Keerutamine on rõve, äkki katsute imelikult.

Ohhoo.. Eile hommik oli udune ja pilves. Koolis oli pikk ja mannetu. Õudne. Tahtsin sealt ära. Fuhh.. Aga peale kooli läksin Anna, Annabeli, Merelle ja Atsiga EAT-i. Ennem käisime (v.a. Ats) Bristost läbi ja ostsime võileiba. Mm.. See oli maitsev! EAT-is istusime ja sõime ja siis ma läksin laulma.
Ma olin olnud paha laps, sest ei olnud oma laulu kuulanud ja ma ei olnud seda kunagi ennem kuulnud (jutt käib ühest Beatles-ite laulst) . Riina õpetas selle mulle ruttu selgeks aj siis tegime kitarriga proovi ja siis ma juba läksingi ära. Plazas sain Annabeliga kokku ja ostsime piletid ning läksime üles. Natukene oli aega ja siis hakkaski film.
See oli hea film. Mul oli kohati võimatu seda vaadata, ilma et peas käiksid mingid vampire jokes. Kohutav. Aga film ise oli väga hea. Lõpp oli ootamatu, tõesti oli, aga mul on hea meel, et see niimoodi lõppes, sest muidu oleks ehk olnud liiga läila? Lõpus tuli välja ka pealkirja mõte, et remember me. Filmi moto oli : "Everything you do in life will be insignificant, but it's very important that you do it, because nobody else will"
Peale kino ruttasin koju ja õhtul vaatasin emaga kontrastik "Brünot". See film oli õudne! See oli sick sick sick! Meeletult sick! Võeh..
Õhtul hakkasin pidama filmipäevikut. Mul oli juba tükk aega see mõte olnud, kuid ma polnud selleni jõudnud. Nüüd eile tegin algust, sümboolne ka ju veidi, sest eilsest saadik on mul rahakoti vahel juba kaks kinoklubi kaarti:))!

Täna hommikul magasin kella kümneni. Sõin ja siis käisime emaga raamatukogus. Ma ei suutnud valida raamatut, seda eesti uudiskirjandust. Lõpuks võtsin raamatu "Kirjaklambritest vöö."Kui me selle nüüd päeval lahti lõin tuli mulle peale okserefleks. Umbes kolmas lõik algab niimoodi: "Kati pesi hambaid ja vaatas ennast peeglist. Ta nägi välja vanem, kui 16. Ta tegi ise kõik selleks, et näeks, sest siis ta saab poest osta asju, mida nii noorelt ei saa. Ta keha oli keskmine. Ja see teda häiris, sest see oli keskmine " Fuhh.. Ma tunnen, et sellest tuleb migni mõtetu noorsooromaan.. mis ongi sisuga ma vihkan oma elu oma ema oma isa oma kodu oma elu jne jne jne.
Kodus ma hakkasin mässama oma kiviaegse õmblusmasinaga. Tegin ühe oma seeliku kitsamaks. Selleks kulus kaua aega, sest see õmblusmasin pani kohati näkku, kuid lõpuks sain hakkama!! Ma olen uhke! Päeval panin tõmbama filmi "Little Ashes" ja tegin veel süüa ka. Hea toit oli. Tõesti oli. Mul tulid üle pika aja makaronid välja. TAvaliselt ma nagu feilin. Teen pudru vms. Noh, igatahes Liisa helistas mulle õhtusöögi ajal! See oli nii vunksu täis kõne! Lindi kutsikad! ohh.. see on nii lahe. Ta näitas neid mulle ka veebikaamera vahendusel. Sellised armsad vorstikesed! Tõesliselt lahe. Viimaste andmete järgi pool tundi tagasi oli neid neli, kaks poissi ja kaks tüdrukut.
Ma lugesin ennist ühte msn-i vestlust, mis toimus päev enne Kätu üllatus-sünnipäeva. See oli nii naljakas. Ats oli selline killumees ja C naeris kõht kõveras (tean seda, sest ta mainis seda mingi kolm korda). Ohh.. see oli nii naljakas. Tõesti.
Nüüd aga õue minek. Fototuhin tuli peale.

Ats ütleb:
keerutamine on nii rõve, äkki katsute imelikult
Ats ütleb:
su perek.nimi on ka nüüd kabi getter kabi
Ats ütleb:
Kas tohin teid juhatada vestibüüli, madame Quetter? Samas.. Ma ei ole seda väärt. Aga samas. Ka olen. Heheheheh..

