I just like to dream..

Terve pühapäeva mu lihased valutasid. Kohutav. Igatahes ma niitsin muru ja küpsetasin kooki, mis ei maitsenud üldse hästi.
Ma just ennist sõin nussasaia.. mm... tahan veel.. pean saia järele minema. Mmm.. maitsev. Mulle meenus praegu seik suvest, kus Silvar sõi bussis vääga paksu kihiga nussasaia.. õõh.. sel hetkel tundus selle söömine mõeldamatu, sest õues oli ju niiiniiiniii palav, et ma ei tahtnud eriti midagi süüa. Nii.. igatahes igatahes.
Ahjaa eile õhtul vaatasime emaga uut sarja "ENSV" ja filmi "Punane elavhõbe" . Esimene oli väga hea.. teine.. mitte just kõige parem film. Hästi plaju oli selliseid WTF?!-momente, kus tegijad said arvatavasti aru, mis toimus, kuid vaataja mitte.
Homseks oli ainult mata õppida. Üleüldse kool läks täna üllatavalt kiiresti, kui välja arvata mõned tunnid. Nagu näiteks.... hispaania keel. Täiesti lõpp! Õpetaja rääkis Hispaania ajaloost ja mingitel hetkedel ma jäin mõtlema, et "woow.. kuidas ta jutuga siia jõudis?" sest vahepeal nagu mõtted uitasid ja ma väga ei keskendunud ta jutule. Silmad kipitasid ja neid kinni panna oli niiiii mõnus. Kahjuks see polnud valikute seas.
Ma arvan, et päeva tipphetk oli see, mille järgi ma saan olema oma vene keele rühmas "Getter - see tüdruk, kes tooli pealt alla kukkus". Nimelt ma rääkisin Caroliniga ja hakkasin tooliga küljele kalduma, et paremini kontakteeruda. Ma ei pannud aga kanda korralikult maha ja ei hoidnud just korralikult kinni kusagil. Järgmine hetk ma olingi potsti! maas. Ohjah..
Aaa!! Ja täna muide jagati meile meie isandad ära. Ja räägiti, et reede tuleb olla kell 6 koolis ja seljas punased, oranžid riided ja ja.. ujumismüts ja minu isand Tanel kirjutas mulle kirjas, et ma pean endale ahelad ka külge panema. Jep.. Ma isegi ei tea, kas mul on ahelaid..oh wel.. see saab igal juhul lõbus olema ja ma juba väga ootan. Pealegi, jääb siis ju reedel keemia ära!! Wohoo!!
P.S. Me võtame kodus see laupäev kartult.. Ma ei usu, et keegi üleskutset tõsiselt võtab, kuid võite alati appi tulla:)!
Peale kooli ma sõitsin trolliga Kaubamaja juurde ja sealt jooksin terve tee isa töö juurde. Haarasin oma fotokoti ja jooksin bussipeatusesse. Kogu asi võttis aega 6 minutit. Damn! i'm fast! I'm on fire!!!
Kohutav. Igatahes bussi epale jõudes leidsin ma sealt eest Kaspari ja me tegime koos matemaatikat. Jejee. Koju jõudes ma haarasin kohe fotoka ja tegin kõige lameaasima klõpsud üldse ja panin ühe pildid ka fotoblokki.. kui lihtsalt sisseõnnistamiseks.. i haz a camera!!
Ma olen selle sissekande ajal käinud paar korda vanaisal abiks. Ta paneb mu tuppa nüüd uut antenni, et ma teleka tagasi saaksin. Ma olen juba nii harjunud, et seda pole, nii et tundub kohe imelik.. miks seda vaja? Seal võiks TV6 ka olla.. aga pole. Mõni teine eesti kanal võiks hakata ka Family Guy-d laskma. See oleks züper!
Ma ole viimasel ajal taasavastanud ühe laulu.. Jem - Flying High.. see on lihtsalt züperb!

Kell 17:57
Mul on nüüd jälle televiisor. Jeje.

She has danced into to the dangerzone, where the dancer becomes the dance...

