Oli kool ja ma nädala sees kogu aeg õmblesin. Kolmapäeval käisime Kaisaga tantsimas. Meie päralt oli üks saal ja siis me lihtsalt tantsisime. Jalalihased olid kaks päeva kanged. Nooo ja siis oli neljapäev. Koju jõudes ma panin prioriteedid paika: füüsika, keemia, moeshow muusika, kleit. Olin kella poole 12-ni üleval. Ja reede oli moeshow.
Terve päev oli selline väike melupisik sees. Vene keelest käisime proovis ja siis geograafias ma tegin keemia tööd ja nõustusin minema loodusteaduste olümpiaadile ja siis keemias tegin uuesti seda sama töös - seekord hindele.
Ja siis ma jäin kooli ja aitasin Elinat ja olin ÕOV ruumis WestTv monteeriale seltsiks ja siis ma lihtsalt tuiasin mööda kooli ringi ja siis oli aeg riidesse panna ja soenguid teha ja järsku oli kell nii palju ja viimaks jõudis ka Kaisa kohale ja siis hakkas üritus pihta. Istusime Roosiga esireas ja kruttisime oma fotokaid ja siis hakkas kõik pihta. Melu oli suur, õhtujuhid olid väga head. Mõned tehnilised viperused olid, kuid neid ei pea mäletama ja kui aus olla ma ei mäletagi.
Siis me läksime lavale, wowooww kõik läks supperhästi.
Siis näidati ka WestTv-d ja ma läksin oma kohale ja Raimond pidi panema kaamera tööle, kuid olgem' ausad ka mina oleks unustanud, sest kõik oli liiga naljakas ja lõbus ja melu oli ühesõnaga meeletu. Ja siis ma mõtlesin, et ei tea kas ta pani kaamera tööle ja jooksin sinna ja ei.. kaamera ei töödanud. Ma panin ruttu tööle ja saime peale siis ainult WestTv grupi finaali. Ma palun vabandust veelkord, aga ma olin WesTv-s olnud kaameratööst lummatud - päriselt.
Jajah.. siis oli autasustamine ja tadaaa me saime eripreemia - ühtsuse eest!!! yay! Olime megaõnnelikud. Homme joome söögivahetunnis šampust ja sööme küpsiseid.
Siis ma läksin koju ja tegin järgmise nä
dala ülevaate, mis toimuma hakkab - peaks tantsima minema Kaisaga ja koolis käima.Ja siis eile me läksime emaga kinno. Kell 15:00 oli Artises Serge Gainsbourg - huligaani armastus. See oli tõesti hea film hea muusikaga ja üks kõige arusaamatum eluloofilm mida ma näinud olen. Lugege enne minekut ta elu kohta veidi ja siis on kergem. Sest seal hüppas ühest stseenist teise niimoodi, et ühes ta alles alustas muusika kirjutamist ja oli vallaline ja järgmises ta juba oli kuulus ja tal oli naine ja lapsed (?!). Ja filmi lõpuks ma ei teadnud, kas teda vihata või armastada. Pildil on minu arust parim stseen sellest filmist: nad tahavad lasta käiku seda laulu "Je t'aime... moi non plus"
Peale kino läksime tuttavatele külla ja siis tulime hilja koju olles ennast täis söönud krõpsudest - näksimine on paganast.
Täna olen terve päev maadelnud inglise keelega ja ei taha ajaloo poole vaadatagi. Käisime ennem õues emaga ja ma pildistasin seda meeeletut tuisku mis siin on. Imeline on selle juures aga see, et päike paistab.

