Lihtsad mehed, naised ka, nende väärtust hinnata oskad siis kui pole neid ja oled üksi

Ma pole tõsiselt ammu kirjutanud. Aga olgem' ausad see eelmine nädal oli ka hull. Okei.. on olnud hullemaid, kuid ma mäletan sellest vaid seda, et ma ei jõudnud blogisse kirjutada ja kogu aeg oli vaja midagi teha.
Oli keemia töö, selle sain viie. Kodus proovisin mitu korda (ja kulutasin õhtuid) seda muusikat tolle balli jaoks kokku panna. No a ei tule välja! Lihtsalt kohutav! Teisipäeval ma käisin peale kooli suusatamas. Wow see oli kohutav. Ja siis läksin kella kuueks Estoniasse ainult, et avastada, et koosolek hakkas kell 16:00. Loll mina. Läksin ilusti koju ja kolmapäeval oli laulmine peale mida ma tulin koju ja olin ohkuiõnnelik!
Olles kolmapäeval otsustanud, et me (mina, Elina, Piia ja Kaisa) võtame siiski moeshowst osa valisime neljapäeval oma kleidid välja.
Peale kooli läksin - as always - koju ja olin kodus! Ma lihtsalt olin! Ma juba hommikul kodust väljudes mõtlesin, et uuh! 8 tunni pärast olen tagasi! Ma lihtsalt armastan koolipäevadel kodus olla! Kes ei armastaks?
Ja siis reede.. reede läksime kell 14:00 koolist ära ja suundusime oma disainertiimiga kangapoodidesse. Leidsime perfectsed ****** ja siis veel ülimalt ilusad kangad ja me läksime veel Kangadžunglisse ja tulime siis Abakhani tagasi ja siis väljusime poest kell 17:20? Oh kui hilja! Ja siis mina ja Piia läksime mu ema töö juurest läbi ja ma võtsin lisaks statiivile ja fotokale veel fondüü ja suundusime Piia juurde.
Panime asjad maha, lebotasime veidi ja tegime pizzat! Yum! Siis tuli Kaisa ja me sõime ja vaatasime veidi Sex&The Cityt ja keerasime suht vara magama.
Laupäeval läks Piia olümpiaadile ja meie Kaisaga jäime Piia juurde. Lihtsalt olime seal. Muidugi me tõusime kohe peale tema minekut üles ja siis vaatasin mina telekat ja Kaisa oli arvutis - jeah! we're a team!
Kell 11 helistas mulle Piia, et ta oli lõpetanud! Ma olin vapustatud. Mida ta tegi seal? Olümpiaad hakkas kell 10. Aga jah.
Ta tuli koju ja ma traageldasin oma kleiti veidi ja siis me konkreetselt lebotasime terve päev kuni Kaisa pidi Kadi-Liisile järele minema ja me läksime Piiaga poodi, kust me saime autoga tagasi - hell yeah! Tulime koju ja tegime feta salati valmis - mmm! Siis ma traageldasin edasi. Koju saabus Kaisa koos Kadiga ja me olesklesime veel. Sõime pizzat ja nii oligi. Siis tegime hennasid, mis kukkusid meganaljakad välja ja siis läksime tuleskulptuure vaatama.
Ütleme nii, et nägi väga vähe effekti ja väga külm oli. Siis saime jälle autoga koju.
Piia juurde jõudes tegime seda, mida tavaliselt tehakse minu kapiga - lihtsalt pöörasime selle pea peale! Saime riided selga ja suundusime alla keldrisse.
Seal oli külm ja kõle ja pead pidi kogu aeg sisse tõmbama, sest lagi oli peani ja laes olid ämblikuvõrgud.
Tegime ühe vinge fotosuudi ja mu lemmikud pildid on mu fotoblogis, mille on nüüd 100 postitust!!
Ja siis me sõime fondüüd...
Pühapäeval tuli Kaisa minu juurde ja me tegime terve päev muuusikat. Lihtsalt movie maker oli lahti ja me miksimie ja toppisime ja miskisime ja lõpus saime oma pala kokku! Yay! Aga me olime läbi ka peale seda viite (?) tundi.
Ja nüüd on jälle koolinädal ja ma olen armunud Jäääärde ja lähen seda kuulama ja oma kleiti traageldama.

