Sunday, January 30, 2011

Lemon incest.

Ma tahan teha ühe kiire ülevaate, et paus liiga pikaks ei kisuks.
Oli kool ja ma nädala sees kogu aeg õmblesin. Kolmapäeval käisime Kaisaga tantsimas. Meie päralt oli üks saal ja siis me lihtsalt tantsisime. Jalalihased olid kaks päeva kanged. Nooo ja siis oli neljapäev. Koju jõudes ma panin prioriteedid paika: füüsika, keemia, moeshow muusika, kleit. Olin kella poole 12-ni üleval. Ja reede oli moeshow.
Terve päev oli selline väike melupisik sees. Vene keelest käisime proovis ja siis geograafias ma tegin keemia tööd ja nõustusin minema loodusteaduste olümpiaadile ja siis keemias tegin uuesti seda sama töös - seekord hindele.
Ja siis ma jäin kooli ja aitasin Elinat ja olin ÕOV ruumis WestTv monteeriale seltsiks ja siis ma lihtsalt tuiasin mööda kooli ringi ja siis oli aeg riidesse panna ja soenguid teha ja järsku oli kell nii palju ja viimaks jõudis ka Kaisa kohale ja siis hakkas üritus pihta. Istusime Roosiga esireas ja kruttisime oma fotokaid ja siis hakkas kõik pihta. Melu oli suur, õhtujuhid olid väga head. Mõned tehnilised viperused olid, kuid neid ei pea mäletama ja kui aus olla ma ei mäletagi.
Siis me läksime lavale, wowooww kõik läks supperhästi.
Siis näidati ka WestTv-d ja ma läksin oma kohale ja Raimond pidi panema kaamera tööle, kuid olgem' ausad ka mina oleks unustanud, sest kõik oli liiga naljakas ja lõbus ja melu oli ühesõnaga meeletu. Ja siis ma mõtlesin, et ei tea kas ta pani kaamera tööle ja jooksin sinna ja ei.. kaamera ei töödanud. Ma panin ruttu tööle ja saime peale siis ainult WestTv grupi finaali. Ma palun vabandust veelkord, aga ma olin WesTv-s olnud kaameratööst lummatud - päriselt.
Jajah.. siis oli autasustamine ja tadaaa me saime eripreemia - ühtsuse eest!!! yay! Olime megaõnnelikud. Homme joome söögivahetunnis šampust ja sööme küpsiseid.
Siis ma läksin koju ja tegin järgmise nädala ülevaate, mis toimuma hakkab - peaks tantsima minema Kaisaga ja koolis käima.
Ja siis eile me läksime emaga kinno. Kell 15:00 oli Artises Serge Gainsbourg - huligaani armastus. See oli tõesti hea film hea muusikaga ja üks kõige arusaamatum eluloofilm mida ma näinud olen. Lugege enne minekut ta elu kohta veidi ja siis on kergem. Sest seal hüppas ühest stseenist teise niimoodi, et ühes ta alles alustas muusika kirjutamist ja oli vallaline ja järgmises ta juba oli kuulus ja tal oli naine ja lapsed (?!). Ja filmi lõpuks ma ei teadnud, kas teda vihata või armastada. Pildil on minu arust parim stseen sellest filmist: nad tahavad lasta käiku seda laulu "Je t'aime... moi non plus"
Peale kino läksime tuttavatele külla ja siis tulime hilja koju olles ennast täis söönud krõpsudest - näksimine on paganast.
Täna olen terve päev maadelnud inglise keelega ja ei taha ajaloo poole vaadatagi. Käisime ennem õues emaga ja ma pildistasin seda meeeletut tuisku mis siin on. Imeline on selle juures aga see, et päike paistab.

Monday, January 24, 2011

Lihtsad mehed, naised ka, nende väärtust hinnata oskad siis kui pole neid ja oled üksi

