pani esikoha asjad ühe teise diplomi peale ja ei pidanud olema raketiteadlane, et aru saada, et ma sain teise koha. Siis mind kutsutigi välja! Novot! Ei läinudki halvasti! Mul oli täiega hea meel! Nii oosm-poosm. Kaspar B klassist võitis. Igatahes ma olin tulemustega väga rahul. Kuigi ma just kulutasin ära oma eelmise aasta IIkoha laseringi kinkekaardi.
Siis me läksime emaga poereidile ja tulime koju. Nägime ka Ülemiste järvel lennukit.


"You gave nothing and I gave it all.. "
/Lenka - "Bring Me Down"/

Thursday, March 18, 2010

Is there a tumour in your humour?

Kõigepealt õnnitlused Hannaliisile, kes oli Teen Vogue's. Nii oosm!
Koolinädal on olnud huvitav.. Teisipäeval me vaatasime Bio everlasting treilerit, mis saab siis kui inimesi enam.. pole.. lihstalt pole. Huhuu ja kolmapäev oli killer. Lihtsalt loll päev. Mõnus oli see sellepärast, et midagi pmst ei pidanud kaasa võtma ja kolmes tunnis me vaatasime filme jne. Kuid siis. Peale biod(see on viies tund) läksime Aigariga hääli lahti laulma. See tehtud.. skippisime lihtsalt kaks tundi, sest me ootasime, et millal bändiproovi saab. Pmst nende kahe tunni jooksul ei saanudki! Me lihtsalt passisime tühja ja vahepeal käisime vestlustel. Vestlustest niipalju, et ma sain meie kooli sisse, istusin terve aja suu kõrvuni ja rääkisin, et kõik on hästi ja et jään JWG-sse.Noja.. siis ootasin seda bändiproovi veel. Kui kell sai kolmveerand kolm liitus minu ootamisega ka P, kellega ma pidin poodidesse minema. No kokkuvõttes see jäi ära, sest kell lähenes juba neljale ja tema pidi minema ära. Lõpuks sain laulda.. Ueh. Koju jõudes ma jõin apelsini teed. Eksootiline.. meil on kodus praegu mingi head teed, sealhulgas ka mangoteed. mm. Noh ja siis ma istusin seal oma toas.. oma mõtisklustes ja ei raatsinud telekat tööle panna.Täna oli nii naljakas kohati koolis et mine hulluks. Kaks peamist situatsiooni: 1) Kõik suutsid C peaaegu uskuma panna, et A.H. Tammsaare tähistab Anton Hellen Tammsaaret.
2) Geograafias.. Geos oli lihtsalt naljakas. Kuni hetkeni, mil pistelises kontrollis oli minu vihik üks väljavalitutest. Õnneks oli kerge teema ja ma kritseldasin ruttu suhteliselt loogilised vastused.
Füsas vaatasime minngit filmi hiljem tuli välja, et olime seda juba vaadanud ja ma lasin jalga.
Ma sain Kätuga kokku. Läksime Vapianosse ja sõime ja rääkisime ja temaga on nii hea rääkida. Lihtsalt amazing. Ta on nii tore ja abivalmis ja .. oeh. Vahepeal mul oli tunne, et ma nagu koormaks teda oma juttudega. Ikkagist. Ta on meeletult tore!!
Vahepeal liitus meiega ka C. ja peale seda kui ta ära läks läksime ja hängisime all ja sõime Vapianost võetud kummikomme. Mmm! Igatahes seal all oi mingi meeletult palju noori chillereid, kes kõik teadsid teineteist. Vaheapeal nad kadusid ära ja siis tuli alla üks neiu, kelle nägu oli täiesti verine. Ta nina jooksis meeletult verd. Mõni aeg hiljem tuli ka ülejäänud hunnik alla ja me kuulsime kaugusest, et see tüdruk oli peksa saanud ja et nüüd tuleb kiirabi vms.
Kodus ma sain ka sellelt sarjalt Klass: Elu pärast kirja tagasi. Mind oodatakse massistseeni 27.märts, kella 18:00-20:00. Nii huvitav! Kuid samal päeval ja ajal on C missivõistlus. Uhhu!! Huhhu!!
Homme on aga WestFest! Nii oosm! Ja homme on ülilühike ja lebo päev.
Kaunist õhtut ja viimast koolipäeva!.

"Rhett Kershaw Butler put his arms around Scarlett O'Hara Hamilton and pressed his lips to hers. Her lips felt melt and awaken to his kiss.
He would never get over her."
/
lk 226 "Rhett Butler's People/
Punkt!

Monday, March 15, 2010

Toit lüpsab (raha).