Horrible suicide prank.

Täna kodus olles ma alustasin blogimisega, kuid ma ei suutnud väga palju kirjutada, sest see oleks tulnud imelik sissekanne... selline sisutühi. Ega see vast ka väga sisutihe ei tule... kindlasti on siin palju kirjavigu ja vähemalt üks kord jääb mu mõte seisma.

On möödunud esimene koolinädal ja see oli kohutavalt pikk. Iga päev venis teosammul ja mul oli tahtmine vähemalt kolme õpetajat kägistada. Kaks neist on meie inglise keele ja füüsika asendusõpetajad. Nad on lihtsalt kohutavad!! Võiks arvata, et nad on suguluses, sest see mis toimub on kohutav!

Füüsikaõpetaja on uinamuina! Kohutav... ma ei saa mitte midagi füüsikast aru. See on nagu,... nagu oleks jälle Raidmaa tunnis. Me arutasime täna teooriat, et MilliVallikas on Vallika ja Raidmaa tütar. Could it be?

Ja teine selline õpetaja, on meie inglise keele praktikant. Minu arust see on nii naljakas, kuidas tuleb välja see, et Tman arvatavasti saab aru kui mõtetud need õpikuülesanded on, kuida ta teeb neid lihtsalt et nagu... pass the time. Praktikant on täiega nagu: "Kas neist ülesannetest on kasu ka?" või "I know.. this is boring, but HAVE to do it!" Ok. Ja siis see venib ja ta ei saa aru mis ta tahab. Ta on lihtsalt nii roheline veel.

Aga koolinädala alguses tuli Triin (Sibul) minu juurde ja uuris, et kas ma tegelen moderntantsuga. Nagu see on.... veidi siis nagu tegelen. Ja siis ta palus, et ma teeks ühele tema korraldatavale ballile (mingi noorteorganisastsiooonide ball 26.02 Tallinna Ülikoolis) ühe tantsukava ja siis esineks sellega. Midagi õhulist. Ma olin kohe nõus! Muidugi! Haarasin Kaisa endale kohe kampa ja nüüd ma olen see nädal igausugu aeglasi laule kuulanud ja oma aju tantsutanud.

Hispaania keel läheb ka toredasti.

Koolis on naljakas. Midagi on nagu kogu aeg valesti. Ma ei tea mis... või siis tean. Aga jah... kuidagi valesti on midagi. Tähelepanu on hajuv.

Kolmapäeval oli laulmine ja trenn. Laulmises ma sain viimaks hakata laulma Florence and The Machine'i laulu "Donkey Kosh" ja wowow kui raske see on. Esiteks.. see on klaveriga hoopis teistsugune.. hoopis valem (jah.. nagu liisagi... oleks vaja oma isiklikku kitarristi.... olen üpris veendunud, et kijrutasin selle sõna valesti ,kuid... okei). Ja siis see pingutus, mis selleks lauluks vaja läheb. Lihtsalt wow kui keeruline. Peale seda tundus Regina Spektori "Hero" isegi lihtne.

Peale laulmist läksin isa töö juurde, kus ma veidi õppisin, veidi magasin ja veidi tetrist mängisin. Seda viimast nii palju, et sain Roosi high score'i beatida. Ajee..

Ja siis oli trenn ja selle lõpuks ma olin nii tüdinenud, sest midagi väga meeliülendavat ei toimunud.

Ja siiiiis oli neljapäev ja ma avatasin ennast tundides konspekteerimas. Ma pöörasin vihikus uue lehekülje ja eirasin oma viimaseid kahte kolme tundi ja tegin korralikud konspektid. Värviline pliiats ja pastakas. Hispaania keeles sain oma mõtteis särada ja siis peale tülgastavat inglise keelt sain otse koju minna.