Ma pole tõsiselt ammu kirjutanud. Aga olgem' ausad see eelmine nädal oli ka hull. Okei.. on olnud hullemaid, kuid ma mäletan sellest vaid seda, et ma ei jõudnud blogisse kirjutada ja kogu aeg oli vaja midagi teha.
Oli keemia töö, selle sain viie. Kodus proovisin mitu korda (ja kulutasin õhtuid) seda muusikat tolle balli jaoks kokku panna. No a ei tule välja! Lihtsalt kohutav! Teisipäeval ma käisin peale kooli suusatamas. Wow see oli kohutav. Ja siis läksin kella kuueks Estoniasse ainult, et avastada, et koosolek hakkas kell 16:00. Loll mina. Läksin ilusti koju ja kolmapäeval oli laulmine peale mida ma tulin koju ja olin ohkuiõnnelik!
Olles kolmapäeval otsustanud, et me (mina, Elina, Piia ja Kaisa) võtame siiski moeshowst osa valisime neljapäeval oma kleidid välja.
Peale kooli läksin - as always - koju ja olin kodus! Ma lihtsalt olin! Ma juba hommikul kodust väljudes mõtlesin, et uuh! 8 tunni pärast olen tagasi! Ma lihtsalt armastan koolipäevadel kodus olla! Kes ei armastaks?
Ja siis reede.. reede läksime kell 14:00 koolist ära ja suundusime oma disainertiimiga kangapoodidesse. Leidsime perfectsed ****** ja siis veel ülimalt ilusad kangad ja me läksime veel Kangadžunglisse ja tulime siis Abakhani tagasi ja siis väljusime poest kell 17:20? Oh kui hilja! Ja siis mina ja Piia läksime mu ema töö juurest läbi ja ma võtsin lisaks statiivile ja fotokale veel fondüü ja suundusime Piia juurde.
Panime asjad maha, lebotasime veidi ja tegime pizzat! Yum! Siis tuli Kaisa ja me sõime ja vaatasime veidi Sex&The Cityt ja keerasime suht vara magama.
Laupäeval läks Piia olümpiaadile ja meie Kaisaga jäime Piia juurde. Lihtsalt olime seal. Muidugi me tõusime kohe peale tema minekut üles ja siis vaatasin mina telekat ja Kaisa oli arvutis - jeah! we're a team!
Kell 11 helistas mulle Piia, et ta oli lõpetanud! Ma olin vapustatud. Mida ta tegi seal? Olümpiaad hakkas kell 10. Aga jah.
Ta tuli koju ja ma traageldasin oma kleiti veidi ja siis me konkreetselt lebotasime terve päev kuni Kaisa pidi Kadi-Liisile järele minema ja me läksime Piiaga poodi, kust me saime autoga tagasi - hell yeah! Tulime koju ja tegime feta salati valmis - mmm! Siis ma traageldasin edasi. Koju saabus Kaisa koos Kadiga ja me olesklesime veel. Sõime pizzat ja nii oligi. Siis tegime hennasid, mis kukkusid meganaljakad välja ja siis läksime tuleskulptuure vaatama.
Ütleme nii, et nägi väga vähe effekti ja väga külm oli. Siis saime jälle autoga koju.
Piia juurde jõudes tegime seda, mida tavaliselt tehakse minu kapiga - lihtsalt pöörasime selle pea peale! Saime riided selga ja suundusime alla keldrisse.
Seal oli külm ja kõle ja pead pidi kogu aeg sisse tõmbama, sest lagi oli peani ja laes olid ämblikuvõrgud.
Tegime ühe vinge fotosuudi ja mu lemmikud pildid on mu fotoblogis, mille on nüüd 100 postitust!!
Ja siis me sõime fondüüd...
Pühapäeval tuli Kaisa minu juurde ja me tegime terve päev muuusikat. Lihtsalt movie maker oli lahti ja me miksimie ja toppisime ja miskisime ja lõpus saime oma pala kokku! Yay! Aga me olime läbi ka peale seda viite (?) tundi.
Ja nüüd on jälle koolinädal ja ma olen armunud Jäääärde ja lähen seda kuulama ja oma kleiti traageldama.

Friday, January 14, 2011

Horrible suicide prank.