Nädalavahetus oli nii mõnus. Ma läksin laupäeval linna ja siis seal ma sain Baltas kokku päikeseprillide taha varjunud Kaisaga. Läksime täikale. Ma sain kaks sõrmust.. kahjuks jättis loll Getter ühe kleidi ka sinna maha.. ma mõtlesin, et tulen lõpus, ostan ära.. ja mis siis sai? See letipidaja oli juba lihtsalt ära läinud.. kui loll! Huhuu. Siis me läksime Virrrrru ja ostsime mulle Laseringist Inglorious Bastards'ite DVD!! MM!! Siis minek Boheemi.
Boheemi ees ootas juba P. Läksime sisse ja tuli ka Anna ja me tellisime. Kui meil juba toidud käes olid siis tulid ka C ja L. Nii me siis istusime. Kõigepealt lahkus P ja siis C ja L. Me jäime kolmekesi veel sinna, sest meil oli kinoni aega. Anna vaatas koguaeg menüüd ja soovis, et keegi temaga kahepeale midagi koos ostaks.. lõpuks andsin ka mina alla.. veel üks kanawrap. See oli lihtsalt deliiiišus!! Ma ei hoidnud ka ennast kokaga tagasi.. tellisin kogu aeg juure. Lõpuks oli arve suur. Üpris suur. Meeldiv.
Siis me läksime kinno Liigaastat vaatama. See oli selline tüüpiline romantiline komöödia.. kuid mind võlus seal see mees. Igatahes. Mind ajas vihale selle filmi lõpp.. sest okei see film oli lääge ja imal ja tüüpiline.. kuid ma nii lootsin ühe lõpu peale.. mida ei tulnud! Täitsa lõpp! Ja see suutis ikka lõpuni välja tüüpiline olla! Kui tüüpiline!
Siis me läksime Kaisaga Kaisa juurde. Teepeal käisime poest läbi ja siis istusime 20A peale ja suundusime Laagrisse. Kaisa juures hakkasime süüa tegema. Okei.. K tegi süüa. Mina olin DJ. Nostalgitsesin ja kuulasin suve lemmik-laulu, mida ma pole siiani tõmmanud... nüüd tõmban. Igatahes, kui makaronutškid valmis said käis taustaks James Blunt ja kui söödud saime hakkasime tantsima. Oo!! See oli nii naljakas. Lapsepõlvenostalgia BlackEyedPeas käis ja meie tantsisime nende võrratu lüürika järgi. See oli lõbus.
Kuna meil juba tantsumeeleolu oli alustasime filmide vaatamist Mamma Mia'ga. K hoidis kahe käega peast kinni, sest see oli tema meelest kohutav:)) Mis seal's ikka. See ongi tüüpiline roosa muusikal. Siis võtsime ette Vääritud Tõprad. Selle filmi lõppedes oli emotsioon hoopis teine. See on ikka võrratu!! Ja siis.. kui kell oli juba kusagil pool kaks tuli Babel. See oli kohati nii venitatud lõikudega et fuuh! lihtsalt.. venis. Kuid siiski.. selline huvitav, kuid selline, mida tuleks vaadata siis kui ei ole unine. Sest lõpuks.. kella viie ajal vajusid silmad ikka täiesti kinni.
Hommikul.. ma läksin kella 13 ajal ära ja kui ma koju jõudsin ja oma tuppa astusin põrkusin tagasi, sest Kaja(peretuttav) oli oma perega meil ja ta oli oma massöörilaua minu tuppa üles seadnud ja seal ta siis töötas mu emga kallal. Pärast sain ka mina massaži.. See oli niiiiii hea!
Täna oli imleik koolipäev. See oli esiteks ülilühike ja teiseks oli mul füüsikas nalja nabani, nii et juba see fakt, et ka C'l oli minuga koos naljakas oli meeliülendav, sest tavaliselt ma irnun ise paar minutit ja siis.. C vaatab mind tülpinud ilmel ja ma pean lõpetama. Aga võib-olla ta tegi ainult näo et tal on lõbus ja teeskles, et ma ennast halvasti ei tunneks.. never no. Haha.
Igatahes siis me läksime.. mina, Nele ja Anna(9b klassist) sinna teadmiste viktoriinile Radissonis. Üks beekas tuli veel ja selline see meie neljane meeskond oli. Pmst.. see koosnes viiest osast.. see viktoriin. Mina tegin kaasa ainult osades, kus olid ajalugu, eesti ja inglise keel. Ülejäänud kõik lahendasid Anna ja Nele.
Sealt ma jooksin laulma, et oma WF laulu läbi proovida. Noh.. tuli ilusti.
Nüüd ma olen kodus ja kuulan mingit kohutavat lauljat, kellest K mulle saatis:
Florence Foster Jenkins (July 19, 1868 – November 26, 1944) was an American soprano who became famous for her complete lack of rhythm, pitch, tone, and overall singing ability.

"Now, every stroke of pistons, every turn of the driving wheels brought Scarlett closer. The engine's rumble echoed in Rhett's heartbeat. Faster! Faster!
Every other woman, every other previous passion was lifeless by comparison, yet Rhett had never told Scarlett what she meant to him. He'd jibed. He'd hidden behind false indifference.
'Damn coward,' he whispered."
/
lk 185 "Rhett Butler's People"/