Friday, August 19, 2011

I saw the mirror staring back at me

Täna kella 11 paiku olin ma tööriietes, õues ja kättpidi vees. Mõni aeg hiljem sain tunda suvelõpu/sügise ühe kõige mõnusama töö lõhna. Masin plärises ja õunte viljaliha pritsis. Me tegime täna kodus õunamahla. Me pole vist aasta (või kaks?) mahla teinud. Aga see purustatud õunte lõhn ja see mõnus hasart, mis tekib kui õunu purustajasse loopida. Kui mahla juba pressiti siis sai tassi alla panna ja ooo see maitse, mis on värskel õunamahlal! Käed on siiani veidi oranžikad, kuid see-eest on meil kapis nüüd mõned kannud värsket õunamahla ja trepikojas laiutab 32 3-liitrist purki (see teeb 96 liitrit mahla!!), mis ootavad keldrisse viimist.
Vahepealsest elust ja olust aga niipalju, et teisipäev (16.08) oli väga kultuurne. Algas see Cuffy'de e-poe esitlusega. Peale seda käisin ma vaatamas Augusti Tantsufestivali raames ühte etendust, mis oli... sitt. Nagu päriselt. Ma istusin Rahvusraamatukogu amfiteatris, eesriie (või midagi säärast) võeti eest ja minu peale langes selline rahu. Mul oli nii hea tunne - üle pika aja kaasaegset tantsu vaatamas!! See tundus ka nii huvitav - mees.. klaasist risttahukas, mingid flashing lights. Siis see algas. Läks üks viis minutit ja tants oli rohkem nagu aeglane ... liikumine. Mõtlesin, et hästi.. see on sissejuhatus, aga tuli välja, et see sissejuhatus kestis lõpuni. No see oli lihtsalt nii halb. Ma ei tea, ma vist ei mõista süvakunsti, sest puki peal istumise ja ümber oma telje pöörlemisega saab igaüks hakkama.. tema tegi seda vist aga mingisuguste ajavahemike tagant, mida, ma arvan, pole nii keeruline selgeks õppida. Ei.. see oli ikka päris jube. Veerandi peal mul kadus usk, et sealt midagi head võiks tulla, aga ma mõlesin: "Igal ühel on õigus enda väljendamiseks. Niisiis, ma ei kritiseeri enne kui olen tema pingutustele plaksutanud." Ja kui ta siis lõpuks ühe klaaskuubikus muna oma pukile asetas ja plaksutamiseks klaasist väljus sain ma olla siiralt pettunud. Magistrikraad koreograafias?! Ja see on kõik, mida sa suudad pakkuda?
Harju mäel ootas meid aga järjekordne Geriljakino - "Meie mees Havannas" Seekord olin filmivalikuga rahul ja istumiskoht oli ääretult hea.
Järgmisel päeval käisin ma Piia, tema ema, õe ja õe sõbrannaga metsas. Marjul ja seenel. Kokkuvõttes väga tore väljasõit ja kuigi ma seeni ei söö, tekitab nende otsimine ja leidmine alati väga suurt hasarti. Õhtul suundusime Piiaga Kalamaja avatud hoovide kinohoovi, kus vaatasime toredat Briti komöödiat "Impromptu," mis rääkis Chopaini ja George Sand'i suhtest.
Eile õhtul ma leidsin ennast õhtul arvuti tagant skännimas 2011 kultuurikalendrit, leidsin palju huvitavat. Sealhulgas ka Noorteöö. Minu õnn oli ääretu kui ma pöörasin tähelepanu sel ööl toimuvale traditsioonile, millest ma tavaliselt mööda olen vaadanud - tasuta Megazone!! Laser-tag!!! Nüüd tuleb lihtsalt silma peal hoida ja õigel ajal registreerida.
Haha.. kass oleks praegu laua pealt alla kukkunud.
Ahjaa!! Ma loen nüüd ka viimaks "Tuule varju," mis on alates ajast kui ma "Ingli mängu" läbi lugesin olnud minu nimekirjas. Suur oli mu üllatus kui "Tuule varju" peategelaseks osutus üks "Ingli mängu" lõpus alles sündinud tegelane. See on hullult lahe, et need raamatud nagu kattuvad.
Ma pole küll varjuga veel kaugele jõudnud (u. 100 lk), kuid see on jälle hea. Zafón on kirjanik, kellelt ma jään uusi raamatuid huviga ootama!
Homme aga minu kultuurne elu (ema naerab, et tal on kultuurne tütar) jätkub Vabaduse Lauluga. Ja pühapäeval lähen ma uhkes üksinduses vaatama Voca People't Birgitta Festivalile!!

