Fortuuna on minu vastu.... täna.

Ma ütleks, et tänast päeva ma ei sildistaks kui maailma parim päev. Ei. Täiesti vastupidi.
Hommik algas uniselt ja ma läksin kooli. Jes. The ordinary. Siis oli kool ja vahetunnid me Liisaga veetsime Õnnise juures, seal on tore. Minul. Liisal läheb vahepeal nägu kortsu ja kõveraks, kuid küll kõik laabub.
Olid erinevad tunnid. Karjäär muutub talutavaks, bioloogia on surmigav, matemaatika on selline nagu alati - uue teema alguses vaatan seda veidi totu näoga, kuid viimaks saan ikka aru, hispaania keel hakkab juba keerulisemaks muutuma ja minusse on hakanud juba ennast istutama kahtlus - kas ma ikka saan selle selgeks?. Küll ka see kaob, ja siiiiiis oli veel eestikeel.. see oli ka tore. Füüsika ajab veidi hulluks, sest mulle tundub see veidi arusaamatu kohati. Aga ma murran ka sellest läbi. Kehalisse ma üldse ei pidanud minema. Niisiis.. tegelikult pole ju nii hull?
Aga.
Peale kooli läksin hambaarsti juurde.. seal oli huvitav. Mul tikkus suursuur naeratus suule, kui nad mu suu kallale tulid. Nii lõbus. Käisin röntgenis - hambad on korras ja peaksid ära mahtuma.
Peale hambaarsti läksin ma ema töö juurde ja jätsin talle oma kaks maailma kõige raskemat õpikut. Istusin ja murdsin füüsikast läbi. Mul läks kõht tühjaks.
Panin oma uisud jalga ja läksin tänava peale. Läksin Stockmanni ja ostsin endale kolm saiakest. Läksin isa töö juurde. Näed, isa polnudki seal. Õppisin õppisin õppisin füüsikat. Sain aru. Tubli!
Ja siis sai minu suurim õudusunenägu tõeks. Läksin trenni. Jõuan ukse juurde, et kella helistada ja näen ukse peal silti: "Kallid lapsed, täna jäävad trennid ära. NB! Prodance'i lapsed." Fuck Yeah! Ma olin kolm tundi linnas passinud.. konkreetselt passinud ja ma sain aru, et kõik asjata. Läksin võtsin raha välja ja läksin lolliks. Selle asemel, et kümme minutit siis peatuses olla või isa töö juurde minna ja siis keskturu juurest peale minna otsustasin ma JOOSTA Estonia ette marsa peale.
Puhta lollakas. Aga see tundus parem ajaveetmise viis. Eks ta oli ka, kuid see väsitas mu nii kohutavalt ära. Ma kukkusin, sain haiget.
Peale kooli oli kuidagi paha emotsioon ja peale trenni ärajäämist ka. Sellised momendid panevad mu vihastama ja ma tahaks nutta, kuid see tundub lollus. Lihtsalt loll oleks lihtsalt "maailma peale vihane olla" ja nutta. Ja siis mul tekib soov, et ma kukuks ja murraks oma käeluu ja siis mul on õigus vihastada ja nutta ja see oleks täiesti õigustatud.
Fortuuna on minu vastu... täna.
Homme panen võib-olla kleidi selga.