Uouu see on olnud tegus nädal! Alustades kooliga ja lõpetades tantsimisega.
Ma olen see nädal iga päev kell 5:45 üles tõusnud ja õhtu kell pool kümme magama läinud, sest pole midagi paremat teha. Kool on olnud suhteliselt okei.. inglise keele süvaõpe, ülerahvastatus ja fakt, et ats mu hispaania keeles hätta jättis (st. ma pean seal aigariga istuma) olid ainukesed morjendavad asjaolud. Uusi inimesi on nii palju. Ikka väga palju! Iga tunni alguses käib tormijooks kohtadele. Enamusjaolt on mul vedanud. Paar korda on untsu läinud ja nt ajaloos ma ei saa plaanitult piiaga istuda, sest kõik jooksevad sisse ja pingid täidetakse üksikult. Lisaks tunnen ma ennast ahistatult, sest meid on nii palju! Kohati on tunne, nagu ma ei oleks oma koolis.. vaid kuskil mujal, ise uus õpilane.
Nii palju ained on, kus on tunne, et okei ma hakkan pingutama ja.. neid on liiga palju ja suure tõenäosusega löön ma lõpuks osadele käega.
Smäg!
TÄNAAA!!
Hommikul ma tõusin üles ja siis .. siis ma vaatasin, et ma jõuan bussile, millega täiakle minna. Läksin täikale. Mu leiud oli kaks pluusi ja neli postkaarti. Ma lasin üe vanatädikese üle, öeldes, et ma tulen hiljem tagasi. Ei läinud. See pluus oli liiga kallis.Peale seda ma läksin isa töö juurde ja sisi sealt Prodance-i.
Ma tahtsin minna contemporary proovitundi, kuid kui siis tantsimine pihtsa hakkas avastain, et olin tulnud liiga vara ja tantsisin ragga't. Uouu see oli raske. Nii impulsiivne ja kiire ja võeh! Vääga keeruline. Kui peale seda hakkas contemporary tundsin end kodus. See oli nii chill ja hea. Treener oli ameeriklanna ja rääkis inglise keeles ja trenn oli khuul.
Siis mul oli tund aega pausi. Tsillisin isa töö juures ja läksin tagasi, et süüa ja siis tantsida contemporary jazzi. Soojendus oli nii raske. Nagu füüsiliselt keeruline. See väsitas ikka täiega ära. Ja kava oli jälle nii osm.. tundsin ennast oma nahas hästi. Aga peale trenni ma olin läbi ka..
Igatahes, hakkan ma nüüd iga teisipäev ja neljapäev tantsima contemporary jazz'i. Jei!
Nii ja nüüd üks päeva parim uudis: mu fotokas on valmis! Jeeeeeee! Ma saan selle esmaspäeval isa käest kätte!
Kaunist õhtut!

No regrets, they don't work. No regrets, they only hurt.

Täiesti hull.. Võtan lahti Bloggeri ja siis kõik postitused, mis paistavad sisaldavad ühte teatud sõna, mis algab k-tähega.
Mina ei peatu veel tänasel, vaid ennem liigun eilsesse.
Eile sai siis nii, et kuna oli viimane vaheajapäev saime väga mitmekesi kokku ja läksime linna. Muidugi oli augustile kohaselt kohtumispaigaks Kohvicum. Kui viimaks ka Ats kohale jõudis pidime siiski veel ootama, et Marion väga aeglaselt oma tee lõpetaks. Selle vahepeal saime kõik teada, et Ats ja Marion abielluvad ja ootavad last..... jälle. Seal peatuspunktis me arutasime ka seda, et Pen-duulum ei tulegi Eestisse. Kahju.. kuigi see mind, eriti ei kõiguta mulle siiski meeldis see nimi - Pendu(uu)lum.
Ohh igatahes, siis me läksime üheksakesi Pizza Grandesse ja sõime. Mina, Piia, Kaisa, Merelle, Marion ja Roosi tellisime kõik koos suure Legopizza. Anna, Annabel ja Ats (kolm A-d) tellisid mingi muu. Igatahes. Peale seda läksime ka sealt ära ja ei teadnud kuhu minna.. Õues ei tahtnud olla, kuid koju ka ei tahtnud minna. Siis vaatas meile vastu Keramiks(x) või Katusekohvik orsth. Läksime sinna ja tsillisime seal veel paar tundi. See oli täiega tore. Ja asi, millest ma vist terve suvi kõige rohkem puudust tundsin oli Atsi huumor. Tõsiselt. Nii hea ja kodune tunne oli.
Ahjaa! Ja Anna teatas meile ka oma suurt uudist. Ta on nüüd higher-level-shit seoses PÖFFiga. Ma ei viitsi seda seletada.. Uurige ise ta käest... kui ta juba rääkinud pole. Ikkagist Palju õnne! :D
Noja lõpuks me läksime ära ja kui me (mina, P, K) kolmekesi liftiga alla jõudsime olid kõik juba oma teed läinud.
****