Ooo.. kodu. Kodu oli imeline. Sõin ja tulin arvutisse ja siis mul oli pool tundi aega kuni Grey Anatoomiani. Ja siiiiis ma avastasin ennast kaks tundi hiljem kella vaatamas ja vastu pead tagudes, sest ma olin selle unustanud. Ma jäin vaatama JackassvsDumbassi ja wow see oli hilarious. Need on kaks rootsi tüüpi... roommate'd, kes teevad üksteisele pranke ja wow kui naljakas see on. Ja siiiis siis ma taasavastasin enda jaoks Jon Lajoie. Ma jäin vaatama mingit tema show'd New Yorgis. See oli nii naljakas, sest ta on nii naljakas ja genius. Ja siis nii ma sinna arvuti taha jäingi. Ma tahtsin ka teile oma ahastust teiega jagada, et unustasin Grey, kuid.. jah. Nii ei läinud

Ja siis täna. Täna on reede ja koolis oli kool ja keemias ma õppisin ja siis sai kool läbi ja täna ma rokin väljas!!

See oli nii huvitav avastus, olin garderoobis ja siis järsku hüüatasin: "Nädalavahetus hakkas!"

Ohh ja siis ma läksin koju ja olin kodus.. ja lihtsalt lebotasin. Ma olin kõikvõimalikud kodutööd juba ennem ära teinud ja siis ma lihtsalt chillisin ja siiiiiis siis ma sain autoga Annabeli juurde.

Meil on siin selline minilanparty. Tegime fondüüd ja.. ja siis oleme arvutis ja ma kirjutan blogi. Ja ... nüüd ma lõpetan.

Homme hakkame Annabeliga keemiat õppima. Yay!

Aagga... Annabel näitab nüüd mulle Silvarit, kes hipsterit mängib.

Ilusat õhtut!

Täna rokime väljas.

Ja nüüd ta näitab mulle niisama igasuguseid hipsterite pilte.

Ahjaa.. ja kui ma kord koju oma arvuti taha saan ja saan minna uuesti Jon Lajoie kodulehele lisan ma siia ka paar words of wisdomit. Yay.

Sellel pildil olen ma, oma esimese sõbraga...

