(Untitled)

Ma tahtsin olla nii originaalne tehes aastakokkuvõtet, kuid võta näpust. Ka teised tahavad olla nii originaalsed. Seega, kuna ma olen terve 2010 trotsinud ebaoriginaalsust ma siia oma kokkuvõtet ei tee. Täpselt nagu ma ei soovinud läbi Näoraamatu inimeste häid jõule ega head uut. See on ebaoriginaalne ja ebapersonaalne. Ainus asi milles ma jätkuvalt ebaoriginaalne olen on see, et ma räägin oma blogist oma päevast aka pean päevikut. Kuid mul on sellest savi.
Pealegist mul ei tulnud nende punktide kokku kogumine nii hästi välja kui ma lootsin, et tuleb. Nii ma siis räägin lihtsalt oma aastavahetusest.
Eile hommikul tuli mulle isa külla ja tõi mulle jõulude puhul tagantjärele fondüü..!! yay!
Ma läksin õhtul linna ja sain Piiaga Kaubamaja lõhnaosakonnas kokku. Wow.. kui vale sõnadejärjestus. Me suundusime sealt Estoniasse ja sealt mööda koridore prooviruum nelja. Siis me olime kontserdisaali ukse juures ja tegime veidi oma vabtahtliku tööd aka seisime ja ootasime, et inimesed meilt oma pileteid sisse nõuaks. Seda tegid vaid neli inimest. Senikaua aga siis külmusime, sest uks oli kogu aeg lahti. Kuulsused voorisid uksest sisse ja fotoaparaadid välkusid. Eriti hull oli olukord siis kui Ansip läks Leedu peaministrile vastu. Mul oli tunne, et jään pimedaks.
Siis meie aeg sai täis. Me läksime üles prooviruumi nr.2 ja sõime seal. Siis läksime Vanalinna ja jalutasime tulede vahel. Olime vaateplatvormil ja jalutasime tagasi Estoniasse. Vatipüksid ahistasid mind ja ma jätsin nad maha. Piia jättis ka oma koti ja me läksime massi. Olime veidi massis ja siis läksime tagasi Estonia valvelauda ja siis hakkasime kõik Tallinn 2011 inimestega liikuma lavale. Läksime sinna ja siis kui aeg oli sealmaal hakkasime sekundeid kümnest tagasi lugema ja siis oligi uus aasta käes. Kõik paukus ja suitses ja selline tunne oli, et Tallinn põleb.
Siis me vaatasime ufot ja kuulasime Iirist ja helistasime vanematele ja siis läksime me mööda Estonia pst.-d Vabakale ja sealt olnud teinud paar väga naljakat telefonikõnet suundusime Piia juurde.
Enda aja sisustamiseks helistasime taksodele, kuid muidugi me ei saanud taksot. Jalutasime ja kuskil Pirni peatuses andsime alla ja jalutasime niisama Piia juurde edasi. Kusjuures see võttis meil kokku ainult tund aega! Ma olin üllatunud.
Piia juures sõime piparkooke ja mandariine ja jõime teed. Siis tulid ka ta vanemad koju ja Piia ema oli niivõrd armas! Ta andis mulle ühe euro. See oli nii lambist ja nii armas:)
Täna hommikul ma läksin Piia juurest poodi. Ostsin fondüü jaoks asju ja siis kassas.. Müüja lõi kõik läbi, küsis kas mul partnerkaarti on ja siis muigas. Ma muigasin ka. "Kas maksate eurodes või kroonides?"
Kroonides.
See oli nii naljakas, sest tal endal oli naljakas ja ta andis mulle eurošokolaadi - kõik said selle. Naljakas.
Siis ma läksin marke ostma. See oli veel naljakam. Ma andsin jälle kroonides ja kuna mul eesti sente polnud siis ma pidin andma raha üle ja siis müüja pidi mulle tagasi andma ja seda arvutama ja see oli nii naljakas. Lõpuks sain kõik kätte panin asjad kokku ja siis nagu meenus: "Kas ma margid sain?" Müüja ehmatas ära.. muidugi! ta unustas. See oli nii koomiline ja mul on müüjatest nii kahju. Ütlesin, et ma saan aru, pole hullu. Sain margid, soovisin head uut ja läksin ära.
Terve Tallinn oli kinni. Poed olid kinni ja nii ma siis veetsin oma pooltunni, mis mul üle oli jäänud bussini Hesburgeris ;). Ajee. Tekkis selle väikese summa, nagu seda on 1€, peale kiusatus osta üks burger, kuid ma sain sellest naljast aru ja ei ostnud.
Lõpuks jõudsin ka koju ja õhtul saan fondüüd!!
Külmkapp on süüa täis. See on parim osa pühade juures.
See on naljakas, kuidas 1. jaanuar on alati lihtsalt maailma kõige naljakam päev. Kõik magavad kella 15-ni ja siis on õues pime ja öö ja päev on sassis ja terve see aasta esimene päev läheb raisku. See on nii naljakas.
Ma ei suutnud jälle juttu pealkirjastada..