Täna kodus olles ma alustasin blogimisega, kuid ma ei suutnud väga palju kirjutada, sest see oleks tulnud imelik sissekanne... selline sisutühi. Ega see vast ka väga sisutihe ei tule... kindlasti on siin palju kirjavigu ja vähemalt üks kord jääb mu mõte seisma.
On möödunud esimene koolinädal ja see oli kohutavalt pikk. Iga päev venis teosammul ja mul oli tahtmine vähemalt kolme õpetajat kägistada. Kaks neist on meie inglise keele ja füüsika asendusõpetajad. Nad on lihtsalt kohutavad!! Võiks arvata, et nad on suguluses, sest see mis toimub on kohutav!
Füüsikaõpetaja on uinamuina! Kohutav... ma ei saa mitte midagi füüsikast aru. See on nagu,... nagu oleks jälle Raidmaa tunnis. Me arutasime täna teooriat, et MilliVallikas on Vallika ja Raidmaa tütar. Could it be?
Ja teine selline õpetaja, on meie inglise keele praktikant. Minu arust see on nii naljakas, kuidas tuleb välja see, et Tman arvatavasti saab aru kui mõtetud need õpikuülesanded on, kuida ta teeb neid lihtsalt et nagu... pass the time. Praktikant on täiega nagu: "Kas neist ülesannetest on kasu ka?" või "I know.. this is boring, but HAVE to do it!" Ok. Ja siis see venib ja ta ei saa aru mis ta tahab. Ta on lihtsalt nii roheline veel.
Aga koolinädala alguses tuli Triin (Sibul) minu juurde ja uuris, et kas ma tegelen moderntantsuga. Nagu see on.... veidi siis nagu tegelen. Ja siis ta palus, et ma teeks ühele tema korraldatavale ballile (mingi noorteorganisastsiooonide ball 26.02 Tallinna Ülikoolis) ühe tantsukava ja siis esineks sellega. Midagi õhulist. Ma olin kohe nõus! Muidugi! Haarasin Kaisa endale kohe kampa ja nüüd ma olen see nädal igausugu aeglasi laule kuulanud ja oma aju tantsutanud.
Hispaania keel läheb ka toredasti.
Koolis on naljakas. Midagi on nagu kogu aeg valesti. Ma ei tea mis... või siis tean. Aga jah... kuidagi valesti on midagi. Tähelepanu on hajuv.
Kolmapäeval oli laulmine ja trenn. Laulmises ma sain viimaks hakata laulma Florence and The Machine'i laulu "Donkey Kosh" ja wowow kui raske see on. Esiteks.. see on klaveriga hoopis teistsugune.. hoopis valem (jah.. nagu liisagi... oleks vaja oma isiklikku kitarristi.... olen üpris veendunud, et kijrutasin selle sõna valesti ,kuid... okei). Ja siis see pingutus, mis selleks lauluks vaja läheb. Lihtsalt wow kui keeruline. Peale seda tundus Regina Spektori "Hero" isegi lihtne.
Peale laulmist läksin isa töö juurde, kus ma veidi õppisin, veidi magasin ja veidi tetrist mängisin. Seda viimast nii palju, et sain Roosi high score'i beatida. Ajee..
Ja siis oli trenn ja selle lõpuks ma olin nii tüdinenud, sest midagi väga meeliülendavat ei toimunud.
Ja siiiiis oli neljapäev ja ma avatasin ennast tundides konspekteerimas. Ma pöörasin vihikus uue lehekülje ja eirasin oma viimaseid kahte kolme tundi ja tegin korralikud konspektid. Värviline pliiats ja pastakas. Hispaania keeles sain oma mõtteis särada ja siis peale tülgastavat inglise keelt sain otse koju minna.
Ooo.. kodu. Kodu oli imeline. Sõin ja tulin arvutisse ja siis mul oli pool tundi aega kuni Grey Anatoomiani. Ja siiiiis ma avastasin ennast kaks tundi hiljem kella vaatamas ja vastu pead tagudes, sest ma olin selle unustanud. Ma jäin vaatama JackassvsDumbassi ja wow see oli hilarious. Need on kaks rootsi tüüpi... roommate'd, kes teevad üksteisele pranke ja wow kui naljakas see on. Ja siiiis siis ma taasavastasin enda jaoks Jon Lajoie. Ma jäin vaatama mingit tema show'd New Yorgis. See oli nii naljakas, sest ta on nii naljakas ja genius. Ja siis nii ma sinna arvuti taha jäingi. Ma tahtsin ka teile oma ahastust teiega jagada, et unustasin Grey, kuid.. jah. Nii ei läinud
Ja siis täna. Täna on reede ja koolis oli kool ja keemias ma õppisin ja siis sai kool läbi ja täna ma rokin väljas!!
See oli nii huvitav avastus, olin garderoobis ja siis järsku hüüatasin: "Nädalavahetus hakkas!"
Ohh ja siis ma läksin koju ja olin kodus.. ja lihtsalt lebotasin. Ma olin kõikvõimalikud kodutööd juba ennem ära teinud ja siis ma lihtsalt chillisin ja siiiiiis siis ma sain autoga Annabeli juurde.
Meil on siin selline minilanparty. Tegime fondüüd ja.. ja siis oleme arvutis ja ma kirjutan blogi. Ja ... nüüd ma lõpetan.
Homme hakkame Annabeliga keemiat õppima. Yay!
Aagga... Annabel näitab nüüd mulle Silvarit, kes hipsterit mängib.
Ilusat õhtut!
Täna rokime väljas.
Ja nüüd ta näitab mulle niisama igasuguseid hipsterite pilte.
Ahjaa.. ja kui ma kord koju oma arvuti taha saan ja saan minna uuesti Jon Lajoie kodulehele lisan ma siia ka paar words of wisdomit. Yay.