Mul on aeg sassis...
Ma käisin ju Merelle ja Roosiga kinos esmaspäeval... kuid 4 some reason.. kirjutasin oma unenäost hiljem. Aga nad teadsid seda esmaspäeval. Ma olen sassis. Küll ma selle välja nuputan, mis valesti on.
Niisiis.. Neljapäeval ma olin päev otsa kodus ja tegin Hurta ja veidi hispaania keelt ja ärgem' unsutagem' tetrise mängu. Õhtul aga! Läksin ma läbi tuisu ja tormi teatrisse. Mul oli niii külm. seelik... buuh paha valik. Niisiis.. teater. Estonia. Oli inimesi, kes olid liiga uhkelt riides, oli inimesi, kes olid otse töölt tulnud. Aga. "Nahkhiir" oli vapustav! See oli nii humoorikas, lõbus ja ilus ja wooow. Mulle tõesti meeldis. Soovitan;) Ma ei oska rohkem midagi öelda. Tõnu Kark - ma ka imestasin, et ta seal mängis - rokkis. Ta on vaimustav näitleja. Väga väga vinge!
Reede... ma käisin linnas ja tulin koju ja kodus mängisin tetrist ja Pak-Rat-i. Yes. I'm a nerd. Telekat vaatsin ka.
Täna on olnud ülemõistuse huvitav päev. Või noh... üks seik tegi selle lihtsalt ulmeliselt naljakaks.
Hommikul sõitsin linna. Linnas tuli mulle vastu mingi usumees. Mida nad endast arvavad? Nad tulevad sulle vastu juba huvitava kotiga ja käes on kolm kuni neli raamatut ja kas ta arvab, et ma ei saa aru, et ta mulle midagi müüa püüab? Enda kahjuks ma tekitasin temaga sekundiks silmsideme ja ... nii see läks. Niisiiis mis nad endast arvavad? Ta tuleb mu juurde ja küsib kuidas mul läheb ja räägib et ta ikka ie tea midagi blabla.. get to the point! Kas ma tean meditatsioonist ja veedadest? Jah, midagi tean. Ta annab mulle raamatu. Mis see maksab? Oh.. midagi, aga väike annetus tuleks teha. Ok.. valetan: mul pole sularaha. Mis nüüd saab? Miks pole? Seletan talle eurodest ja et kuidas kaardiga on mugavam maksta. Ohoo..? Miks? Seletan.. mündid sakivad. Ohhoo?? Kas paberraha enam pole? Mida?!?!. Seletan on.. mul praegu pole. Niisiis.. ta andis mulle mingi pildi.. ja me teed läksid lahku.
Läksin Kanutisse ja laulsin hääle lahti ja siis läksime kõik lauluinimestega Rotermani jõuluturule. Seal nägin juba Kaisat ja siis tuli ka Annabel ja Anna ja me vaatasime kõik koos mingit väga imelkkku näidendit, kus olid lava peal vist kõik Jõuluturu sponsorite maskotid ja neil oli imelik näidend. Aga! Siis hakkas meie set ja ma olin viies ja just enne minu esinemist jõudsid ka Roosi ja Merelle (yay for them!). Ja siiiiis ma läksin lavale ja laulsin ja paar korda hääl värises ja õues on jube laulda külmal ajal, sest see võtab hingeldama PLUSS kogu see väike lava kajas kohutavalt ja mul oli hirmus seal.
Siis läks Kaisa koju ja meie läksime Lidosse.
Jõudsime Solarisse kui äkki kuuleme ka seal mingit laulmist. Vaatame alla... Ei keegi muu kui Koit Toome!!! Wuhuu!!! Yay. põgenesime Lidosse.
Sõime ja siis järsku meie juures lauas on Jürgen Veeber... kaameratega. Ajaks, mil ta crew kokku tuli otsustasime meie, et me lähme alla ja teeme Koiduga pilti.
Niisiiis.
[ Läksime mööda treppe alla ja nagu saatusesõrm... hakkas ta laulma laulu "Mälestused". Milline mees!!! Me jooksime alla.. ma viskusin sinna lava ette põlvili... (nagu mitmed ... neli vist.. inimest olid teinud, et ei peaks seisma) tegin ühe pildi... ja siis laulsin kõvasti kaasa ja meil oli silmside ja ta mõtles, et see on hea mõte ja plaksutas, et ka teised kaasa laulaks!
Anna põgenes Reedesse.
Ma laulsin ja laulsin ... ja mõtlesin kui naeruväärne see mees ja situatsioon on.
Siis ta lõpetas. Me plaksutasime ja siis võtsime järjekorda.
Poole järjekorra peal (mis ei olnud pikk) mõtlesin et, hei ma tahan ka autogrammi! Võtsin selle hommikuse jumalamehe pildi. Teine pool oli tühi. Kui järjekord minuni jõudis vaatas ta mulle oma pruunide silmadega otsa ja naeratas.. Ma ütlesin: "Getterile." ta kirjutas. Tegi isegi smaili :)
Siis ma küsisin: "Kas pilti saab ka?" Jah. Sai. Ta pani oma käe mulle seljale... kui aga mõistis, et ma samaga ei vasta (sest ta käsi oli juba alguses väga ebakindlalt ja weirdilt mu seljal).. muutus käsi veel ebakindlamaks ja see oli niiiiii naljakas. Igatahes. Siis ma sain oma pildi. Ahjaa.. teised lõid Koiduni jõudes araks ja ei tulnud pildile.
Anna tuli Reedest välja ja kuuldes mu seiklustest hoidis kahe käega peast kinni. ]
Siis me ostsime coffe in-ist juua ja pmst peale seda läksid meie teed peagi lahku.
Nüüd ma olen kodus ja hakkan Jakob Hurda ettekannet edasi tegema. Yay!
Ja õhtul on Kanal2-st "Singing in the rain" ja me sööme emmega sinna kõrvale šokolaadifondüüd!!

Pealkiri: Koit Toome - "Mälestused"