Ma tulin tegelikult üles, et oma pinalit võtta, mille olin pessu täna saatnud. Aga siis ma jäin blogisid lugema ja vaatasin ka enda omasse ja mõtlesin, et kirjutan.
Lugesin Annabeli blogi. Ta vaatas GWTW'i ära! Jee.. Ja siis ma lugesin seda ja mõtelsin... et Annabel on tore. Lihtsalt ääretult ääretult tore.
That said. Kirjutasin viimati esmaspäeval.
Täiesti jõhker kui pikk see nädal oli. Esmaspäeval jõudsin tavapärasest ajast hiljem koju.. kell pool kaheksa. Teisipäeval tavapäraselt kell kolmveerand kümme. Kolmapäeval oli 32.KK playbox! Wuhuu!! Vingevinge! Ma läksin peale 10D esitust ära.. kuid tuli välja et oleksin pidaud kauemaks jääma, sest midagi vinget oli lõpus ka olnud. Niisiis.. koju jõudsin pool üheksa. Neljapäev tavapäraselt kolmveerand kümme ja reede. Reede käisin vahepeal kodus ja siis läksin uuesti linna. Vene teatrisse.
See oli omamoodi kogemus. Ma ei ostnud tõlget.. nii ei teinud ka Piia ega Kaisa. Ja siis me kolmekesi nuputasime, et millest see asi räägib. Tead, isegi saime kohati aru. Ja see tunne oli meeliülendav kui me aru saime. Kuid lõpus tuli välja, et olime täiesti valesti aru saanud. :D Haha.
Kui esimene vaatus siis oli arusaadav (sest me siiski Roosi käest küsisime vahepeal kui ikka hätta jäime) siis teine vaatus oli lihtsalt ?! . Hakkas lambist oli nagu kaka. Ma ei tea. Ma läksin siis varem ära, et jõuda kella üheksase bussi peale ja kell kolmveerand kümme koju. Bussi asemel sain oma külast ühtede inimestega. Jeje.
Eile. Eile oli tore päev. Läksin päeval linna, et minna Piiaga kinno. Käisime PÖFF'il. Jess SCORE! Linnuke tehtud. Käisime vaatamas filmi: "Mao viimane tantsija" Wow. See oli hea film. Selline tunne, et oleksid kogu aeg teatris ja vaatad balletti. Lihtsalt nii ilus ja kurb ja rõõmus ja magusmõru.
Jah.
Peale kino läksime vanalinna. Tegime Fed'ga paar pilti. Käisime Bonaparte's ja ostsime küpsiseid ja kuna müügil oli ka macaroon'se siis ostsime neid ka. Läksime Kohvicumi ja hakkasime nosima.
Ma ei saanud macaroonside fenomenist aru. Lihtsalt .. mida? See oli liiga magus beseejunn. See näeb väga ilus ja ahvatlev välja - ma ei vaidle vastu, kuid maitse jättis kõvasti soovida.
Siis läksin ma Vaike juurde kus ema võttis mu peale ja me läksime ühe mu sugulase sünnipäevale. Sõin ennast ääääreni täis ja mul oli meeletu väsimus.
Täna. Täna oli üks tore päev. Ma hommikul tegin veidi keemiat ehk siis vaatasin selle korralikult üle ja siiis läksin õue. Õues oli niiniii ilus. Hüppasin ja tuiasin niisama ringi.
Siis ma tegin meile õue - köögiakna alla sellise lossi/minikalju sth sth värgi. Sinna sisse sellised neli küünlakohta ja siis täna panin sinna juba esimese ja see säras nii ilusasti pimedas. :)
Õhtuks sõime pizzat ning ma sundisin ennast seda inka conspecti tegema. Kohutav! Peaks minema nüüd veel vene keelt kordama. Hmm...
Aga enne veel ma vaatan merelle sünnipäevapildid lõpuni. Pole seda siiani jõudnud teha.
Ulme.

On hetki mida võime korrata.. ja on kordi millest mööda tormata, kuid me ei hoooli!!!

Jah, Koit Toome rocks my socks off. Mu ema küsis täna: "Niisiis, Koit on teile nagu selline pila artist, keda te kuulate siis, kui tahate ironiseerida?"
No shit.
Aaaga.. Merelle sünnipäev oli suppervinge. Ma pole kunagi korralikult slutpartyl olnud. Vinge. Ma olin Jean(s)slut=My name is Jean and i'm a slut and i wear jeans. Jees.. Sai palju tantsida ja naerda ja naerda ja lõbutseda. Hadn't had that 4 a while now.
Aaagga.. hommik oli veidikene fiasko. Pole hullu. Läksin koju kella 8:30 bussiga ja keerasin kohe magama. Magasin kaheni. Jõin kohvi ja elasin edasi.
Pühapäeva õhtul läksin kell 19 magama, et saaks magada.
Jäin magama kell pool kaksteist.
Ma tegin enda jaoks mingeid üübersuuri avastusi.
Unistasin.
Mõtlesin ja avastasin ja rahulolu, millega ma magama läksin tänu suurele avastusele oli imeline!!
Unistamine on kõikvõimas. Lihtalt wow! Ma polnud seda enne niimoodi tajunud. Tõesti soovitan. Lihtsalt unistage! Ma ei tea.. pole sõnu.