Saturday, August 13, 2011

Lasteaia boheem

Koristasime emaga täna ühte suurt kirstu, mida meie kodus kasutatakse voodi asemikuna.
Oh, mind naljatilka küll! Hehe. Okei.. päriselt, selles kirstus hoiame me igausugu rätikuid ja voodiriideid.. sellist träni. Ja me tegime selle täna täiesti tühjaks, et sinna siis asjad korralikult tagasi panna ja kõige põhjast vaatas mulle vastu üks suur kilekott.
Selles kilekotis oli kogu mu lapsepõlve kunstnikuhing. Kõik minu lasteaia joonistused ja kaardid. Kõik esoteerikud ütlevad, et inimene ei tohiks liiga palju vana pahna küljes kinni olla, nii ma siis otsustasin manada ette oma kunstikritiiku pilgu ja vaatasin kõik tööd läbi. Mida kõike alles polnud hoitud!
Meeeeletutes kogustes oli igausugu pilte majadest ja koertest jne. Palju oli ka abstraktseid mökerdisi, kuid ma olin iga töö üle väga uhke. Mõnedele töödele olid kasvatajad omal ajal isegi pealkirjad taha või ette kirjutanud. See aitas dešifreerida nii mõndagi salapärast meistriteost.
Leidsin ka ühe oma kirja jõuluvanale, üleüldse, jõulutemaatilistel piltidel oli üks ühine joon. Nimelt, kui neile oli kirjutatud mingis variatsioonis sõna "jõulud," siis see oli alati i-ga - "iõuluvana," "iõulupuu." Lõik aga tollest kirjast: "IÕULU - VANA PALUN - TOMULE VÄIKE - ELUS - KOERA - POEK JA KARVANE- PISIKE - JÄNES..." Muide, see oligi kirjutatud niimoodi kriipsudega.
Aga jagan teiega nüüd oma lemmikteoseid kolmes kategoorias. Kõigepealt tulevad
GUAŠŠ- JA VESIVÄRVI TEHNIKAS LOODUD TEOSED
"Kalad" See on üks mu lemmikpilte.
"Sügisene lehesadu" 22.10'97

"Abstraktne"
"Emme mantel ja kindad"

"Kolm karu" See on minu jaoks üks müstilisemaid pilte.

"Enda portree" Ma kaldun arvama, et tegemist on minu autoportreega, sest tol ajal ei tundud ma ühtegi Endat.


PLIIATSITE JA VILDIKATE TEHNIKA

"Köögitarbed" Panete tähele SOOJENDUSAHI. Lahe sõna.
"Lõvipere" Minu loodud koomiksi-laadne teos. Ma ei saa aru, mida isalõvi ütleb.

"Da Vinci kood" Selle ma nimetasin täna. Üleüldiselt päris loogiline pilt, kuid see kahe otsaga nooleke tekitab minus segadust.


"Nalia tilk"
 KAARDID JA KUTSED

Kutse peole. Kus ja millal pole vast oluline.

"...See pilt on sulle see pole mitte keegi nii et ära hakkagi küsima, kes see on."

Wednesday, August 10, 2011

Nacho

Käisin terve esimese augustikuu nädala Estonias - olin vabatahtlikuna lastelaargi kasvataja. Mailis (juhendaja) ütles, et see grupp oli küll raskem, kui eelmine, kuid noh - lõpp hea kõik hea. Nad tegid etendust "Hunt ja seitse kitetalle" ja see tuli ju lõpuks välja. Said suure lava peal käija ja ma sain paar uut Estonia shortcut'i ja ka teada. Mul oli uksekaart ka - LIKE A BOSS!
Seal laagris olid lapsed vanuses 6-14. Kõige pisemad olid sellised, kes panid nunnumeetri põhja ja kõige suuremad kannatuse proovile. Kohati oli tunne, nagu seal oleks loomad, sest kui teatati, et nüüd saab sööma tormati sellise kiiruga liftini, keegi ei kuulanud ka. Aga lõpuks, peale etendust oli hästi tore ja ma sain isegi lilli. Ma polnud ennast kordagi nende päevade jooksul tundnud kui juhendaja/kasvataja, kuid ju ma siiski olin :).
Üleeile koristasime emaga kodus kappe ja siis mingi hetk ma läksin linna, et sealt minna uuesti maale - Liisa maale. Kuna tuli välja, et buss tuleb 10 minutit varem, siis ma kiirustasin ja jõudsid bussile, kus mind ootasid juba Roosi, Merelle, Silver, Ats ja Annabel. Kohale jõudnud hakkasime kohe näksima... one thing led to another ja juba me pugisime ja kõhud olid niiii täis. Ülejäänud sünnipäev möödus traditsiooniliselt - kes viitsisid tagusid võrkpalli, hiljem sõime veel ülehead salatit ja liha, rääkisime juttu, laulsime, käisime jalutamas.. Kui me viimaselt tagasi jõudsime leidsime eest Kätu, Atsi, Johanna ja Madli rääkimas väga poliitilist juttu ja sealt edasi läks õhtu veidi tõsisemaks, sest arutleti palju maailma asju.
Siis aga läks õhtu põnevaks.
Eemalt kostus vingete prõnnarite heli. Mingid tüübid tulid. Liisa ütles, et me neist välja ei teeks, sest ta tahab neid ära ajada. Istusime rahulikult edasi.. vaatasime, kuidas Liisa neid tervitab ja mõne aja pärast tagasi tuleb. Tüübid ei läinud veel ära ja vihma hakkas sadama. Hakkasime asju sisse viima, sest vihma juba vaikselt kallas. Vägijooki pruukinud teismelised oma junnidega seisid eemal ja karjusid midagi. Nad hakkasid ära sõitma... kostus hele raksatus. Viisime asju ära ja tahtsime lakka minema hakata kui mõistsime, et hele raksatus oli olnud redel, millelt lakka ronida. Oh snap! Oli kostunud ka klaasiklirin - see oli kolm lauda akent. Me saime siiski uue redeli ja saime lakka minna, nii et lõpp hea, kõik hea.
Järgmine hommik möödus peamiselt ootamisele, et millal bussile minna. Vaatasime telekast "Maie ja Valduri vägitegu," mis on üks ütlemata halb saade, aga see selleks.
Nüüd olen kodus.. aeg kuidagi venib ja läheb samas liiga kiiresti. Maailm on rahutu ja börsionud pinges.