Tuvidele mõjub ka NATO

Päev enne tänast(Ma ei taha alustada postitusi kogu aeg sõnaga "eile") hommikul tulin ma bussi pealt maha. Oli Hobujaamas ja vaatasin Vanalinna poole. Milline meeldiv päikesepaiste! Nii ma siis otsustasin, et suva see buss.. niikuinii jõuan liiga vara, lähen jala! Mõeldud tehtud! Ma jalutasin mööda Vanalinna ja mööda väikeseid tänavaid, kuni jõudsin Vabakale. Läksin üle vabaka. Ronisin treppidest üles, veelkord üles, Vabaduse risti tagant mööda... veel üles ja siis jalutasin kooli poole. Läksin ringiga. Läksin Toompeale, sealt mäest alla ja kooli juurde. What a wonderful beginning for a day! Ooo.. see oli nii hea! Selline tunne, et tšakrad on vabad jne jne. Never mind.
Ohh ja täna. Täna hommik oli vastupidiselt vihmane ja selline hall. Kool oli üksluine. Muidugi minu lemmiktund oli täna inglise keel! Lihtsalt vapustav! Tegime neid harjutusi meeeeeeeeeeeeeeletult kaua. No ja kuna me oskame seda teemat, siis ega me midagi ei kirjutanud. Lihtsat... istusime ja kui T-man meid küsis, siis ütlesime koha pealt ja õigesti! Nii me siis istusime ja jutustasime. T-man ka muidugi lasi meil neid ülesandeid terve igaviku teha. Nojah. Geograafia töö sain ma nelja! Damn it! Mul jäi pooooooool punkti puudu ja seda seetõttu, et mul oli vihikusse kirjutaud valesti. Liisal ka.. Sadness. Tegelt pole otseselt sadness.. on rohkem disappointmentness. Matemaatika oli nagu ultimate-brain-hour! Ja füüsika. Füüsika oli .. füüsika.
Peale pikka koolipäeva läksin ma TIK-i ette, kus sain kokku Kätliin "Olavi" Lemberiga. Mõtlesime tükk aega, et kuhu minna ja lõpuks jäime otsusele, et lähme Kohvik Narvasse. Istusime trammi peale ja sõitsime. Hobujaamas.. pidime ühe peatuse edasi sõitma veel, kuid siis mulle koitis, et peaksime seal maha minema. Kätu jõudis.. mina jäin trammi. Saime siis hiljem uusti kokku kohviku ees. Läksime sisse.. Seal on niiiii palju häid saiakesi ja kooke ja mmm!! Istusime maha ja nosisime. Maitsev. Kõik oli niiiiii hea. Me istusime.. jõin kohvi ja nautisime üksteise seltskonda.
Siis läks Kätu bussi peale ja mina oleksin äärepealt oma bussi pealt maha jäänud, kuid tuli välja, et see hilines. Bussi oodates lendas järsku meeeeletu parv tuvisid minust üle ja kõik maandusid seal lähedal ja siis olid ja nokkisid ja siiiiis.. Siis tõusid uuesti lendu. See oli nii koomiline. Bussis ma magasin.
Koju jõudes tulin ja lugesin oma raamatu läbi. See lõppeski nii nagu ma kartsin. Lihtsalt väga random. See oliginnagu lihtsalt võestud nagu üks aeg mingite inimeste elust ja lõppes ka nii mingi ajahetke peal ära. Mitte midagi lõplikku..
Arvutisse tulles mind tabad sokk.. et Oskar või Juhan või kes iganes ta nüüd on lõpetab blogi. Ülde kõik on mignis imelikus meeleolus. Kätu oli väike päike täna. See oli tore.
Mul tuli eile õhtul tahtmine Annabeli pildistada. Kunagi teen selle teoks.
Igatahes homme lähme Annabeliga Rob Patsi vaatama. Grreat? Right?:))
Ja homme on inkas lugemiskontroll!! I can't wait! Ma nii tahan oma raamatust rääkida, sest see on lihtsalt nii hea!!

i quit
ma lähen pausile.
im not that suit
inspiratsiooniga sõitsin karile.
/Juhan Niidud/

Why d i d I even ask?

Mm.. teisipäev. Homseks pole mitttte mitte mitte midagi õppida. Imelik päev on. Tõesti on. Jälle üks spontaanne kinokülastus.
Hommikul oli külm. Üldse on külm viimasel ajal. Ma sain eile oma lahedad nuga-kahvel-lusikas kõrvarõngad kätte. Need on oosmid.
Oh.. koolis oli ma ei tea pikk ja veniv ja see lõppes kehalisega, mis oli õues! See oli õues! Me jooksime kõigepealt staadioni ringi ja siis hakaksime jalkat mängima. Meeskonnad kolm kolme vastu. Grreat! Mingi hetk aga hängis Heidi ühe GAG meesõpetajaga kelle poisid olid ka tunnis. Tehti ettepanek poisid vs tüdrukud. Genius! Mängisime. Esimene lahtimäng - meie värav! 1:0. Lõppes aga 3:1.. posid võitsid. No wonder onju? Peale seda läksime P'ga Shnelli ringe jooksma. Pidi aga vahepeal mingi ringi tegema, sest lihtsalt tee oli üleujutatud. Tallas olid augud ja igal pool oli sopane.
Peale jooksmist läksime kooli ja seal P juurde. Piia juures ruttu-ruttu sõime ja siis läksime kinno. Vaatasime üdinisti geifilmi "I Love You Phillip Morris" it had a lot of gay scenes. Igatahes. Mulle tuli alles lõpes meelde, et see on ju tõestisündinud lool põhinev film! Täiesti hull! See oli ülemõistuse. Vahepeal oli igav, siis oli komöödia ja siis lõpp oli ületwisted. Lihtsalt mine metsa! See mees oli nagu geenius. Ma guugeldasin teda - ta IQ on 163. Igatahes ma otseselt ei soovita seda, kuid lihtsalt selle filmi võiks vähemalt ära näha. Armastuse nimel ollakse kõigeks valmis.
Täna on mul pedometer ka peal. Praeguseks on samme astutud 18204 ja see teeb 10,92km. (Täna oli ju kehaline ka:D)
Kodus ema näitas mulle ülikhuule pilte Islandi tuhahunnikust ja vulkaanist. Lihtsalt amazing! Pilt on üks mu lemmikutest, mis seal üleval on.
That's that then.
Punkt!