Vombat

Oh hai friends!
Nagu eelmisest postitusest vist mõista andsin on kool täies hoos ja mitte midagi ei püsi koos. (Rhyme-master!)
Kaks nädalat on möödunud. Ma hakkasin kitarri õppima. Esimesed kolm päeva mu sõrmed olid väga hellad. Peale pikka mängimist meenutasid mu sõrmeotsad halle junne ja kui ma midagi sõrmede vahelt sõin (olles eelnevalt käsi pesnud) maitses toit ka veidi metalliselt. Aga olen enda üle siiski väga uhke. Laulud nagu... tulevad.. aga F-duur on ilge mölakas. No kohe on ja ta ei saa sinna mitte midagi parata. Nüüd pole kohe juba paar päeva harjutanud, sest nii palju on teha, kuid eks ma ta varsti mõndadeks minutkümneteks enda käte vahele võtan.
Esimene koolinädal peale vaheaega läks kohe tavalisse rutiini kui saabusid sõbrad Vägivald, Derp ja Perverssus. Avalöögi sellele 7 (või kaheksa.. ma ei tea) nädalat kestvale agooniale andis muidugi keemia kontrolltöö kohe esimesel päeval. Mille ma sain viie, btw. Kas ma selleks õppisin? Ei. Meenutame veelkord, mis ma sain töö, milleks ma olin õppinud nagu segane. Oot.. mis see oli. Ahjaa.. 4! Ja nii on viimasel ajal kuidagi kogu aeg juhtunud. Õpin, saan nelja. Ei õpi, patustan, saan viie. Ma ei tea,  kas karmajumalad tasuvad mulle tõesti mingeid kümnendite taguseid võlgu või ootab mind kusagil midagi halba.
Ahjaa! Ma kandsin ju terve esimese koolinädala musta. Alguses oli põnev ja lõpus enam polnud. Aga polnud ka halb, sest mul ei visanud musta juures üle mitte midagi v.a. mu must sall. See oli lihtsalt... liiga tume. Käisime must-valgena Marisega ka 4.11 vaatamas kahte tantsuetendust Kanuti Gildi saalis. Renate lavastatud tants oli jälle lihtsalt nii... valmelik nagu seal öeldi, et lihtsalt.. pole sõnu. Väga hea!
3.11 oli koolis ka dadaistliku luuletuse esitamine. See oli põnev ja tore. Ja põnev. Ja tore. Ja lärmakas. Ja lahe. Teinekordki.
See nädal on olnud veidi kaootiline kõikide oma tööde ja tegemistega, kuid noh.. olen välja vedanud. Bioloogia ja muusikaajaloo tööd on praeguseni olnud reaalselt ainukesed tööd, mille kätte saanuna ma seda vaatan ja mõtlen: "Ahah, jah. Nii, seda ma tean, see on ka lihtne. Ja-jaa.. see on see mhm. Okei. Hakkan lahendama" Ülejäänud tööd lihtsalt on vajanud ikka pinginaabri nügimist ja ebaausaid võtteid. V.a. vene keele diktant, mille ma loomuliku intelligentsiga nelja sain. Ats is forever mocking me. Aga see kõik on ainult selle pärast, et Ats kirjutab esisuurtähti veel nii nagu seda tehti kolmandas ja minul on mingi weird-ass käekiri. Nady tahab aga konksukesi siia ja konksukesi sinna ja trüki A-täht talle ei sobi. Niisiis.. vene keeles, selle asemel, et tegeleda vene keelega, tegeleme meie kalligraafiaga.
See-eest majanduses. Majanduses on meil üks pidev etteütlus. Õpetaja dikteerib teksti, mida kõik tuima näoga kirja panevad, midagi aru saamata, sest õpetaja ainuke funktsioon seal klassi ees ongi teksti tuima näoga ette lugemine ja sõnapaari "välja arvatud" viis korda kordamine.
Käisin kolmapäeval "Saladuste" võtetel.
Neljapäeval peale kooli läksin Piia juurde, õppisime bioloogiat ja siis läksin isa ja väikestega teatrisse. "Pipi Pikksukk" oli väga hea! Pipit mängib tüdruk on väga andekas ja hea häälega. Väikestele ka meeldis ja jah. Nädala pärast uuesti Estoniasse. Siis ootavad mind kaunid baleriinid, kes tantsivad .. oh.. jah.
Eile oli kuidagi veider päev. Nagu oli ja polnud ka. Alguses oli tore, selline tore päev. Viimased kaks tundi aga oli selline tunne, et jääks magamaa...... nüüd. Kuidagi halb ja paha ja väkk. Bioloogia töö läks küll hästi, aga ikkagist.. selline väkk oli. Ma ei tea.. see maagiline 11.11.11 ei kõnetanud mind kuidagi. Hispaania keeles küll, tegime koos ühissoovimise, kuid.. ei tea. Loodab siis, et soovid täide ka lähevad.
Kodus ma pakkisin kotti ja siis suundusin uuesti linna, et šopata Merellele kinki. Ma pole kunagi nii ideedetult kingiotsingutel käinud. Kohe päris halb oli. Iga kord kui idee tuli polnud see teostatav või oli see liiga kallis. Aga mis seal ikka, lõpuks sain ma hakkama ja kõik oli hästi.
Mis aga puudutab sünnipäeva ise, siis sel maagilisel kuupäeval 17 saanud Merelle oli väga kaunis ja tore ja sünnipäev oli lahe. Sai mitu kõva kõhutäit naerda ja ma pole enne tundnud, et suu derpimisest niimoodi ära väsiks nagu siis, kui me kommentaatorid olime. Kordame ex?? Leian ka mina, et suur vähemalt 40% kui mitte rohkem, on eestlaste kaotusest just kohtuniku süü ja nähes Facebookis toimuvat, arvan, et Viktor Kassail poleks tulevikus just kõige targem Eestit külastada.
Peale ebaõnnestunud jalkamatši läksime linna peale laiama. Trehvasime tuttavaid nägusi ja palju jalkafänne ja kohe.. noh. Põnev ööelu käis. Õhtu lõpetasime Piiaga mööda Paldiski maanteed tema poole jalutades, olles enne tõestanud, et hail'ides saab Tallinnas ka taksot - see takso oli Kaisale.
Oh well ja täna. Täna toimus üks massive playboxi proov. Aga ma leian, et olime väga tublid ja tants on ilusti selge. Meist saab asja. Nii, et 18.11 kell 18:00 (oo.. maagia! see võiks alata kell 18:11.. oleks maagilisem) ajage end Westholmi kohale!
Nüüd aga HIMYM'i manu. Kõike kaunist!