Ma ei jäänud täna öösel magama kuni kella poole üheni. Jah, ma tean, et minust on hullemaid juhtumeid, kuid siiski. Asi polnud mignis ärevuses, pigem mul ei tulnud lihtsalt und. Äkki mu alateadvus oli närvis.. et "k" algab orsth?
Hommik hommik hommik. Panin riidesse, sõin ja siis mu kullakallis emme viis mu autoga linna. Korjasime tee pealt ka mingi nõmeda A-ka peale (ma pean nüüd harjuma a-kaid sõimama. Jube imelik on) ja siis me läksime kooli.
Läksime klassi, bla-bla-bla... vaatsin oma päevikut ja see oli kuidagi jube imelik. Asi oli selles, et kõik ääred olid teravad ja päevik ise hästi korralik. Siis oli aktus. Siis oli kohutavalt pikk klassijuhatajatund. Aimla on imelik. Tund oli mõtetu. Okei, mitte päris mõtetu, kuid viimane (pool)tund oli ikka päris sisutühi.
Siis läksime mina, P ja K Viru keskusesse, kus Piia tahtis meile oma kella näidata. Siis Kaisa läks ehteid valima ja mina tiimarisse ja siis lõpuks me läksime sealt ära ja nägime poole tee peal ukse poole Annabeli, Merellet ja Roosit. Nad kõik otsisid kohta, kus teha uut õpilaspileti pilti. Fotoluks oli 100.- ehk siis.. kallis. ma helisatsin oma sia töö juurde ja tuli välja, et seal on normaalne 60.-. Viisin nad sinna ja tõin seega isale kasumit. Kas ma pole mitte hea tütar?
Siis meie teed läksid lahku ja olnud öelnud: "Näeme homme!" läksime laiali. Mina, P ja K läksime aga Stockmanni 5th Floori kohvikusse Chai'd jooma. Piial olid mingid kupongid. Igatahes. Istusime seal ja rääkisime juttu ja jõime Chaid.
Siis läksime mina ja Kaisa Maximasse. Ma tahtsin vihikuid. No mina seal ei leidnud lahedaid vihikuid. Kaks tükki ostsin ja.. ja ma ostsin Cocat.

Terve suvi. Terve suvi olen ma ostnud cocat, lootuses üks kord vähemalt võita uus pudel. Ja nüüd viimaks! Õnn naeratas!!!! Jehuu!! Ma hüpapsin tänaval, kui ma oma korgi alla vaatasin! Jejejee..

Tagasi nüüd tegevustele. Läksime Kaisaga uuesti mu isa töö juurde, sest ma polnud oma pilte veel uueks õpilaspiletiks kätte saanud. Ega ma sel korral ka saanud. Läksime siis RR-i ja ma vaatasin Carolini selle kuu Anne&Stiil-is. Pildid olid khuulid.
Siis ma šoppasin endale vihikuid ja siis ma saatsin Kaisa bussi peale.
Sain emaga koju. Käisime uuesti mu isa töö juurest läbi ja ma sain pildid ja isalt komplimendi:)
Kodus. Kodus ootasime veidi ja siis tuli mu tädipoeg Karl. Sõitis kohale oma uue Kia Souliga, mille ta võitis kui oli joonud Starterit ja siis mingi kupongi ära saatnud. Oo.. see oli lahe auto! Nii kõrge ja ilus. Ja taga oli veel kolm kasti Starterit ka. See ahvatles mind kõige rohkem, kuid auto oli ka siiski megamegamega lahe!
No ja siin ma siis nüüd olen. Homme tuleb kell 5:45 jälle tõusma hakata. Fuih! Agaaaa siiski.. alati on ju nii, et

kõik on uus
septembrikuus!

Ma veidi ootan seda hommikust bussi peale mineku jalutuskäiku. See on alati mõnus... kui juhuslikult rõvedat ilma pole.
Kas ma pole mitte loogikageenius?
Ma tegin ülilaheda pildi"tuuningu." Hihi.
Kõike kaunist!

Pealkiri:
/Robbie Williams - "No regrets"/